Memlekettik qyzmetshilerdiń ZOOM býyny qalyptasýda – halyqaralyq konferentsııa
Konferentsııa jumysyna Eýropa, Azııa jáne Amerıkanyń 20 elinen 200 sarapshylar, memlekettik qyzmetshiler men ǵalymdar qatysqan. Koreıa Respýblıkasynyń Personaldy basqarý mınıstri Kım Vý Hý óziniń quttyqtaý sózinde oqytý álemniń barlyq elderinde memlekettik qyzmetshilerdiń básekege qabilettiligin arttyrýda sheshýshi ról atqaratynyn atap ótti. Onyń aıtýynsha, aqparattyq qoǵamǵa kóshý úrdisterine sáıkes Koreıada elektrondy oqytýdy belsendi engizý 2000 jyldary bastaldy. 2017 jyldan bastap barlyq oqý baǵdarlamalary Úkimettiń elektrondy oqytý platformasyna biriktirilgen. Adamı resýrstardyń jańa býynyn damytý maqsatynda 2020 jyldan bastap elektrondy oqytýda jasandy ıntellekt tehnologııalary qoldanylýda jáne open smart platform ázirlenýde. Bul rette Kım Vý Hý myrza «jylyna úsh júz alpys kún boıy derbes elektrondy oqytý júıesi kez-kelgen jerde, kez-kelgen ýaqytta» degen ustanym baryn atap ótti.
Al QR Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń tóraǵasy Anar Jaıylǵanovanyń aıtýynsha, Qazaqstannyń memlekettik qyzmeti pandemııamen baılanysty daǵdarystyń syn-qaterlerin jedel jeńe otyryp, óziniń tıimdiligi men jumys jáne oqý protsesteriniń elektrondy formattaryna beıimdelý qabiletin dáleldegen. «Elektrondy oqytý, onlaın oqytý formaty ótkiziletin semınarlardyń geografııasyn keńeıtýge múmkindik berdi. Bul rette BUU Damý Baǵdarlamasy men Astana memlekettik qyzmet habynyń memlekettik qyzmetshilerdiń tsıfrlyq daǵdylaryn damytý úshin oqytýdy uıymdastyrýdaǵy róli mańyzdy», - dedi ol.
Astana memlekettik qyzmet haby Basqarýshy komıtetiniń tóraǵasy Álıhan Baımenov óz sózinde pandemııa saldarynan paıda bolǵan jańa ahýal qazirgi zamanǵy tehnologııalardyń mańyzdylyǵyn aıtarlyqtaı arttyra otyryp, olardy qoldanýdy keńeıtti dedi. «Sonymen birge búkil álemdegi memlekettik qyzmetshiler jumystyń jańa ádisterin meńgerýde. Tipti memlekettik qyzmetshilerdiń «ZOOM» býyny qalyptasýda dep aıtýǵa bolady. Bul ózgerister jańa syn-qaterler týǵyzýda, sonymen birge HR menedjment úshin jańa múmkindikter ashýda. Osy rette e-learning oqytýdyń mańyzdylǵy da artyp otyr»-dedi Baımenov. Osyǵan baılanysty ol Habtyń seriktesterine jáne birqatar elderdiń úkimetterine ashyqtyǵy, óz bilimderi men tájirıbesin basqa eldermen bólisýge ázirligi úshin alǵys aıtty.
Konferentsııa barysynda Koreıa Respýblıkasy, Qazaqstan, Ýkraına, Ózbekstan jáne Estonııanyń Memlekettik qyzmet isteri jónindegi ýákiletti organdarynyń ókilderi men sarapshylary óz elderinde elektrondyq oqytý platformalaryn qurý jáne damytý tájirıbesimen bólisip, osy baǵyttaǵy jańalyqtar týraly áńgimeledi. Spıkerler elektrondy oqytýdyń mazmuny, formalary, ádisteriniń ártúrliligine jáne uzaqtyǵyna erekshe nazar aýdarylatyny týraly aıtty. Sońǵy ýaqytta «micro-learning», ıaǵnı uzaqtyǵy 10-15 mınýttyq beınesabaqtar keń taraýda. Bul rette elektrondy oqytýdyń qaýipsizdigi men turaqtylyǵy basym baǵyt ekeni de aıtyldy. Jalpy jetekshi elder tájirıbesi konferentsııaǵa qatysýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn týdyrdy. Sebebi Covid-19 jaǵdaıynda búkil álemde memlekettik qyzmettiń áleýetin arttyrýda elektrondyq oqytýdyń mańyzy aıtarlyqtaı ósti. Spıkerler, sondaı-aq, Astana memlekettik qyzmet habynyń ozyq tájirıbelerdi ilgeriletýdegi, qatysýshy elder, áriptester jáne sarapshylar qaýymdastyǵy arasynda tájirıbe almasýdaǵy rólin erekshe atap ótti.
