«Memlekettik qyzmet týraly jańa zańǵa bar máseleni ózi sheship úırenip qalǵandar qarsy shyǵyp jatyr» - BAQ-qa sholý

ASTANA. 15 qarasha. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 15 qarasha, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

*** 

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Ábilázovtiń qylmystyq isi» degen taqyryppen Muhtar Ábilázov týraly maqala berildi. Onda alaıaqtyń qazaqstandyqtardyń qarjysyn qalaı urlaǵany, «Alǵa» tirkelmegen partııasyn qalaı qarjylandyrǵany, Jańaózendegi oqıǵany qalaı uıymdastyrǵandyǵy týraly egjeı-tegjeıli jazylǵan. «Eger Ábilázov urlaǵan qar­jy­ny Qazaqstan turǵyndarynyń sa­ny­na bóletin bolsaq, árqaı­sy­myz­dyń qaltamyzdan, balalar men zeınetkerlerdi qosa alǵanda, ol shamamen 1 myń dollar ur­laǵan bolyp shyǵady», - dep jazady basylym.

Gazettiń jazýynsha, ashyq ótirikpen búrke­me­len­­­­­gen ol (Ábilázov - avtor) ózi týyp, bir kezderi qalypty adam bolýǵa múmkindik alǵan óz elin jamandaýǵa shimirikpesten kiristi. Endi onyń óziniń qylmystyq maq­­­sattaryna qandaı joldarmen jetkisi keletini ábden túsinikti. Bul áreketi Ábilázovtiń Jańa­ózen­degi oqıǵalarǵa tikeleı qatystylyǵyn ja­­­­­syr­maq túgili, kerisinshe, aıǵaqtaýǵa umtylysynan-aq anyq kórinedi.

Sondaı-aq, basylymda «Qytaıdyń jańa basshysy - Sı Tszınpın» degen taqyryppen L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıteti qytaı tili kafedrasynyń meńgerýshisi, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Dúken Másimhanulynyń zertteý maqalasy jaryq kórdi. Maqalada avtor Qytaıdyń HH ǵasyrdaǵy ishki-syrtqy saıası ahýalyna sholý jasaı kelip, jańa saılanǵan basshysy Sı Tszınpınniń aldaǵy ustanar saıası baǵyty týraly boljamdarymen bólisedi. «Al álemdik qoǵamdastyqtyń, ásire­se, álemdik saıası-sarapshylardyń nazary sońǵy kúnderde QHR-dyń sý jańa bas­shysy Sı Tszınpınge aýǵany bel­gi­li. Olaı bolatyn jóni de, qısyny da bar. Sebebi Sı, birinshiden, QHR quryl­ǵan­nan keıin ómirge kelgen Qytaıdyń jańa býyn urpaǵy. Ekinshiden, eldiń bu­rynǵy basshylary sekildi kúrdeli saıası-áskerı kúresterde shynyqpaǵan adam. Úshinshiden, ol «úlken shańy­raq­ta», aǵa býyn memleket basshysynyń ot­basynda ómirge kelgen azamat. Tór­tin­shiden, jasynan demokratııashyl, reformashyl ákeniń tárbıesin kórgen adam. ıAǵnı, onyń ákesi úlken Sı, sonaý Den bıligi tusynda demokratııashyl jas­tardyń qozǵalysyna (1989) búı­regi burǵany úshin bılikten shettetil­gen bolatyn», - deı kele avtor, Sı Tszınpınniń bılikke kelýdegi barrlyq alǵysharttary men joldaryn jipke tizgendeı etip beredi. Bigingi álemdik saıasattaǵy Qytaıdyń rólin jan-jaqty talqylaı kelip, avtor jańa basshy jańa baǵyt ustana ma? degen saýalǵa óz betinshe jaýap izdeıdi.

