Meıirimge, mahabbatqa bólenip ósken bala baýyrmal bolady – kópbalaly ana
– Áńgimeni, ózińizden bastasaq, qaıda týdyńyz, qaıda oqydyńyz?
–1980 jyly qazirgi Jetisý oblysy Panfılov aýdany Kishi shyǵan aýylynda dúnıege keldim. Bala kezden eńbekke jaqyn bolyp óstim. Úı sharýasyndaǵy jumystardy tyńǵylyqty oryndap qoıatynmyn. Mektep kezinde júgeri alqabynda jumys istedik. Qarapaıym, kópbalaly otbasynda tárbıelendim. Mektepti jaqsy oqydym. Oqý ozaty boldym.1997 jyly mektepti úzdik attestatpen aıaqtadym. Alaıda, dál sol jyly joǵary oqý ornyna qujat tapsyryp, baǵymdy synap kóre almadym. Ata-anamnyń jaǵdaıyna qarap, olarǵa salmaq túsirgim kelmedi. Jumys istep, óz kúshimmen oqyǵym keldi. Almatyda oqý úlken armanym boldy. Alyp, ásem qalaǵa jolym 2000 jyly tústi. Eki jyl jumys istedim. Keıin Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetine túsip, ony oıdaǵydaı aıaqtadym. Qazir mektepte ınformatıka páninen sabaq beremin.
- Kúıeýińizben qalaı tanystyńyz, sol kisi týraly aıtyp berińizshi?
- 2002 jyldyń qysynda bir ashanaǵa aspaz bolyp ornalastym, joldasym Qazbek Turlybekov sol jerge on kún buryn káýápshi retinde jumysqa qabyldanǵan eken. Sonda tanystyq. Bir-birimizben tez til tabysyp kettik. Dám-tuzymyz jarasyp, otaý qurdyq. Ómirdiń aşysyna da, tuşysyna da kóne bilý kerek, biz de sol nárselerden óttik. Syılastyǵymyzdyń arqasynda osyndaı dárejege jetip otyrmyz. Adam ómirinde 3 nárse isteý kerek degen qaǵıda bar ǵoı. Úı turǵyzý, tal otyrǵyzý jáne bala tárbıeleý. Osy danalyqty basshylyqqa ala otyryp, óz qolymyzben baspanamyzdy saldyq, aýlada jemis aǵashtary jaıqalyp ósip tur. Búginde Qudaı bergen alty balamyzdy tárbıelep jatqan jaıymyz bar.
- Balalar tárbıesinde nege basa mán beresizder?
- Ákesi ekeýmiz kishkentaılarmen birge otyryp ertegi oqımyz, taqpaq-óleńder, kóbeıtý kestesin jattatamyz.Úlkender men dosy sııaqty syrlasýǵa tyrysamyz. Demalys jáne mereke kúnderdi qyzyqty ári paıdaly ótkizýdi dástúrge aınaldyrdyq. Ár jeksenbide qaıda baratynymyzdy kóbine balalardyń ózderi sheshedi. Meniń oıymsha, ata-ana aldymen ata-analyq paryzdy, mindetti túsingeni abzal. Ár balany dúnıege ákelgen soń eń birinshi densaýlyǵyna, bilim alýyna nazar aýdaryp, ımandy, izetti, adal, eńbekqor etip tárbıeleýge tıispiz. Eger ata-ana óz paryzyn durys oryndasa, bala da perzenttik paryzyn minsiz oryndaıdy. Qazaq «balany jastan» degendi beker aıtpaǵan. «Aldyńǵy arba qaıda barsa, sońǵy arba sonda júredi». Sondyqtan aldyńǵy ul-qyzdardy jaqsylap tárbıelesek, sońǵylary solarǵa eliktep, erip ketedi dep oılaımyn. Meıirimge, mahabbatqa bólenip ósken bala aınalasyna qamqor, baýyrmal bolady. Kez kelgen túıtkildi ashýmen emes, aqylmen sheshýge tyrysamyz. Balalarymyzdyń boıyna uıat bolady, obal bolady degen uǵymdy kóbirek sińirýge tyrysamyz. Otaǵasy ekeýmizdiń ustanymymyz osy.
- Ár balanyń minezi ár túrli bolady, olardyń kóńilin qalaı tabasyz?
