«Mınıstrlik kimniń soıylyn soǵyp júr?» - BAQ-qa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, «Erteńi ertegideı elorda» atty tirkestiń ańyzdan aqıqatqa aınalatyndyǵynyń álden-aq kýási bolyp otyrmyz. Memleket basshysynyń tikeleı basshylyǵymen jyl saıyn ótkizilýi dástúrge aınalǵan elordanyń damý baǵdarlamalary qaralatyn keńestiń bıylǵy otyrysynda Elbasy Astanany bolashaq qalasy retinde damytýdyń «Smart City» - «Aqyldy qala» halyqaralyq formatynyń «Smart Astana» jobasyn 2017 jylǵa deıin is júzine asyrý mindetin kún tártibine qoıǵan bolatyn.
Mine, osy bir keleli mindetti oryndaý maqsatynda Astana qalasynyń ákimdigi «Smart Astana» tuǵyrnamasy aıasyndaǵy eki iri jobany - «Qaýipsiz qala - Astana qalasynyń tirshilik qyzmetin keshendi qamtamasyz etý júıesi». (TQKQJ) jáne «Intellektýaldy kólik júıesi» jobalaryn is júzine asyrýdy qolǵa aldy. «Smart Astana» jobasynyń basty maqsaty elorda turǵyndarynyń turmys dárejesin, ál-aýqatyn arttyrý, Astana qalasynyń ınfraqurylymyn jaqsartý jáne odan ári jańǵyrtý, qoǵamdyq qaýipsizdik dárejesin arttyrý bolyp tabylady. Bul zamanaýı jobanyń negizgi operatory «Astana Innovations» AQ bolyp otyr. «Smart Astana» jobasy úlgisiniń negizine mynandaı alty tuǵyrnamaǵa negizdelgen eýropalyq «aqyldy» qalalardy damytý modeli alynǵan: aqyldy ekonomıka, aqyldy basqarý, aqyldy ómir súrý deńgeıi, aqyldy jumylý, aqyldy adamdar jáne aqyldy qorshaǵan orta. Bul jaıynda «Smart City» - aqyldy qala Astana» degen maqalada berilgen.
Osy basylymda «Damý dańǵylyndaǵy 27 qala óńirler óndirisin óristetpek» degen maqala basyldy. Keshe Premer-Mınıstr Serik Ahmetovtiń tóraǵalyǵymen selektorlyq rejimde ótken Úkimet otyrysynda 2012-2020 jyldarǵa arnalǵan monoqalalardy damytý baǵdarlamasyn júzege asyrý máseleleri qaraldy. Jıyndy asha otyryp, S.Ahmetov Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý barysynda bul baǵdarlamanyń byltyr qanatqaqty joba retinde iske qosylyp, bıyl tolyq kólemde júzege asyrylyp jatqanyn atap ótti. Odan soń alǵashqy bolyp sóz alǵan Óńirlik damý birinshi vıtse-mınıstri Qaıyrbek Óskenbaev 2012-2020 jyldarǵa arnalǵan monoqalalardy damytý baǵdarlamasyn júzege asyrýdyń barysy týraly baıandady. Onyń aıtýynsha, 27 monoqalada 1,53 mln. adam, ıaǵnı respýblıka qalalary turǵyndarynyń 16,8 paıyzy turady. 6 qala joǵary, 19 qala ortasha áleýetke ıe.
Birinshi vıtse-mınıstrdiń sózine qaraǵanda, shaǵyn qalalardyń problemalyq máselelerin júıeli sheshýdi kózdeıtin baǵdarlama ótken jyly bastalǵan bolatyn. Bul maqsatqa 6 mlrd. teńge baǵyttalyp, 170 joba oryndaldy. Aǵymdaǵy jylǵa qarastyrylǵan 18,8 mlrd. teńgeniń 10 mıllıardy nemese qarastyrylǵan qarjynyń 54 paıyzy bólingen.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Aqtóbe oblysyndaǵy 659 tarıhı jáne mádenı eskertkishtiń qorǵaý mindetteri joq. Bul týraly Aqtóbe oblystyq tabıǵatty qorǵaý prokýratýrasynyń aǵa kómekshisi Nurlybek Jolaev habarlady. «Tekserý kórsetkendeı, qazirgi kezge deıin 659 nysannyń, olardyń 9-y respýblıkalyq mándegi eskertkishter, bireýine de qorǵaý mindetteri berilmegen», - dedi N. Jolaev. Onyń aıtýynsha, tarıhı jáne mádenı eskertkishterin qorǵaý tártibi boıynsha, osyndaı eskertkishterdiń ıeleriniń árqaısyna qorǵaý mindetteri berilýi tıis. Eger ol saqtalmasa jáne zaqymdaný nemese qurtylyp ketý qaýpi tónse, oǵan qarsy áreket tetikteri, onyń ishinde eskertkishti keri qaıtaryp alý tártibi de bar. Mamandar tarıhı-mádenı mura ınspektsııasynyń qyzmetine jasaǵan tekserý barysynda oblystaǵy tarıhı nemese mádenı qundylyǵy bar eskertkishterge laıyqty kóńil bólinbeıtindigin anyqtady. Sonymen qatar basqa da birqatar buzýshylyqtar anyqtaldy. «Odan basqa, tekserý kórsetkendeı, ınspektsııa bastyǵy jumysqa ınspektor etip óziniń ulyn alǵany jáne oǵan júrgizýshi jumysyna da jalaqy tólep otyrǵany anyqtaldy», - dedi N. Jolaev. Qabyldanǵan shara barysynda ınspektsııa bastyǵy qyzmetinde tómendetilip, onyń uly jumystan bosatylyp, al memlekettik satyp alýǵa jaýapty qyzmetker tártiptik jaýapkershilikke tartyldy. Bul materıal «700-deı eskertkish qorǵaýsyz qaldy» degen taqyryppen berilgen.
