Muǵalim bilim-biligi, barlyq is-qımylymen ózgelerge úlgi bola bilýi kerek – jas kóshbasshy

ORAL. KAZINFORM – Memleket basshysynyń tapsyrmasy negizinde júzege asyrylǵan «Bilim berýdegi ózgeristiń 1000 kóshbasshysy» baǵdarlamasyn sátti aıaqtap, kadrlyq rezervke engen Tolqyn Mútıǵollına jýyrda Oral qalasyndaǵy A. Baıtursynov atyndaǵy №10 orta mekteptiń dırektory bolyp taǵaıyndalǵan edi. Jas kóshbasshylar bilim berý salasyna qandaı ózgerister engize alady? Mektep muǵalimderi óskeleń talapqa saı bolýy úshin ne isteý kerek? Osyndaı saýaldar tóńireginde jas dırektor Kazinform tilshisine suhbat berdi.

- Tolqyn Jastalapqyzy, «Bilim berýdegi ózgeristiń 1000 kóshbasshysy» baǵdarlamasynan ne túıdińiz, aldymen sol jóninde aıtsańyz?

- «Mektep basshylarynyń kadrlyq rezervi: áleýeti jáne damý strategııalary» atty kýrs 5 kezeńnen turdy. Bul: bazalyq, ilgeri, kásibı deńgeı, praktıka jáne áńgimelesý. Ár kezeńnen keıin úmitkerler iriktelip otyrdy. Basynda respýblıka boıynsha 8 myńnan asa dırektor orynbasary bolatyn, sońynda tek sonyń 208-i ǵana ótti. Kýrs barysynda qazirgi bilim berý júıesindegi trendter, emotsıonaldyq turaqtylyq negizderi, normatıvtik-quqyqtyq qujattar, antıkorrýptsııalyq saıasat pen qarjylyq saýattylyq taqyryptaryn qarastyrdyq. Bul bizderge, jastarǵa óte paıdaly boldy. Bilim kókjıegimizdi keńitip qana qoımaı, ózimiz qatarlastarmen tájirıbe, pikir almastyq.

- Osy baǵdarlama boıynsha jas kadrlar basshylyqqa kelip jatyr. Bul sizderge jańa múmkindikter beredi. Sonyń biri – ózińiz. Endeshe, qandaı jumystardy qolǵa almaqshysyz?

- Óz jumysymda Qazaqstan Respýblıkasynyń tárbıe tujyrymdamasyn negizge ala otyryp, ulttyq jáne jalpy adamzattyq qundylyqtar negizinde jeke tulǵanyń kásibı damýy men qalyptasýyna qajetti jaǵdaılardy jasaý kerek dep oılaımyn. Sondaı-aq balanyń tárbıe, bilim alý jáne jan-jaqty damý quqyqtaryn júzege asyrý, týǵan tilin, mádenıetin, ulttyq salt-dástúrlerin saqtaýyna yqpal etý asa mańyzdy. Olardyń pán sabaqtaryn tereń meńgerip, ózderine qajetti túrli aqparat kózderine qol jetkizýin qamtamasyz ete otyryp, densaýlyǵyn saqtaý bilim berýdiń basty mindeti dep esepteımin.

- Qazirgi tańda ustazdar úshin eń aldymen qandaı qasıetter kerek dep oılaısyz?

- Menińshe, zamanaýı muǵalim – bilim alýshylardyń jeke pánderge motıvatsııasyn arttyrýǵa, oqýshylardyń qabiletterin damyta bilýge jaǵdaı jasaı alatyn adam. Zamanaýı muǵalim – óz kásibin de, aldyndaǵy shákirtterin de shyn súıetin, oqýshylardy oqytyp qana qoımaı, ózi de solardan úırene alatyn adam. Zamanaýı muǵalim – sheberligi ózin-ózi damyta bilýimen, ıaǵnı kásibı qyzmetin adal atqarý úshin qajetti qasıetterdi óz boıyna maqsatty túrde qalyptastyra bilýimen erekshelengen kásibı maman. Qysqasy, zamanaýı muǵalim únemi jańashyldyqpen jumys jasasa, tabystyń aýyly da alystamaıdy.

