Memlekettik qoldaý sharalary ishki naryqty otandyq azyq-túlikpen barynsha qamtamasyz etýge baǵyttalady - M. Orazaev
- Údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasyn iske asyrýdaǵy negizgi maqsattardyń biri - ekonomıkanyń basty sektorlaryn damytý, ıaǵnı onyń ártaraptandyrylýyn qamtamasyz etý jáne básekege qabilettiligin arttyrý bolyp tabylady. Ózderińiz biletindeı, agroónerkásip kesheni Qazaqstan ekonomıkasynyń negizgi salalarynyń biri. Sondyqtan da ındýstrııalandyrý baǵdarlamasy aıasynda agroónerkásip kesheninde 20-dan asa iri jobalardy iske asyrý qarastyrylǵan. Sonyń ishinde 8 mal sharýashylyǵy keshenderiniń, 2 qus fabrıkasynyń, 3 jylyjaıdyń, 3 sút-taýarly fermalarynyń, 1 et kombınatynyń, 1 nan ónimderin óndiretin jáne maqtanyń sorttyq tuqymdy materıaldaryn óndiretin zaýyttardyń qurylysyn salý kózdelip otyr.
Sonymen qatar, munda ınvestıtsııany yntalandyrýǵa jáne tehnologııalyq jetildirýge, ınnovatsııa men agrarlyq ǵylymdy damytýǵa baǵyttalǵan memlekettik qoldaý sharalary aıqyndalǵan. Atalmysh sharalardy tıimdi iske asyrý úshin básekege qabiletti mamandardardy daıarlaý jumystary júrgizilip jatyr. Osynyń barlyǵy agrarlyq salanyń jaǵdaıyn túbegeıli jaqsartyp jáne elimizdiń azyq-túlik qaýipsizdigin tolyǵymen qamtamasyz etip qana qoımaı, agroónerkásip kesheniniń eksporttyq qabiletiniń barynsha kóterilýine jaǵdaı jasaıdy. Bir sózben aıtsaq, munyń el ekonomıkasy úshin mańyzy zor.
Jalpy baǵdarlamada agroónerkásip keshenin ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq turǵydan damytýdyń birqatar mańyzdy tustary aıqyndalyp otyr. Máselen, egin sharýashylyǵynda salany ártaraptandyrý arqyly naryqta ótimdi aýyl sharýashylyǵy ónimderi óndiristeriniń kólemin ulǵaıtý, óndiriste qazirgi zamanǵa saı ylǵal qoryn saqtaý tehnologııalaryn engizý, keń kólemde hımııalandyrý, aınalymǵa jańa jáne qazirgi qoldanysta joq sýarmaly jerlerdi tartý kózdelip otyr.
Astyq naryǵyndaǵy qalyptasqan jaǵdaıdy eskere otyryp, bıylǵy jyly Biryńǵaı astyq eksporttyq saıasatyn qalyptastyrý boıynsha jumystar da qaıta jandandyrylatyn bolady.
Mal sharýashylyǵynda eń aldymen salany ónerkásip negizine kóshirý arqyly aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynda óndiris kólemderin ulǵaıtý, asyl tuqymdy bazalardy damytý, maldyń genetıkalyq áleýetin joǵarylatý jáne osy maqsatta ǵylymı negizde keń aýqymdy selektsııalandyrýdy júzege asyrý josparlanyp otyr. Atap óterligi, respýblıkamyzdaǵy mal sharýashylyǵy salasy damýynyń negizgi kórsetkishteri jyl ótken saıyn jaqsara túsýde. Máselen, mal basy men qustar sany, sondaı-aq mal sharýashylyǵy ónimderin óndirý kólemi jyl saıyn ósip keledi. Osynyń ózi sala turaqtylyǵynyń dáleli bolyp tabylady. Sońǵy kezderi jyl saıyn mal basynyń jáne qustardyń sany ortasha eseppen alǵanda 3,8 paıyzǵa, mal sharýashylyǵy óniminiń kólemi 3,5 paıyzǵa ósti. Bul maqsatta iri joǵary tehnologııalyq ınvestıtsııalyq jobalardy júzege asyrý, ıaǵnı mal bordaqylaý keshenderin, taýarly sút fermalaryn, qus fabrıkalaryn salý, mal soıý jáne mal ónimin daıyndaý, qaıta óńdeý jáne saqtaý boıynsha ınfraqurylymdardy qalyptastyrý qarastyrylýda. Demek, elimizdiń halqyn mal sharýashylyǵy ónimderimen qamtamasyz etý jáne memlekettiń azyq-túlik qaýipsizdigine qol jetkizý úshin turaqty negiz qalyptasqan deýge bolady.
