Mudarabah Capital: sot vaınerler isi týraly egjeı-tegjeıli aıtty
Almaly aýdandyq sotynda qylmystyq toptyń asa iri mólsherde aqsha men múlikti tarta otyryp, qarjy pıramıdasyn qurý jáne basqarý faktisi boıynsha 12 sottalýshyǵa qatysty qylmystyq is qaraldy.
«Sot aıypker K. 2019 jyly «Astex.kz» JShS-n ashqanyn jáne ony qylmystyq toptyń músheleri aǵaıyndy M. jáne E.-ge rásimdep, dırektory etip R.-ny taǵaıyndaǵanyn anyqtady. Atalǵan tulǵalar salymshylardy tartýmen aınalysqan. Olar aqshalaı qarajatty qabyldap, sondaı-aq engizilgen salym somasynyń 10%-yn jańa salymshylardy tartqan tulǵalardy kótermeleý úshin qoldaný maqsatynda bonýstyq baǵdarlamany engizgen.
Bul rette salymshylarǵa salymdar boıynsha dıvıdendter ala jáne bóle otyryp, olardyń tenderlik jobalarǵa baǵyttalatyny týraly jalǵan aqparat berilgen. Munyń ornyna túsken aqshalaı qarajat alynyp, aıypkerlerdiń jeke shottaryna aýdarylǵan. Al jábirlenýshilerdiń salym retinde usynylǵan múlikteri «Astex.kz» JShS-niń esepshotyna aqsha engizbesten satylyp otyrǵan», - dep habarlady qalalyq sottyń baspasóz qyzmetinen.
Osylaısha, jábirlenýshilerge asa iri mólsherde – 867,5 mln teńge somasynda materıaldyq zalal keltirildi.
«Budan keıin aıypker K. salymshy tartýdyń tómen deńgeıine qanaǵattanbaı, jelilik marketıng salasynda tájirıbesi bar adamdardy qylmystyq áreketke qatystyrý týraly sheshim qabyldaǵan. Osy maqsatta ol jelilik kompanııalardy damytý daǵdysyna ıe O.-men (izdeýde) qylmystyq kelisim ornatqan. Nátıjesinde 2020 jyldyń ortasynda «MUDARABAH CAPITAL» JShS atty jańa pıramıda quryldy. Ol Islam qaǵıdalaryna sáıkes keletin qarjy (ınvestıtsııalyq) ınstıtýty retinde tanystyrylyp, jábirlenýshilerdiń osy joba senimdi degen jalǵan túsinigin qalyptastyrǵan.
«MUDARABAH CAPITAL» JShS quryltaıshylarynyń quramyna osy JShS-da árbiriniń 11-11,5% úlesi bar túrli qylmystyq rólder berilgen aıypker B., Ý., Ch., K., J., S. kirgen. Sondaı-aq kompanııanyń jumysyn nasıhattaý, úgitteý, áleýmettik jelilerdegi óz paraqshalarynda JShS jarnamasyn júrgizý rólderi berilgen aıypker Sh. jáne T. da tartylǵan», - dep atap ótti sottyń baspasóz qyzmetinen.
Osy qarjy pıramıdasy qyzmetiniń nátıjesinde jábirlenýshilerge asa iri mólsherde – 1 mlrd teńgeden astam materıaldyq zalal keltirildi. Sotta aıyptalýshylar kinásin moıyndamaı, ózderin aqtaýdy suraǵan. Memlekettik aıyptaýshy sottan olardy 5-12 jyl merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn taǵaıyndaýdy surady.
Sot úkimi boıynsha 10 sottalýshy uıymdasqan topqa nemese qylmystyq uıymǵa qatysqany, qarjy (ınvestıtsııalyq) pıramıda qurǵany jáne oǵan basshylyq jasaǵany úshin kináli dep tanyldy. Olarǵa qaýipsizdigi ortasha qylmystyq-atqarý júıesiniń mekemelerinde 6 jyldan 14 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý túrindegi jaza taǵaıyndaldy.
Aıypker T. jáne Sh. qarjy pıramıdasyn basqarǵany úshin kináli dep tanyldy jáne olarǵa qaýipsizdigi barynsha tómen qylmystyq-atqarý júıesi mekemelerinde 5 jyl merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasy taǵaıyndaldy.
Jazany taǵaıyndaý kezinde keıbir sottalýshylardyń jas balalarynyń bolýy jeńildetetin jaǵdaı retinde qarastyryldy. Sondaı-aq sot jábirlenýshilerdiń 1 861 752 441 teńgeden astam somany qamtıtyn azamattyq talaptaryn qanaǵattandyrdy. Úkim zańdy kúshine engen joq.
