Memlekettik tildi meńgersek, birligimiz arta túsedi - Elgýn Djanalıev

None
None
ORAL. QazAqparat - Memlekettik tildi meńgersek, birligimiz arta túsedi. Bul týraly «Birlik» ázerbaıjan etnomádenı birlestigi jastar qanatynyń tóraǵasy, BQO QHA «Jańǵyrý joly» jastar qozǵalysynyń múshesi Elgýn Djanalıev málim etti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Onyń aıtýynsha, budan shırek ǵasyrǵa jýyq ýaqyt buryn Elbasy qurǵan Qazaqstan halqy Assambleıasy elimizdegi biregeı ınstıtýtqa aınaldy.

Mundaı uıym basqa esh memlekette joq. Onyń qalaı qurylǵanyn, nendeı qyzmetpen aınalysyp jatqanyn, qoǵamdaǵy ornyn zertteý úshin shet elderden de adamdar kelip, qyzyǵýshylyq tanytyp júrgeni málim.

«Elbasynyń salıqaly saıasaty arqasynda barlyq óńirde Dostyq úıleri salyndy. Onda ár etnomádenı birlestiginiń óz tili men mádenıetin, salt-dástúrin saqtap, damytýyna tolyq jaǵdaı jasalǵan. Kabınetterde aqsaqaldar keńesip, jastar jınala alady. Bizdiń maqsatymyz da - birligimizdi nyǵaıta otyryp, ony kelesi urpaqqa amanat etý», deıdi Elgýn Ahmad oǵly.
null

-Elgýn, óńirimizde ázerbaıjan ultynyń qansha ókili turady, «Birlik» etnomádenı birlestiginiń jumysy jóninde aıta ketseń?

-Oblysta 1800 ázerbaıjan turady. «Birlik» ázerbaıjan etnomádenı birlestigi (tóraǵamyz Nadjaf Mamedov) basymyzdy qosyp, birligimizdi nyqtaı túsý maqsatynda 1997 jyldan beri qyzmet etip keledi. Bul uıymǵa 800-den astam adam múshe, sonyń ishinde 200-i sharalarǵa belsene aralasady. Birlestigimiz qaıyrymdylyq, túrli mádenı-sporttyq sharalardy uıymdastyrýmen aınalysady. Qaladaǵy kómekti qajet etetin muqtaj jandar turatyn áleýmettik mekemelerge jıi baryp turamyz.
null

-Qazaq, ázerbaıjan tilderi bir-birine jaqyn, túrki tildes topqa jatatyny aıan. Til meńgerý qıynǵa soqpaıtyn shyǵar?

-Bizdiń uıymdaǵy aqsaqaldar men jastardyń 80 paıyzdan astamy qazaq tilin biledi. Óz tilimizdi de umytqan joqpyz. Tereńirek bilý úshin sabaqtar ótkizemiz. Sonymen qatar Elbasymyz aıtqanyndaı, úsh tildi meńgerýdiń artyqtyǵy joq. Osy baǵytta qazirdiń ózinde aǵylshyn tilin jaqsy biletin jastarymyz bar. Jastar qanatynan Rashad Mamedov, Farıda Mırzoeva, Malıka Mamedova qazaq tilinen olımpıadalarǵa qatysyp, júlde alyp júr. Rashad pen Farıda oblysta ozyp shyqsa, Malıka respýblıkalyq baıqaýda ekinshi orynǵa ıe boldy. Jalpyulttyq dıktant jazýǵa da qatystyq. Árıne, qazaq jáne ázerbaıjan tilderiniń ózgeshelikteri, kúrdeli tustary da bar. Ony tereń meńgerý úshin ýaqyt kerek. Eń bastysy, bizdiń nıetimiz aq, baǵytymyz durys.

Сейчас читают
telegram