«Moratorıı - muǵalimderge kerek» - baspasózge sholý
*** «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Báıterek» bıikteı beredi» atty maqala jarııalandy. «Báıterek» ulttyq basqarýshy holdınginiń dırektorlar keńesi 2014-2023 jyldarǵa arnalǵan damý strategııasyn bekitti. Memleket basshysynyń Úkimet pen ulttyq holdıngke júktegen aýqymdy áleýmettik-ekonomıkalyq mindetterdi múltiksiz júzege asyrý maqsatymen osynaý uzaq merzimdi qujat ázirlenip, muqııat pysyqtaldy. Byltyr «Báıterek» holdınginiń kompanııalar toby jyldy rekordtyq tabyspen aıaqtady. Tabys kólemi 35-40 mlrd. teńge shamasynda. Bul kórsetkish halyqaralyq aýdıtorlar tarapynan naqtylanǵan. «Báıterek» holdınginiń basshysy Qýandyq Bıshimbaev atap ótkendeı, tabys deńgeıi damý ınstıtýttarynyń 2012 jylǵy ortaq kórsetkishinen eki esege deıin asyp túsken. Aıta keterligi, 2013 jyldyń mamyr aıynda holdıng qurylǵan sátte, jalpy tabys 6,5 mlrd. teńge shamasynda mejelengen bolatyn.
Bas basylymda «Mektepterde kishi assambleıa qurylady» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Gazettiń jazýynsha, «Nur Otan» partııasynyń Qaraǵandy oblystyq fılıalynda etnomádenı birlestikter jetekshileri men ókilderi qatysýymen ótken dóńgelek ústelde osyndaı usynys jasaldy. Mundaı pikir bildirgen «Daǵystan» etnomádenı birlestiginiń tóraǵasy Ramaz Shıranovtyń aıtýynsha, mektepterde, orta býyn oqý oryndarynda Qazaqstan halqy Assambleıasy úlgisinde uıym qurýdyń mańyzy zor. Sonda jetkinshekterdiń ózderiniń qyzmetin esh kedergisiz, eshkimniń aralasýynsyz-aq belsendi júrgizýine múmkindik ashylyp, bul óz kezeginde dostyq pen baýyrmaldyqqa erte bastan baýlýǵa úlken yqpal eter edi. R.Shıranovtyń usynysy jyly qabyldandy.
***
«Qazaqstandaǵy bilim berý sapasy týraly syn kóp. Jyldan-jylǵa mektep bitirýshi túlekterdiń bilim deńgeıi tómen túsip bara jatqany jasyryn emes. Nege bulaı? Bilim berý salasyna memleket tarapynan bólinetin qarjy jetkilikti. Muǵalimder korpýsy da jyl ótken saıyn bilikti kadrlarmen tolyǵyp jatyr. Sonyń bárine qaramastan qazaqstandyq jastardyń bilim deńgeıi kóńil kónshitpeıdi. Másele nede?»,-dep jazady «Aıqyn» basylymy búgingi sanynda. Qazir bilim sapasy qandaı degen máselege muǵalimderdiń ózderi de bas qatyrmaıdy. Qaǵazda tastaı bolsa, boldy. Óıtkeni muǵalimderdiń ár pándi jaqsylap berýi, jospar jasaýy, izdenýi, sabaqtyń mazmunyn baıytýy birinshi kezektegi talap emes. Sońǵy úsh jyldaǵy sabaq jospary, shákirtterdiń bilimine baǵa qoıý dápteri, myńdaǵan kákir-shúkir jazbalardy retteýi basty kórsetkishke aınalǵan. Sonyń saldarynan kúndelikti sabaqtaryn óz dárejesinde ótkizý múmkindiginen aıyrylǵan. Bul másele arqaý bolǵan osynaý maqala «Moratorıı - muǵalimderge kerek» degen taqyryppen berilgen.
