Memleket qandaı mindettemelerden bas tartqaly otyr - Asqarbek Ertaevpen suhbat
- Asqarbek Maratuly, ótken jyly Úkimet mindettemelerdi básekeli ortaǵa berý máseleleri jónindegi zań jobasyn Parlament Májilisiniń qaraýyna engizgen bolatyn. Osy zań jobasy qazir qandaı satyda?
- Iá, Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2017 jylǵy 30 qyrkúıektegi qaýlysymen Parlament Májilisiniń qaraýyna memlekettik organdardyń fýnktsııalaryn básekeli ortaǵa berý máseleleri boıynsha zań jobasy engizildi. Zań jobasy 100 naqty qadam Ult Josparynyń 97 qadamyn júzege asyrý úshin daıyndalǵan.
Tujyrymdamaǵa sáıkes, zań jobasy QR zańnamalyq aktilerine, «Ákimshilik rásimder týraly», «QR memlekettik áleýmettik tapsyrys, úkimettik emes uıymdarǵa arnalǵan granttar jáne syılyqaqylar týraly», «QR Ulttyq Kásipkerler palatasy týraly» zańdarǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizýdi kózdeıdi. Zań jobasynda mindettemelerdi básekeli ortaǵa berý jónindegi bazalyq tásilder, naryq sýbektileri men memlekettik organdar arasyndaǵy ózara is-qımyl tetigi aıqyndalǵan.
Zań jobasynyń osy jyldyń 13 maýsymynda Parlament Májilisiniń jalpy otyrysynda birinshi oqylymy ótti. Qazirgi ýaqytta zań jobasy ekinshi oqylymǵa daıyndalýda.
- Osy zań jobasynyń qabyldanýynan elimizdegi azamattardyń neni kútýine bolady?
- 97-shi qadamnyń negizinde ózine tán emes jáne artyq memlekettik mindettemelerdi qysqartý esebinen jınaqy úkimetti qalyptastyrý tujyrymdamasy jatyr. Bul rette memlekettik fýnktsııalardy básekeli ortaǵa berý jónindegi zań jobasynyń negizgi maqsattaryn aıtyp óteıin. Birinshiden, memlekettik organdardyń fýnktsııalaryn iske asyrýdyń tıimdiligi men sapasyn arttyrý, ekinshiden básekelestik ortany damytýǵa jáne jetildirýge járdemdesý, memlekettik basqarý júıesin jetildirý, sondaı-aq memlekettik apparatty ońtaılandyrý josparlanýda.
Azamattar úshin ózin-ózi retteıtin uıymdar arqyly sheshim qabyldaý protsesine qatysý múmkindikteri keńeıtilýde.
Sonymen qatar, básekeli orta memlekettik organdardyń fýnktsııalaryn iske asyrýdyń tıimdiligi men sapasyn arttyrady dep kútilip otyr. Bul óz kezeginde azamattarǵa qyzmet kórsetýge jaǵymdy áser etedi.
- Zań jobasynda mindettemelerdi berýdiń 5 tásili aıqyndalǵan. Nege dál osy 5 tásil erekshe atalyp otyr?
- Úkimet janynda arnaıy qurylǵan komıssııa fýnktsııalardy básekeli ortaǵa berýdiń 5 tásilin anyqtady. Іshinara berilýge aýtsorsıng, memlekettik áleýmettik tapsyrys jáne memlekettik tapsyrma arqyly qazirgi ýaqytta belgili fýnktsııalardy iske asyrýǵa berý tásilderi jatady.
Endi osy bes tásildi jiliktep aıtyp berýge ruqsat etseńiz... Birinshi ádis - aýtsorsıng. ıAǵnı, fýnktsııalardyń aýtsorsıngi degen jańa uǵym engiziledi. Mindettemelerdiń aýtsorsıngi dep kelisimsharttar jasasý jolymen memlekettik fýnktsııalardyń naqty túrlerin iske asyrý boıynsha memlekettik organdardyń fýnktsııalaryn básekelestik ortaǵa berýdi ataıdy.
Ekinshi tásil - bul memlekettik áleýmettik tapsyrys. Memlekettik áleýmettik tapsyrys «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy memlekettik áleýmettik tapsyrys, úkimettik emes uıymdarǵa arnalǵan granttar men syılyqtar týraly» zańymen retteledi. ıAǵnı, memlekettik áleýmettik tapsyrys úkimettik emes uıymdardy tartý arqyly júzege asyrylyp, atalmysh amal-ádis áleýmettik baǵdarlamalardy, jobalardy júzege asyrýda memlekettik organdardyń barlyq mindettemeleri boıynsha qoldanylady.
Úshinshi tásil - bul memlekettik tapsyrma. Qoldanystaǵy zańnamada memlekettik tapsyrma Bıýdjet kodeksimen retteledi. Munda biz qoldanystaǵy zańnamadan bas tartpaı, zań jobasynda jańa bappen memlekettik tapsyrmany oryndaý máselelerin retteıtin qoldanystaǵy normatıvtik quqyqtyq aktilerge silteme normalaryn qarastyrýdy usynamyz.
