Mınıstrlik jańa kodekste sý únemdeýge erekshe ekpin qoıylǵanyn jarııalady
ASTANA. KAZINFORM – Búgin Májiliste jańa Sý kodeksiniń jobasy tanystyryldy.
«Jańa kodekstiń jobasyn ázirleý kezinde halyqaralyq tájirıbeler zerdelenip, elimizdiń óńirlerindegi jaǵdaı zertteldi. Kodekstiń maqsaty - ekonomıkanyń turaqty damýyn qamtamasyz etý, azamattardyń ómir súrý jaǵdaılaryn jaqsartý jáne qorshaǵan ortany qorǵaýǵa múmkindik beretin sýdy paıdalanýdyń qaýipsiz deńgeıine qol jetkizý jáne qoldaý. Jańa Kodekste basty nazar eldiń sý-resýrstyq áleýetin qamtamasyz etý úshin sý resýrstaryn sarqylýdan jáne lastanýdan qorǵaýǵa baǵyttalǵan. Jańa Sý kodeksiniń jobasy 6 bólimnen, 14 taraýdan jáne 121 baptan turady. Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy Sý kodeksi 2003 jyly qabyldandy. 20 jyl ishinde oǵan 272 ózgeris engizilip, kóptegen normalar deklaratıvti nemese olardy júzege asyrý mehanızmi belgilenbegen. Budan basqa, gıdrotehnıkalyq qurylys qaýipsizdigi, sýarý jáne drenaj, aýyz sýmen jáne sýmen jabdyqtaý máseleleri sheshilmegen», - dedi QR Sý resýrstary jáne ırrıgatsııa birinshi vıtse-mınıstri Bolat Beknııaz.
Onyń aıtýynsha, jańa Sý kodeksiniń jobasynda normalar júıelengen jáne deklaratıvti qaıtalanatyn normalar joıylǵan.
Birinshi bólimde maqsattar men mindetter ıntegratsııalanǵan basqarýdy damytýǵa, resýrstardy basqarý máselelerin sheshýde jurtshylyqty tartýǵa, saladaǵy ǵylymdy damytýǵa, basqarýdyń ekonomıkalyq tetikterin qoldanýǵa, eldi mekenderdi sýmen jabdyqtaý jáne sý burý salasyndaǵy qyzmetti retteýge, sý únemdeýdi engizýge, onyń ishinde tazartylǵan sarqyndy sýlardy paıdalanýǵa baǵyttalǵan erejelermen tolyqtyryldy.
«Qoldanystaǵy redaktsııada bolmaǵandyqtan, jańa Sý kodeksinde Qazaqstan Respýblıkasynyń sý qaýipsizdigin qamtamasyz etý tetikteri (6-bap) jáne ekonomıkanyń sý sektoryn klımattyń ózgerýine beıimdeý jónindegi tetikter (7-bap) aıqyndalǵan», - dedi vıtse-mınıstr.
Onyń sózine qaraǵanda, qujat jobasynda sý obektileriniń sarqylýyn boldyrmaý úshin «Ekologııalyq aǵyn» uǵymy engiziledi. Qoldanystaǵy Sý kodeksinde «Ekologııalyq aǵyn» uǵymy jáne onyń kólemin anyqtaý boıynsha ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizý týraly talaptar joq.
Sonymen qatar, sýdyń kóleńkeli naryǵyn joıý jónindegi sharalardy kúsheıtý bóliginde memlekettik baqylaý men qadaǵalaý júrgizý jónindegi talaptar kúsheıtildi. Budan basqa, Basseındik keńesterdiń róli men mártebesi joǵarylaıdy.
«Sý qorǵaý aımaqtary men beldeýlerin belgileý máseleleri júıelendi. Atap aıtqanda, zań deńgeıinde sý qorǵaý aımaqtary men beldeýleriniń eń az mólsheri belgilendi (76-bap), sondaı-aq ákimdikterge 2 jyl ishinde sý qorǵaý aımaqtary men beldeýlerin belgileý talaby kózdelgen (120-bap). Qoldanystaǵy redaktsııada mundaı normalar qarastyrylmaǵan», - dedi Bolat Beknııaz.
Kodeks jobasynyń mańyzdy quramdas bóligi – sý únemdeýdi yntalandyrý. Birinshi kezekte sýdy paıdalaný lımıtteri men normalary sııaqty mehanızmderi pysyqtalǵan.
«Sýdy paıdalanýǵa arnalǵan barlyq ruqsat berý qujattary (arnaıy sý paıdalanýǵa arnalǵan ruqsattar) sýdy alý men ysyrap etý kólemin qysqartý, aınalymdy nemese qaıta sýmen jabdyqtaýǵa kezeń-kezeńimen (keminde bes jyl) kóshý, qolda bar ozyq tehnologııalardy engizý jónindegi is-sharalar jospary bolǵan kezde sýdy paıdalanýdyń bekitilgen normalary men lımıtteri eskerile otyryp beriledi. Ótpeli erejelerde osy josparlar jańa Sý kodeksi qoldanysqa engizilgen kúnnen bastap eki jyldan keshiktirilmeı ázirlenýge tıis degen shart ta kózdelgen.
Árıne, bul mehanızm sýdy únemdeıtin tehnologııalardy engizýdi talap etetin ákimshilik shara sanalady. Bul naryqta osyndaı júıelerge suranys týǵyzýy kerek jáne mýltıplıkatıvti áser retinde biz ǵylymı jáne jobalyq uıymdardyń belsendi qatysýyn kútemiz», - dedi ol.
Jańa Sý kodeksiniń jobasy jekelegen erejeleri eldiń sý salasyna ınvestıtsııalar tartýdy yntalandyrýdy jáne sý resýrstaryn qorǵaý men paıdalaný salasyndaǵy ǵylymı-zertteý jáne ǵylymı-tehnıkalyq jumystardy memlekettik qoldaýdy eskerip otyr.
