Memlekettik satyp alý júıesi qalaı ózgeredi
ASTANA. KAZINFORM – Atyraýda memlekettik satyp alý salasynda júrgizilip jatqan reformalardy talqylaýǵa arnalǵan kezdesý ótti. Oǵan Atyraý, Aqtóbe, Mańǵystaý, Batys Qazaqstan jáne Túrkistan oblystarynyń isker azamattary qatysty.
Atalǵan kezdesýde Qarjy mınıstri Mádı Takıev pen Atyraý oblysynyń ákimi Serik Shápkenov tıisti reformanyń 2025 jyldyń 1 qańtarynan bastap kúshine enetinin aıta kele bul ózgeristerge ýaqyt uttyrmaı qazirden daıyndalý qajet ekenin jetkizdi.
Memleket basshysy qol qoıǵan zańdy shartty túrde 4 úlken bólimge bólip qarastyrýǵa bolady: satyp alý rásimderin jeńildetip, qysqartý, satyp alynatyn taýarlardyń, jumystar men kórsetiletin qyzmetterdiń sapasyn arttyrý, jetkizýshilerdiń jaýapkershiligin kúsheıtý jáne básekelestikti damytý. Bul jóninde Qarjy vıtse-mınıstri Dáýren Keńbeıil egjeı-tegjeıli aıtyp berdi.
Aıtalyq, zańnyń birinshi bólimi satyp alý rásimderin jeńildetip, azaıtýǵa baǵyttalǵan. Atap aıtsaq, qujatta shaǵymdardy qaraý tetigi jańartylyp, Qarjy mınıstrliginiń baqylaýshy organ retindegi róli qaıta qaraldy.
Satyp alýdy jedel júrgizý, tapsyrys berýshilerge úlken ókilettikter berý, sondaı-aq satyp alý rásimderiniń uzaqqa sozylýyn boldyrmaý úshin shaǵymdardy endi satyp alýdy uıymdastyrýshynyń ózi tikeleı qaraıtyn bolady. Qorytyndylarǵa shaǵymdaný veb-portal arqyly jáne konkýrstyq komıssııa anyqtaǵan jeńimpazdyń satyp alýy boıynsha ǵana júzege asyrylady.
Rásimderdi ótkizý ýaqytyn qysqartý maqsatynda zańda tikeleı belgilengen merzimder Memlekettik satyp alýdy júzege asyrý qaǵıdalarynyń deńgeıine aýystyryldy.
Zańnyń ekinshi bólimi memleket esebinen satyp alynatyn taýarlardyń, jumystar men qyzmetterdiń sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan.
Zańda jobany iske asyrýdyń barlyq kezeńinde bir jetkizýshiniń jaýapkershiligin belgileı otyryp, nysandy salý boıynsha júıeli jumystardyń kepili bolyp sanalatyn qurylysty «kiltpen tapsyrý» qaǵıdasy boıynsha kelisimshart jasasý múmkindigi qarastyrylǵan.
Zańnyń úshinshi bólimi jetkizýshilerdiń jaýapkershiligin arttyrýdy kózdeıdi. Máselen, memlekettik satyp alýlarǵa qoǵamdyq monıtorıng júrgizý tetigi engizildi. Endi buryn sybaılas jemqorlyq jasaǵan áleýetti ónim berýshi, basshy nemese quryltaıshy memlekettik satyp alýlarǵa qatystyrylmaıdy. Sondaı-aq memlekettik satyp alýǵa jalaqy boıynsha bereshegi bar áleýetti ónim berýshiler jiberilmeıdi.
Zańnyń tórtinshi bólimi básekelestikti damytýǵa arnalǵan. Mysaly, Biryńǵaı satyp alý platformasy iske qosyldy. Bul platformada memlekettik jáne kvazımemlekettik sektor sýbektileriniń, sondaı-aq «Samury-Qazyna» qoryn satyp alýlary qoljetimdi. Birinshi kezeńde qazirgi satyp alý alańdary saqtalyp, satyp alý boıynsha egjeı-tegjeıli aqparatty jınaý men kórsetý úshin ıntegratsııa júrgiziledi.
«Memlekettik satyp alý týraly» jańa Zańda aqparattyń ashyqtyǵyna, tapsyrys berýshiler men jetkizýshilerdiń básekelestigi men kásibıligin qamtamasyz etý qaǵıdattaryna basymdyq berilgen. Qysqasha aıtsaq, jańa zańnyń máni – tapsyrys berýshiniń bıýdjet qarajatyn saýatty jáne tıimdi paıdalaný arqyly memlekettik qajettilikterdi qamtamasyz etýde jatyr. ıAǵnı, memlekettik satyp alý kózdelgen nátıjeler men maqsattarǵa jetýge qolǵabys etýge tıis», - dep túıindedi sózin Dáýren Maratuly.
