Memlekettik satyp alýlar salasynda «kásibı shaǵymdanýshylar» paıda boldy
«2016 jyldan bastap elektrondy kelisimshartqa, 2017 jyldan elektrondy aktilerge kóshtik. Al 2018 jyldan bastap elektrondy shaǵymdaný qyzmetin engizdik. Shaǵymdaný jáne baqylaý júıesi tolyqtaı elektrondy formatqa kóshirildi. Atalǵan jańalyqtady engizýdiń qorytyndysynda únem eselep artty. Máselen, 2015 jyldyń qorytyndysynda únem shamamen 43 mlrd teńge bolsa, jańa zań engizilgennen keıingi únem 113 mlrd teńge, al 2017 jyldyń qorytyndysynda 250 mlrd teńge boldy. Únem ashyqtyqty qamtamasyz etýdiń nátıjesinde artyp otyr», - dedi ol Qarjy mınıstrliginde memlekettik satyp alý salasyndaǵy zańnamany túsindirge arnalǵan ashyq esik kúni barysynda.
Degenmen, onyń aıtýynsha, elektrondy formatqa kóshirýdiń saldarynan bul salada birqatar problemalar da týyndap otyr. Máselen, memlekettik satyp alýlar qaǵaz túrinde júrgizilgen kezde tapsyrys Astana qalasynda bolsa, tapsyrys berýshi de elordadan bolatyn. Al elektrondy formatqa kóshirilgennen keıin memlekettik satyp alýlarǵa elimizdiń kez kelgen aımaǵynnan qatysýǵa jol ashyldy. Al bul josyqsyz qatysýshylar sanyn arttyryp jiberdi.
«Kún saıyn josyqsyz qatysýshylar tizilimi artyp keledi. Biz olardy avtomatty túrde josyqsyz qatysýshylar tizilimine qossaq ta olardyń sany azaımaı otyr. Olar zańdy tulǵany basqa ataýmen týǵan-týystarynyń, kórshisiniń atynan ashyp alady. Bul jetkiziletin taýardyń sapasyna da keri áserin tıgizip otyr», - dedi departament dırektory.
Sábıt Ahmetovtiń sózine qaraǵanda, elektrondy shaǵymdaný qyzmeti engizilgennen keıin shaǵym berýshilerdiń de legi arta túsken.
«Ózime de, ózgelerge de joq» ustanymyndaǵy «kásibı shaǵymdanýshylar» túsinigi paıda boldy. Shaǵymdar tiziliminen satyp alýlarda naqty qandaı áreketke shaǵymdanatyndyqtaryn kórýge bolady. Olar negizinen mynalar: negizsiz qabyldamaý jáne zańsyz ruqsat berý. Shaǵym berý satyp alýlardy toqtatady. Muny túsingennen keııin barlyǵy shaǵym jaza bastady. Statıstıka barlyq shaǵymdardyń jartysynyń qanaǵattandyrylatyndyǵyn kórsetip otyr»,- dedi ol.
Onyń aıtýynsha, atalǵan problemany sheshý úshin Qarjy mınıstrligi jeke zań jobasyna bastamashylyq jasaǵan. Qazirgi ýaqytta bul qujat Májilistiń qaraýynda jatyr. Zań jobasy aǵymdaǵy jyldyń ekinshi jartyjyldlyǵynda qabyldanady dep kútilýde.