- Elbasy Aýylsharýashylyǵy mınıstrliginiń aldyna 2014 jylǵa qaraı agroónerkásip keshende ónimdilikti kem degende eki ese arttyrý, sondaı-aq kórsetilgen kezeńde azyq-túlik taýarlary ishki rynogynyń 80 paıyzdan astamyn otandyq taǵam ónimderimen qamtamasyz etý mindetin qoıdy. Osy tapsyrmalardy oryndaý úshin naqty qandaı mindetterdi sheshý kerek?
- Búginde ishki tutyný naryǵyndaǵy otandyq azyq-túlik ónimderiniń alatyn úlesi 67 paıyzǵa jýyq. Elbasy qoıǵan mindetterdi oryndaý úshin biz basty 2 máseleni sheshýimiz kerek. Birinshiden, qazir elimizdiń aýyl sharýashylyǵy salasy ishki naryqtyń suranysyn negizgi azyq-túlik túrleri boıynsha tolyqtaı qamtamasyz etkenimen, keıbir ónimder boıynsha tapshylyq áli sezilýde. Olar: maıly daqyldar, qant qyzylshasy, qus eti, jemis-jıdekter men erte pisetin kókónister. Osy jetispeýshilikti joıý qajet. Sondyqtan osy daqyldarǵa basymdyq berilip, aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdiń olardy ósirýge qyzyǵýshylyǵyn arttyrý maqsatynda eleýli mólsherde sýbsıdııa tólenedi.
Ekinshiden, búgingi tańda aýyl sharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeý salasy sapaly shıkizatqa zárý bolsa, bul máseleniń taǵy bir jaǵy - óndirilgen ónimniń basym bóligi qaıta óńdelmegen kúıinde tutynylýda. Mysaly, qazir óndirilgen ettiń 21,6 paıyzy, súttiń - 27,4 paıyzy, jemis pen kókónistiń - 2,5 paıyzy ǵana qaıta óńdeledi. Munan baıqaǵanyńyzdaı, qaıta óńdeý kásiporyndary tolyq qýatymen jumys isteı almaýda. Atap aıtqanda, maıly daqyldardy qaıta óńdeıtin kásiporyndardyń qýattylyǵy 37 paıyz, sút - 62 paıyz, et - 63 paıyz, jemis-kókónis - 34 paıyz ǵana paıdalanylýda.
Munymen qatar, qaıta óńdeý salasyndaǵy kásiporyndardyń tehnıkalyq jáne tehnologııalyq jaǵynan qalyp qoıǵany da bar.
Osylardyń áserinen ishki naryqqa tolyqtaı qaıta óńdelgen ónimder jetkiliksiz mólsherde shyǵarylady, al qalǵan bos oryndy ımporttyq ónim óndirýshiler tıimdi paıdalanyp, óz ónimderin ákelýde.
Sondyqtan, biz sapaly shıkizat óndirý, qaıta óńdeý kásiporyndaryn tehnıkalyq jáne tehnologııalyq jaǵynan qaıta jaraqtandyrý jáne olardy tolyq qýattylyǵynda jumys isteýi máselelerin sheshe otyryp, ishki naryqty otandyq azyq-túlikpen barynsha qamtamasyz etýge qol jetkizýimiz ári básekelestik ortadan ımporttyq ónimdi yǵystyrýymyz qajet. Memlekettik retteý jáne qoldaý sharalary da osy mindetterdi sheshýge baǵyttalatyn bolady. Mysaly, sút pen et óndirýshileri sýbsıdııany óz ónimderin qaıta óńdeý kásiporyndaryna ótkizgen jaǵdaıda ǵana alatyn bolady. Al, qant qyzylshasy men maıly daqyldarǵa tólenetin sýbsıdııa 2 kezeńmen beriledi. Alǵashqy somasy egis jumystaryn aıaqtaǵannan keıin, ıaǵnı árbir gektarǵa, qalǵan bóligi egin jınaý naýqanynan keıin, ıaǵnı qaıta óńdeý kásiporyndaryna ótkizilgen ónimniń árbir tonnasyn esepke ala otyryp beriletin bolady.
Munan basqa, azyq-túlik ónimderin memlekettik satyp alý kezinde olardy tek qana otandyq óndirýshilerden satyp alýdy qamtamasyz etý, ishki naryqty ádiletsiz básekelestikten qorǵaý jáne de basqa memlekettik qoldaý sharalary qabyldanatyn bolady.
Sondaı-aq, qaıta óńdeý salasyn negizgi saýda áriptesterimiz Reseı Federatsııasy men Belarýs Respýblıkasynyń deńgeıine jetkizý úshin memlekettik qoldaý sharalaryn odan ári kúsheıtý josparlanýda.