Tórtinshi tásil - bul mindettemelerdi paıdalanýshylar esebinen, ıaǵnı jeke jáne zańdy tulǵalar esebinen básekelestik ortaǵa fýnktsııalardy tolyq berý bolsa, besinshi tásil - bul mindetti múshelikke negizdelgen ózin-ózi retteý. Osy bólikte, zań jobasynda qoldanystaǵy «ózin-ózi retteý týraly» negizdemelik zańǵa silteme normalary jáne retteýshi quraldardyń retteýshilik áserin taldaýdy júrgizý jáne paıdalaný erejeleri kózdelgen. Demek, bul tásildi iske asyrý qoldanystaǵy ózin-ózi retteý týraly zańnama sheńberinde júzege asyrylatyn bolady.
- Siz memlekettik áleýmettik tapsyrystyń tásili úkimettik emes uıymdar arqyly júzege asyrylatynyn atap óttińiz. Qalaı oılaısyz, úkimettik emes uıymdar memlekettik organdardyń fýnktsııalaryn júzege asyrýǵa daıyn ba?
- Búgingi kúni memlekettik áleýmettik tapsyrys - áleýmettik baǵdarlamalar men áleýmettik jobalar úshin aıtarlyqtaı belsendi qural. Zań jobasyn ázirleý barysynda memleket pen azamattyq qoǵam ınstıtýttary arasyndaǵy dıalog alańdaryn uıymdastyrý jónindegi negizgi áriptes - Qazaqstannyń Azamattyq Alıansy. Sonymen qatar, memlekettik organdardyń fýnktsııalaryn básekelestik ortaǵa berý naryqtyń daıyndyǵyn taldaý qorytyndylary boıynsha júzege asyrylady. ıAǵnı qandaı da bir fýnktsııany básekelestik ortaǵa berý týraly kez kelgen usynys mindetti túrde naryqtyń daıyndyǵyn taldaý rásiminen ótýi tıis.
Eń mańyzdysy, taldaý júrgizý kezinde bul memleket, tutynýshylar men fýnktsııalardy áleýetti oryndaýshylar, ıaǵnı barlyq múddeli taraptar úshin yqtımal paıda men shyǵyndardy baǵalanýy kerek. Osylaısha, muqııat taldaýdan keıin ǵana memlekettik organdardyń fýnktsııalaryn berýge nemese bermeý týraly usynystar beriledi.
- Zań jobasy memlekettik apparatty ońtaılandyrýǵa baǵyttalǵanyn atap óttińiz...
- Iá, fýnktsııalardy básekelestik ortaǵa berý shyǵystar boıynsha tıisti ońtaılandyrýdy júrgizýdi de boljaıdy. Ońtaılandyrý - shtat sanyn qysqartýǵa jáne memlekettik organnyń shyǵystaryn qaıta bólýge baǵyttalǵan sharalar kesheni. Bul ákimshilik memlekettik qyzmetshiniń qyzmetin jekelegen fýnktsııalardy berý maqsatynda bir jumys ýchaskesinen basqa ýchaskege qaıta bólý bolýy múmkin. Bul sondaı-aq bar bıznes-protsesterdi qaıta qaraý arqyly shtat sany men shyǵystardy qysqartýy yqtımal.
- Eger barlyq básekeli ortanyń barlyq daıyndyǵy saqadaı saı bolsa, memlekettik organdardyń fýnktsııalarynyń bári de olarǵa berilýi múmkin be?
- Barlyǵy emes, árıne. Zań jobasynda konstıtýtsııalyq qurylymdy, adamnyń quqyqtary men bostandyqtaryn, halyqtyń densaýlyǵy men ımandylyǵyn, qoǵamdyq tártipti saqtaýdy, kapıtaldy áketýdi, joǵary qadaǵalaýdy, qylmystyq is boıynsha sotqa deıingi is júrgizýdi, sot tóreligin, jedel-izdestirý qyzmetin, sondaı-aq ulttyq, aqparattyq qaýipsizdikti, memlekettik qupııalardy, qorǵanysty, kóshi-qondy, memlekettik statıstıkany qamtamasyz etýdi jáne berilýi memleket múddelerine zalal keltirýi múmkin ózge de fýnktsııalardy qorǵaýǵa baǵyttalǵan fýnktsııalardy básekelestik ortaǵa berýge tyıym salynatyn bolady.
- Sońǵy suraq: berilgen fýnktsııalardyń ashyqtyǵy qalaı qamtamasyz etiledi? Azamattarǵa básekelestik ortaǵa berilgen fýnktsııalardy qaıdan kórýge bolady?
- Zań jobasynda azamattardy, sondaı-aq naryq sýbektilerin aqparattandyrý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń jáne «Atameken» Ulttyq Kásipkerler palatasynyń saıtynda mynadaı málimetter ornalastyrylady: birinshiden básekelestik ortaǵa berýge usynylatyn memlekettik organdar fýnktsııalarynyń tizbesi. Ekinshisi - olar berilgen Normatıvtik quqyqtyq qujatty kórsete otyryp, básekelestik ortaǵa berilgen memlekettik organdar fýnktsııalarynyń tizimi, úshinshisi - komıssııa sheshimi, monıtorıng nátıjeleri jáne olar qaıtarylǵan normatıvtik quqyqtyq qujatty kórsete otyryp, monıtorıng qorytyndylary boıynsha memlekettik organdarǵa keri qaıtarylǵan memlekettik organdardyń fýnktsııalarynyń tizbesi.
- Suhbat bergenińiz úshin rahmet.
Foto: economy.gov.kz