Osy basylymda «G-20 sheshimi: oryndalmaıtyn úmit» atty maqala jarııalandy. Reseıdiń Sankt-Peterbor qalasynda ótken G-20 dókeıleriniń kezekti bas qosýynda ózderinshe álemdik ekonomıkany túzeıtin sheshim qabyldaǵandaı boldy. «Ekonomıkadan jóndi habary joq BAQ ókilderi de bul sheshim jóninde paıdaly jáne naqty qadam degen sózdi aıtyp saldy. Al biz bolsaq, ony «oryndalmaıtyn úmit» dep baǵaladyq. Demek, bul maqalada osy oıymyzdyń durystyǵyn dáleldeý basty maqsat. Áńgimeni basynan bastar bolsaq, onda Dúnıejúzilik saýda uıymy deıtin halyqaralyq qaýymdastyq «protektsıonızmge qarsy» eń alǵashqy qadam bolatyn. Uıymǵa múshe memleketter bir-birine kedergisiz taýar almasýdy bastady. Sóıtip, bir memleketter arzan ımportqa qaryq bolǵanda kelesi bir memleketterdiń ekonomıkasy ústemelengen ınvestıtsııa alyp shyqty. ıAǵnı damyǵan elder óz taýarlaryn ótkizetin rynok tapty da, qalǵandary solardyń arzan taýaryna bir mezgil rıza boldy. Ýaqyt óte berdi. Nátıjesinde damýshy elderdiń álgi arzan taýarǵa rızashylyǵy endi damyǵan elderge ókpe túrine aýysyp shyǵa keldi. Óıtkeni damyǵan elder men damýshy elder óndiristik ekonomıkasynyń básekeles bola almaıtyny beseneden belgili. Aqyry paıda bolǵan mundaı jik alaýyzdyqty ulǵaıtyp, sonyń saldarynan alǵashqy odaqtar paıda boldy. Evropada ol «Ortaq rynok» degen atpen ómir súrdi. Kele-kele ol Eýroodaq atanyp ketti»,-dep jazady «Aıqyn» gazeti. Qarqyndy damyǵan Japonııanyń elektrondy-turmystyq taýarlaryn óz rynogyna ótkizbeý maqsatynda Meksıka-AQSh-Kanada úshtik odaǵy paıda boldy. Bul kúnde mundaı odaqtar álemniń barlyq qurlyqtarynda, aımaqtarynda bar. Máselen, Qazaqstan-Reseı-Belorýssııa úshtigi Keden odaǵyn qurdy. Osy jaıynda tolyq bilgińiz kelse maqalany qarap shyǵyńyz.
***
«Jańa oqý jyly jańalyǵyn ala keldi. Alǵashqy qońyraý soǵylǵan kúni bilim jáne ǵylym mınıstri aýysyp, eldi eleń etkizgen, endi, mine, orystildi mektepterde qazaq tili páni qysqartylyp, jalpaq jurttyń jaǵasyn ustatty. Qaıtsek qazaqstandyqtardy tegis qazaqsha sóıletemiz dep júrgende bilim salasy basshylarynyń tasadan tas laqtyrýyn túsine almaı dalmyz. Álde olar Elbasy dittegen 2020 jylǵy mejege merziminen buryn jetip, halyqtyń 100 paıyz qazaqsha sóılep ketýinen qaýiptenedi me eken?» ,- dep jazady «Alash aınasy» gazeti. Bul maqala «Mınıstrlik kimniń soıylyn soǵyp júr?» degen taqyryppen kópshilik nazaryna usynylyp otyr.