Almal sharýashylyǵy salasynda joǵary tuqymdy janýarlardy ımporttaýǵa mańyz berilýde. Bul rette olardyń genetıkalyq áleýetin paıdalaný arqyly da, jergilikti mal tuqymdarynyń tektik qoryn jaqsartý arqyly da maldyń genetıkalyq áleýetin arttyrý problemalary sheshilip jatyr. Biz bul maqsatta bıyldan bastap iri qara mal sharýashylyǵynda keń aýqymdy selektsııa baǵdarlamasyn iske asyryp jatyrmyz jáne 2015 jylǵa qaraı asyl tuqymdy maldyń úles salmaǵyn qazirgi 4-5 paıyzdan 14 paıyzǵa deıin kóterýdi josparlap otyrmyz.
Ekinshiden, sýbsıdııa alýshylardyń, eń aldymen óndiristi tehnıkalyq qaıta jaraqtandyrý men zamanýı tehnologııalarǵa ótýge qyzyǵýshylyqtaryn týdyrý úshin memlekettik qoldaý sharalarynyń yntalandyrýshy rólin kúsheıtip jatyrmyz. Osy rette sýbsıdııalardyń saralanǵan normatıvteri engizildi, ıaǵnı óndiristi jańartýmen aınalysatyndar, qazirgi zamanǵy tehnologııalardy qoldana biletinder sýbsıdııalardy joǵarylatylǵan normatıvtermen alady.
Úshinshiden, usaq taýar óndirýshilerdi, eń aldymen jeke qosalqy jáne úı sharýashylyqtaryn biriktirý arqyly óndiristi irilendirý men birigý úderisterin damytý jumystary júrgizilýde. Bul damyǵan elderge qysqa merzim ishinde eńbek ónimdiligi men óndiristiń tıimdiligin arttyrýǵa múmkindik bergen búkilálemdik tájirıbe.
Alaıda, atalǵan sharalarǵa jetý úshin biz aýyl sharýashylyǵynda bilikti mamandardyń jetispeýshiligin jańadan mamandardy daıarlaýmen tolyqtyrsaq, biz olardy aýyldyq jerlerge bekitý máselesin de sheshýimiz kerek. Qazirgi ýaqytta biz bul jumysty materıaldyq múddeliligin arttyrý úshin naqty jaǵdaılar jasaı otyryp, áleýmettik sala mamandarynan bastadyq. Keleshekte mundaı yntalandyrý sharalaryn aýyl sharýashylyǵy mamandaryna da qoldanatyn bolamyz.
Sondaı-aq, qazirgi kezde turǵyndardyń tamaq ónimderine qajettiligi, jemis jáne jıdek, erte pisetin kókónis jáne qant qyzylshasyn esepke almaǵanda, óz óndirisimiz esebinen qamtamasyz etiledi.
Jemis sharýashylyǵy jáne jıdek sharýashylyǵy salalaryn damytý maqsatynda 2007-2009 jyldary respýblıkalyq bıýdjetten jemis daqyldary men júzimniń kóp jyldyq ekpelerin otyrǵyzýǵa 4,9 mlrd. teńge bólindi, munyń esebinen 7,6 myń gektar alqapta jemis daqyldarynyń jáne 2,4 myń gektar alqapta júzimniń kóp jyldyq ekpeleri otyrǵyzyldy. Aǵymdaǵy jyly kórsetilgen maqsattarǵa respýblıkalyq bıýdjetten 2,1 mlrd. teńge kóleminde qarajat bólindi.
Jemis-jıdek daqyldarynyń jáne júzimniń kóp jyldyq ekpelerin otyrǵyzýǵa jáne kútýge jetkilikti kólemde sýbsıdııa bólinse, 2019 jylǵa qaraı jemis pen júzimge respýblıkanyń ulttyq tutyný normasy óz óndirisimiz esebinen qamtamasyz etiledi.
Halyqty erte piseten kókónistermen qamtamasyz etýge arnalǵan joǵary tehnologııalyq jańa jylyjaı keshenderin salý arqyly jabyq grýnt alqaptaryn keńeıtýge yntalandyrý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń 2009 jylǵy 11 jeltoqsandaǵy «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine azyq-túlik qaýipsizdigi máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańymen memlekettik qoldaýdyń jańa túri - aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn jabyq topyraqta ósirýdi sýbsıdııalaý qarastyrylǵan. Osyǵan baılanysty aǵymdaǵy jyldan bastap basym daqyldardyń óndirisin sýbsıdııalaý baǵdarlamasy aıasynda aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerge kókónis daqyldaryn jabyq topyraqta ósirýge ketken shyǵyndaryn óteýge respýblıkalyq bıýdjetten sýbsıdııa tóleý, 1 gektar jylyjaı alqabyna 1,3 mln. teńge esebinen júzege asyrylatyn bolady.