***

«Alash Aınasynyń» búgingi sanynda «Memlekettik qyzmet týraly jańa zańǵa bar máseleni ózi sheship úırenip qalǵandar qarsy shyǵyp jatyr» degentaqyryppen keshegi  Májilis depýtaty, búgingi Bilim jáne ǵylym vıtse-mınıstri Murat Ábenovpen suhbatberilgen. Suhbatta memlekettik qyzmetke baılanysty sońǵy kezde qolǵa alynyp jatqan sharalar sóz bolady. «Budan bylaı memlekettik qyzmetkerler 100 paıyz konkýrs arqyly qabyldanatyn bolady. Aýystyrý tásili bir mekemeniń ishinde ǵana júzege asyrylady. ıAǵnı burynǵydaı komandalyq júıe bolmaıdy. Sol arqyly biz memlekettik qyzmetkerlerdi qorǵaı alamyz. ıAǵnı jańa basshy qyzmetkerdi jumystan shyǵara almaıdy. Ekinshiden, rezervke alynǵan adam qaı jerden alyndy tek qana sol mekemege ǵana jaramdy. Úshinshi negizgi jańalyq - memlekettik qyzmetke keletin adamnyń bilimin agenttiktiń anyqtaıtyndyǵy. Burynǵy kezde kez kelgen mekeme kez kelgen ýaqytta ishindegi bos orynǵa konkýrs jarııalaǵan bolyp, aldyn ala belgili nátıje kórsetip jatatyn. Qazir memlekettik qyzmetke baramyn degen árbir azamatty agenttik ózine jınap, test tapsyrtady jáne qolyna memlekettik qyzmetke qabiletti degen sertıfıkat beredi. Bul da sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alý sharalarynyń biri dep esepteımin», - deıdi M. Ábenov. 

Sondaı-aq, «Gastarbaıterler de salyq tóleıtin bolady» degen taqyryppen berilgen taldamada «Resmı málimetke súıensek, sońǵy eki jylda Qazaqstanǵa kelgen sheteldikter sany 2 mln adamnan asqan. Sonyń 1 mıllıonǵa jýyǵy Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Tájikstannan kelgender eken. Degenmen osynshama kelimsektiń tek 1 paıyzǵa jeter-jetpesi ǵana kelý maqsatyn «Qazaqstanǵa  nápaqa tabý úshin keldik» dep kórsetetin sekildi. Al 96 paıyzy jeke maqsattarmen keledi-mis. Naqty jaǵdaıdy saralaǵandar munyń múldem kerisinshe ekenin alǵa tartady. Osy olqylyqty túzeý úshin Іshki ister mınıstrligi elimizdegi eńbek kóshi-qony týraly zańǵa ózgerister engizýdi qolǵa aldy. Apta basynda májilismender zań jobasynyń tusaýyn kesip berdi» deıdi basylym. 

***  

Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń bir úzik syryn aıqyn etetin qupııa qujattar tabyldy. Qyzyǵy, ol jazba bizge poshtalyq kógershinniń qańqasy arqyly jetken, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi nómirindegi «Qus qańqasynan tabylǵan qupııa» atty maqalasynda. Onda Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde hat tasý úshin paıdalanylǵan bir kepterdiń qańqasy jetpis tórt jastaǵy Devıd Martınniń úıindegi peshtiń tútini shyǵatyn murjanyń ishinen tabylǵandyǵy, onyń aıaǵyna qystyrylǵan qyzyl kapsýlada qupııa hat bolǵany týraly jazylady. Sóıtip, qarııa sol qupııa hatty zertteýge bergen. Mamandardyń má­limdeýinshe, kapsýlanyń bul túrin brıtandyq barlaýshy dıversanttar qyzmeti qoldanǵan. Onyń agentteri nemister qorshaýǵa alǵan mekenderdegi poıyz, kópir, fabrıkalardy jarý sııaqty operatsııalardy júzege asyrǵan. Sońǵy tujyrym boıynsha, bes hattan turatyn bul habarlamany serjant Stot jazǵan. Jáne ol «H02»-ge (bombalaýǵa, avıatsııalyq áreketterge pármen beretin) baǵyttalǵan bolý kerek. Keı sarapshylar habarlamada belgisiz aýdanda jarylys uıymdastyrýǵa suraý bolǵan dese, endi bir nusqa boıynsha kógershin brıtandyq fel­d­marshal Montgomerıdiń Reıgeıttegi, Sýrreıdegi shtab-páterine bet alǵan delinedi. Onyń ushyp kelgeni ope­ratsııanyń bastaý alǵan kúni dep eseptelgen.