- Mektep - muǵalim - ata-ana baılanysyn jetildirý úshin ne qajet?

- Mektep, ata-ana, oqýshy arasyndaǵy qarym-qatynas bilim berý úderisine jáne oqýshynyń jan-jaqty damı bilýine erekshe áser etedi. Al tabysty muǵalim eń úzdik shákirtti tárbıeleı alady. Mektep ata-analarmen únemi ashyq qarym-qatynasta bolýy kerek. Baǵdarlamalar, oqýshynyń tabystary men baǵalary týraly ýaqtyly aqparat berip otyrýy qajet, al ashyq esik kúnderi men ata-analar keńesteri balaǵa senimdilik uıalatady.

- Sońǵy jyldary muǵalimderdiń jalaqysy edáýir óskeni belgili. Keıde «muǵalimder sabaqty bar yntasymen berýdiń ornyna zat satýmen aınalysady» degen syn aıtylady. Buǵan qalaı qaraısyz?

- Tabysty muǵalim óz kásibin shyn súıýi tıis dep sanaımyn. Óziniń bilimimen balalardy qyzyqtyra alyp, ózin-ózi jetildirip otyrýy jáne únemi jańany úırene bilýi tıis. Zamanaýı muǵalim tabysqa umtylýmen birge óziniń barlyq is-qımylymen ózgelerge úlgi kórsete bilýi kerek. Eldiń bolashaǵy ustazdyń qolynda. Óıtkeni, ustaz eldiń erteńgi tizginin ustaıtyn urpaq tárbıeleıdi. Mine, osy qarapaıym qaǵıdany umytpasaq eken deımin.

- Mektepte býllıngke jol bermeý úshin ne isteý kerek, sizdiń pikirińiz qandaı?

- Býllıngtiń aldyn alý – keshendi úderis, bul – ákimshilik, muǵalimder qaýymy, ata-analar men oqýshylardyń birlesken jumysy. Toleranttylyq pen empatııany damytý maqsatynda ujymda dostyq atmosferany qalyptastyrý úshin túrli sharalar ótkizilýi qajet.

Muǵalimder, ata-analar jáne oqýshylar úshin trenıngter jıi ótkizilýi tıis. Aldyn alý is-sharalarynyń jospary kámeletke tolmaǵandardyń barlyq toby úshin jasalýy tıis. Eń bastysy, oqýshylar ózderin qaýipsiz sezinetin tolerantty orta qalyptastyra alýymyz kerek.

- Sońǵy saýal, ustaz bolýdy bala shaǵyńyzdan armandadyńyz ba?

- Kópshiligimiz bala kúnimizden bar arman, izgi úmitimizdi bolashaq mamandyǵymyzben ushtastyryp jatamyz. Meniń aldaǵy jarqyn kúnderge degen appaq armanym da ustazdyq qyzmetke kep saıatyn. Bul armanymdy tek bilimmen ǵana bólisip qoımaı, aldymda otyrǵan oqýshylardyń úlken tulǵa bop qalyptasýyna yqpal etý, kúndelikti oqý úderisin ómirlik mánge toltyrý dep elestetetinmin. Bul armanym tek dáıek-derekter, qalyptasqan qaǵıdany úıretýmen shektelip qalmaı, oqýshynyń boıynda tunyp jatqan zor áleýetin tolyq asha alatyn yqpaldastyqty orta qalyptastyrsam degen zor yntamnan bastaý aldy. Ustaz bolsam degen armanym tek qurǵaq bilimdi meńgertip qoımaı, ár oqýshynyń ómirinde óshpes iz qaldyratyn bilim berýdiń ózindik tájirıbesin qalyptastyrý edi. Meniń bul tájirıbem bolashaq kóshbasshylardy, qoǵamnyń damýyna óz úlesterin qosa alatyn oıshyldar men qaıratkerlerdi qalyptastyrýdy kózdeıdi.

Men úshin ustaz bolý jaı ǵana mamandyq emes, ustaz bolý – úlken óner. Menińshe, ustaz bolý – bolashaqtyń qalyptasýyna yqpal etýdiń tamasha bir múmkindigi.