Bul rette jabyq topyraq jaǵdaıynda ósiriletin kókónis daqyldary boıynsha árbir daqyl aınalymǵa bıýdjettik sýbsıdııalardyń tıesili somasynyń 50 paıyzy boıynsha 1 sharshy metrge alynǵan óskinniń (ulasyp ósken óskinderdiń) qorytyndylary boıynsha júzege asyrylady.
Tutastaı alǵanda jabyq grýnt jaǵdaıyndaǵy kókónis daqyldarynyń keminde eki daqyl aınalymy aǵymdaǵy jyldyń 1 qańtarynan 15 maýsymyna deıingi jáne 1 qyrkúıekten 31 jeltoqsanǵa deıingi aralyqta sýbsıdııalanady. Bul maqsatqa 2010 jyly 279,1 mln. teńge bólindi.
2010 jyly qant qyzylshasynyń egis alqabyn 24,5 myń ga jetkizý kózdelip otyr, bul 2007 jylǵy deńgeıden 10,7 myń gektarǵa nemese 78,8 paıyzǵa kóp. Qant óndirisi úshin otandyq shıkizat óndirisin ulǵaıtý maqsatynda 2014 jylǵa qaraı qant qyzylshasynyń egis alqabyn 40,0 myń gektarǵa deıin, onyń jalpy jıynyn 1,1 mln. tonnaǵa deıin jetkizý kózdelýde, bul óz shıkizatymyzdan óndirilgen qanttyń úlesin 25 paıyzǵa deıin jetkizýge múmkindik beredi.
Kórsetilgen máseleni sheshý úshin memlekettik qoldaý tetigin jetildirý boıynsha sharalar qabyldanýda, qant qyzylshasy úshin joǵarylatylǵan sýbsıdııa normasy belgilenýde. Mysaly aǵymdaǵy jyly kórsetilgen daqyldyń óndirisin sýbsıdııalaý eki kezeńde: 70 paıyzy - 1 gektarǵa egis naýqanynyń qorytyndylary boıynsha; 30 paıyzy - satylǵan nemese qant zaýytyna qaıta óńdeýge ótkizilgen 1 tonna qant qyzylshasy (qolda bar qaıta óńdeý qýattarǵa sáıkes) boıynsha júzege asyrylady.
Bul rette sýbsıdııa normasy 1 gektar qant qyzylshasynyń egis alqabyna 24,5 myń teńge, qant qyzylshasynyń óndirilgen jáne qaıta óńdeýge jiberilgen 1 tonnasy úshin - 400 teńge kóleminde belgilengen. Osylaısha, eger 1 gektardan 250 tsentner qant qyzylshasy alynyp jáne ony qant zaýytyna tapsyrǵan jaǵdaıda 1 gektarǵa sýbsıdııa mólsheri 34,5 myń teńgeni quraıtyn bolsa, 1 gektardan 400 tsentner alynǵan jáne qaıta óńdeýge tapsyrǵan jaǵdaıda 1 gektarǵa sýbsıdııa mólsheri 40,5 myń teńgege deıin ulǵaıady, bul 1 gektarǵa otyrǵyzýǵa ketken tikeleı shyǵynnyń 26,8 paıyzyn quraıdy. Osynyń bári qoıylǵan mindetterdi tabysty sheshýge múmkindik beretinine senimim mol.
- Qazaqstan, Reseı jáne Belarýs elderiniń arasynda Keden odaǵy qurylyp, jumys isteı bastady. Otandyq aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshiler qazir Keden odaǵy aıasynda shynaıy básekelestikke daıyn ba?
- Báseke - básekelestik jaǵdaıynda ǵana paıda bolady. Árıne qazirgi ýaqytta Reseı jáne Belarýs taýarlarymen laıyqty básekelestikke turý úshin otandyq aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshilerine ónimniń sapasyn odan ári arttyrý qajet. Ónimniń sapasyn arttyrý óndiriste aldynǵy qatarly tehnologııalar men halyqaralyq sapa standarttarynyń engizýine baılanysty.
Qazirgi kezde 342 otandyq taýar óndirýshiler ISO jáne HASSP halyqaralyq standarttaryn engizdi. Bul aıtarlyqtaı kórsetkish bolmaǵanymen, básekelestikke daıyn taýar óndirýshiler bar ekendigine jáne olardyń sany odan ári arta túsýine senimdimiz.