- Altaýy alty túrli. Tuńǵysh qyzym Mádına - 21 jasta. Qazir jumys isteıdi. Meıirimdi jáne sabyrly. Árqaısymyzdyń kóńilimizge qaraıdy. Kishkentaı balalardy qatty jaqsy kóredi. Úıge kelgen qonaqtardyń balalary osy qyzymnyń janynan shyqpaıdy. Ekinshi perzentim Malıka – stýdent. Q. Sátbaev atyndaǵy Qazaq Ulttyq tehnıkalyq ýnıversıtetinde oqıdy. Talapshyl, aldyna maqsat qoıa biletin qaısar qyzym. Byltyr mektepti qyzyl attestatqa bitirip, UBT-da joǵary nátıjege qol jetkizdi. Joǵaryda aıtqan oqý ornynyń grantyn utyp aldy. Bul ata-ana úshin maqtanysh ári úlken kómek. Úshinshi qyzym Uldana – joǵary synypta. Sabaǵyn jaqsy oqıtyn pysyq qyz. Jan-jaqty. Túrli úıirmelerge qatysady. Mektepte ótetin barlyq is-sharaǵa belsendi qatysady. Ózinen keıingilerdi mektepke, balabaqshaǵa aparyp, qamqorlyq tanytatyn da osy Uldanam. 11 jastaǵy Nurtileýimniń orny tym bólek. Árkez ákesiniń qasynan shyqpaı, qolǵabys bolyp júredi. Sý tasý, aýlany sypyrý, qar shyǵarý, monsha jaǵý osy batyrymnyń moınynda. Úı sharýasyna da, sabaǵyna da úlgeredi. Odan keıingi ulym Nurbosyn - 7 jasta. Birinshi synypty beske aıaqtady. Momyn, eshkimde sharýasy joq. Al eń kenjemiz Nýrıkamal. Kúzde bir jasqa keledi. Tátti qylyqtary shyǵyp keledi. Shúkir, bári baýyrmal. Urpaǵymyzǵa bir-birlerińe eshqandaı esepsiz kómek qol sozýǵa tıissińder degendi jıi aıtamyz. Sondaı-aq ákesi ekeýmiz balalarymyzdyń oıymen sanasamyz, pikirlerin tyńdaımyz. Jasymyz qyryqtan asyp ketse de, qazirgi ýaqyttaǵy trendterden qalmaımyz.
- Qoǵamda bala tárbıesindegi jazalaý týraly jan-jaqty pikir qalyptasqan, balany jazalaǵan durys pa?
- Ókinishke oraı, balasyn jónge salý úshin uryp, ursatyn ata-analar bar. Meniń oıymsha, balany jazalaý degenimiz ony mindetti túrde taıaqqa jyǵý emes. Bala bolǵan soń teńtektik, buzyqtyq jasaıdy. Keıde til qaıtarýy múmkin. Mundaı jáıtter bizde de bolyp turady. Bizdiń úıde bir nársege ruqsat bermeý, shekteý qoıý, ókpeleý, sóılespeı qoıý jaza túrine jatady. Mysaly men bir táýlikke telefondaryn alyp qoıamyn. Olar úshin bul úlken jaza. Nemese renjip qalǵanymdy bildirem, sol kezde olar istegen qylyqtaryna oılanyp, keshirim suraıdy. Ul-qyzdarym dostarymen, synyptastarymen qydyrýǵa barý úshin, eń aldymen ruqsatty ákelerinen suraıdy. Ózimiz ata-anamyzdan alǵan tárbıeni, barynsha urpaǵymyzǵa berýge tyrysyp jatyrmyz.
- Memleket tarapynan kópbalaly otbasylarǵa qazir qandaı kómek bar? Ol kómek jetkilikti me?
- Kópbalaly analarǵa beriletin járdemaqyny alyp otyrmyn. Kópbalaly ana kýáligi mektep formasyn alýǵa, túrli úıirmelerge tegin qatysýǵa múmkindik beredi. Qazir qoǵamdyq kólikte 50 paıyz jeńildikpen júremin. Kishkentaıym bir jasqa kelgende «Kúmis alqa» beredi. Sol kezde qoǵamdyq kólikte tegin júretin bolamyn. Sondaı-aq zań boıynsha, mynadaı jeńildikter qarastyrylǵan: kólik jáne jer salyǵynan; mekenjaıyn tirkeý, tólqujat jáne jeke bas kýáligin berý kezinde notarıattyq jáne zańdyq mańyzdy is-áreketter jasaý kezinde memlekettik bajdardan bosatylady. Qazir elde kópbalaly analarǵa jaǵdaı jasalǵan dep esepteımin.
- Kópbalaly ana atanýǵa qorqatyn kelinshekterge qandaı keńes berer edińiz?
- Qazaq «bir qozy týsa, bir túp jýsan artyq shyǵady» degendi sanaǵa sińirip ósken halyq. Osy sózdiń astarynda úlken mán-maǵyna bar. Sondyqtan qoryqpaı dúnıege bala ákelý kerek. Qıynshylyq pen joqshylyq ýaqytsha nárse. «Ár balanyń óz nesibesi bar» degendeı bala erteń–aq, ósip ketedi.
- «Altyn alqa» alýǵa nıet bar ma?
- Men kópbalaly ana bolǵanyma shúkir aıtyp, qýanamyn. Bárin birdeı jaqsy kóremiz. Altyn asyqtaı uldarym, kúmis qasyqtaı qyzdarym bar. Áıel úshin budan asqan baqyt joq. Jasymyz 44- ke kelip qaldy. Qyzymyzda boıjetip otyr. Allanyń buıyrǵany bolar. «Altyn alqany» ýaqyt enshisine qaldyraıyq...
– Áńgimeńizge rahmet! Balalaryńyzdyń qyzyǵyn kórińiz!