Osy basylymda «Munaıdyń baǵasy - qalaı bolar eken, aǵasy!» atty maqala jarııalandy. Munaı jáne gaz mınıstri Uzaqbaı Qarabalınniń, AQSh pen Eýropa birigip, reseılik munaı men gazdyń eksportyn shekteýi múmkin. Al qazaq munaıy men gazy, negizinen reseılik turba-qubyrlarmen jáne RF aýmaǵy arqyly búkil álemge taraıdy. «Eger bizdiń eksporttyń múmkindikteri bul baǵytta shektelse, onda Qazaqstannyń eksporttyq jetkizilimderi azaıady. Sondyqtan ol jaǵdaıda basqa baǵyttar boıynsha jetkizilimder kólemin arttyrý týraly oılastyrýǵa týra kelmek. Biz búginde ártúrli nusqa-varıanttardy qarastyrýdamyz. Atap aıtqanda, Kaspıı baǵyty kúsheıtiledi: osy teńiz arqyly Ázirbaıjan men Grýzııaǵa shyǵyp, ary qaraı Qara teńizge jetkize alamyz. Onyń ústine Grýzııada qazaqstandyq Batýmı aılaǵy bar, onyń áleýeti men múmkindikterin paıdalanyp, bizdiń Aqtaý aılaǵy álemdik naryqqa 12 mıllıon tonnaǵa deıin munaı tasymaldaı alady» dedi mınıstr.
***
«Jas qazaq» basylymynyń sońǵy sanynda «Ortany oralman toltyrady» degen maqala berilgen. «Oralman kóshi toqtaǵaly eki-úsh jyl bolǵan, biraq osy aptada el úkimeti qandastardy qonystandyratyn oblystar týraly qaýly qabyldady. Naýryzdyń 20-synda qabyldanyp, aqparat quraldarynda 1 sáýirde jarııalanǵan qaýly «Oralmandardy jaıǵastyrý óńirlerin aıqyndaý týraly» dep atalady. Qaýly boıynsha elge keletin baýyrlarymyz Aqmola, Atyraý, Batys Qazaqstan, Qostanaı, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan jáne Shyǵys Qazaqstan oblystaryna ornalastyrylady»,-dep jazady gazet. Esterińizde bolsa, buǵan deıin, «Kóshi-qon týraly» byltyrǵy zań qabyldanbaı turyp, qandastyrymyz eldiń qaı óńirine baratynyn ózi tańdaǵan. Sóıtip, shetelden kelgen qarakózderdiń teń jartysy Almaty, Jambyl, Ońtústik Qazaqstan jáne Mańǵystaý oblysyna shoǵyrlandy. Alaıda bul aımaqtarda halyq sany kóp. Jumys, baspana máselesin sheshý qıyndaý. Sondyqtan aǵaıyndar ońtústikke qonystanǵanymen, odan keıingi turmys-tirshiliginde qıynshylyqtar týdy. Al qaýlyda atalǵan 7 oblysta jyl saıyn kelgenderden ketkenderdiń sany kóbeıip barady. Ekinshiden, oralmandarǵa bul oblystarda baspanaly bolýǵa, sharýashylyqpen shuǵyldanýǵa múmkindik mol.
***
«Ekspress-K» basylymynyń búgingi sanynda «Vy chıh býdete? ıA vseh býdý!» atty maqala jarııalandy. Keshe Qaraǵandyda № 3 avtoparkiniń 200-ge jýyq júrgizýshisi ereýilge shyqty. Nátıjesinde qalanyń keıbir aýdandary qoǵamdyq kóliktiń qyzmetinsiz qaldy.
Qalalyq baǵdarlarda júretin 170 avtobýstyń tek 50-i ǵana jolǵa shyqty. Aıta keteıik, Qaraǵandyda jolaqy somasy eldegi eń joǵary tarıfterdiń biri bolyp sanalady, ıaǵnı 80 teńgege teń. Baǵdarǵa shyǵar aldynda júrgizýshiler men kondýktorlar avtokásiporyn dırektory Artýr Manýkıanmen kezdesýdi talap etti. Jumysshylar basshydan jolaqydan túsetin aqshanyń mindetti deńgeıin tómendetý, aıyppuldar tájirıbesinen bas tartý jáne jaǵarmaı shyǵystary normasyn arttyrý sekildi máselelerdi kóterdi. Narazylyq bildirýshilerdiń sózine qaraǵanda, jolaqy tarıfi óskennen keıin, tapsyrylatyn tabys jospary da artqan, alaıda onyń ornyn toltyrý múmkin emes kórinedi.