Qazaqstannyń eksporttyq áleýeti men múmkindikteri joǵary, sonymen qatar mal sharýashylyǵynyń erekshe róli men ishki ekonomıkalyq baılanystaryn eskere otyryp, mal sharýashylyǵy ónimderi eksportynyń múmkindikteri birqatar sebepterge, atap aıtqanda óndiristiń tehnıkalyq jáne tehnologııalyq deńgeıine, negizgi qorlardyń eskirýine, ónimniń sapasyn veterınarlyq baqylamaýǵa, shıkizattyń sapasynyń tómendigine jáne ónimniń ózindik qunynyń joǵary bolýyna baılanysty tolyǵymen qoldanylmaı otyrǵandyǵyn atap ketken jón. Atalǵan sebepterdi joıý taýar óndirýshi men tutynýshy arasyndaǵy ekonomıkalyq qarym-qatynas júıesin retke keltirýge, mal sharýashylyǵy shıkizatyn qaıta óńdeý kólemin ulǵaıtýǵa, sonymen qatar konservileý sapasyn jáne shıkizatty daıyndaýdy jaqsartýǵa, sóıtip otandyq ónimniń básekege qabilettiligin arttyrýǵa jáne eksport óniminiń kólemin ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.
Bizdiń ónimniń basty artyqshylyǵy - ekologııalyq tazalyǵy men dámik sapalylyǵynda. Bul respýblıkada orasan zor jaıylym alqabtarynyń bolýymen baılanysty, az eńbek shyǵynyn jumsaı otyryp, janýarlardy jaıylymǵa jáne semirtýge mezgilimen paıdalanýǵa múmkindik beredi.
- Ótken jyldyń sońynda Astanada ótken agroónerkásip keshenin damytý máselelerine arnalǵan keńeste, elimizdiń agroónerkásip kesheninde mamandandyrylǵan qarjylandyrý júıesin qurýdy Mınıstr Aqylbek Kúrishbaev usyndy. Bul júıe ne úshin qajet jáne onyń qandaı artyqshylyqtary bar?
- Ózińizge belgili bolǵandaı, qazirgi banktik nesıeleý júıesi agroónerkásiptik keshende jáne aýyldyq jerlerde kapıtal aınalymynyń uzaqtyǵyn jáne joǵary táýkeldilikti esepke ala otyryp, qarjylyq qyzmettiń tıisti tizbesin qajetti deńgeıde usyna almaı otyr. Sondyqtan, «QazAgro»» Ulttyq holdınginiń qarjylyq ınstıtýttarynyń tájirıbelik qyzmetin paıdalanyp, agroónerkásiptik keshendi qarjylandyrýǵa baǵdarlanǵan tıimdi qarjylyq-nesıe júıesin qalyptastyrýǵa múmkindik beretin mamandandyrylǵan agrarlyq bank qurý qajettiligi týyndaıdy.
Ultyq Holdıngtiń enshiles kásiporyndary negizinde bank qurý arqyly birqatar artyqshylyqtarǵa qol jetkizýge bolady. Máselen, birinshiden aýyl turǵyndarynyń jáne kásipkerlerdiń aǵymdaǵy shottar ashý jáne júrgizý, aýdarý operatsııalary, kassalyq operatsııalar sııaqty qarjylyq qyzmetterdiń keń aýqymdy qol jetimdiligi keńeıtiletin bolady. Ekinshiden, qarjylyq qyzmetti bir jerde usyný jaqsarady, bul aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshlerine yńǵaıly jáne olardyń tranzaktsııalyq shyǵyndaryn azaıtady. Úshinshiden, nesıeleýdiń qurastyrylǵan ónimderin qurý arqyly sınergııalyq nátıjege jetkiziledi. Tórtinshiden, ishki de, syrtqy da naryqta ınvestıtsııalar tartý úshin múmkindikterdiń ulǵaıady. Sonymen qatar, qazirgi jaǵdaıda eldegi jáne álemdegi makroekonomıkalyq ahýalda «QazAgronyń» mamandandyrylǵan uıymdary ózderin turaqty qarjylyq qalypty qurylym retinde tanytty jáne olardyń qyzmetin odan ári kúsheıtý keleshekte Agroónerkásiptik keshen salasyna bólinetin ınvestıtsııalardyń tıimdiligin arttyrýǵa múmkindik beredi. Al qazirgi tańda mamandandyrylǵan agrarlyq bank qurý máselesi talqylaný ústinde.
- Suhbatyńyzǵa kóp rahmet! Jumystaryńyzǵa tabystar tileımiz.
