Memleket basshysynyń úsh tapsyrmasy da merziminen buryn oryndaldy - Rýslan Rústemov
Brıfıngte habarlama jasaǵan R. Rústemov: «Tórt jyl buryn apatty mektepter sany 37 bolsa, orta bilim berý salasynda ishki rezerterdiń esebinen apattyq jaǵdaıdaǵy mektepterdiń máselesi bıyl tolyǵymen sheshildi. Búginde balabaqshalardyń 71 paıyzy memlekettik-jekemenshik áriptestik negizinde jumys jasaýda. Sońǵy 4 jylda mundaı balabaqshalar sany eki esege artty. Osylaısha, biz bıýdjetke aýyrtpashylyqty jeńildetýdemiz. Aǵymdaǵy jyly mektep bitirgen túlekterimizdiń 97 paıyzy joǵary jáne arnaıy orta oqý oryndaryna tústi. Aıta ketý kerek, reseılik jetekshi tehnıkalyq joǵary oqý oryndary 2014 jyldan bastap Reseı Úkimetiniń granty esebinen Qyzylorda óńiriniń túlekteri arasynan IT-mamandar, metallýrgter, tehnologtar, hımıkter jáne basqa da mamandar, ásirese, ınjener mamandar (bizge qazir óte qajet) ázirleý týraly usynysymyzdy qabyldady. Búginde Reseıdiń jetekshi tehnıkalyq joǵary oqý oryndarynda bizdiń 452 túlegimiz grant negizinde bilim alýda. 2013 jyly az qamtamasyz etilgen jáne kópbalaly otbasynan shyqqan, ásirese, talapty aýyldyq jerlerdiń balalaryna aımaqqa qajetti mamandyqtar boıynsha joǵarǵy oqý oryndarynda oqý úshin ákim granty taǵaıyndalǵan. Búginde 694 bala grant ıegeri bolyp otyr. Sonymen qatar, óńirimiz jyl saıyn «Serpin» baǵdarlamasy boıynsha grant alý konkýrstarynda eń úzdik nátıjeler kórsetýde. Bul baǵdarlama aıasynda búginde 4 myń jas oqyp jatyr. Keleshekte olar táýelsiz elimizdiń nyǵaıýyna óz úlesterin qosady.
Elimizde jastardyń sapaly bilim men sanaly tárbıe alýyna, qajetti mamandyqtardy ıgerýine, óz arman maqsattaryn júzege asyrýyna bar múmkindikter jasalýda. Búgingi tańda Qyzylorda oblysy halqynyń 26,7 paıyzyn jastar quraıdy, onyń ishinde aýyl jastary 58,7 paıyz (118 186 jas). Bul rette, 2021 jylǵa deıingi Memlekettik jastar saıasatynyń «Jol kartasy» qabyldanyp, memlekettik jastar saıasatynyń qarjylandyrý deńgeıi boıynsha respýblıkada tórtinshi oryndamyz. Bıylǵy jyldan bastap barlyq aýdanda jáne Qyzylorda qalasynda jastar resýrstyq ortalyqtary qurylyp, jastarǵa qyzmet kórsetýde. Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Birikken Ulttar Uıymynyń (ıÝNISEF) Balalar qorymen birlesip ortalyqtyń jastarmen jumys jasaýynyń jańa modeli qalyptastyryldy. Qyzylorda qalasynyń sol jaq jaǵalaýynda demeýshilerdiń esebinen salynyp jatqan «Jastarǵa qyzmet kórsetý ortalyǵy» 2018 jyly «bir tereze» qaǵıdatynyń talaptary negizinde, jastarǵa bir orynnan kovorkıng qyzmetterin jáne barlyq qoldaýlardy shoǵyrlandyratyn bolady.
Esepti kezeńde «Nátıjeli jumyspen qamtý jáne jappaı kásipkerlikti damytý» baǵdarlamasyna 10 000 myńǵa jýyq jas qatyssa, «Dıplommen aýylǵa!» baǵdarlamasy boıynsha 182 mamanǵa bir jolǵy kóterme járdemaqy, 348 mamanǵa jeńildetilgen turǵyn úıge nesıe berildi.
Oblysta dene shynyqtyrý men sportty damytýdyń negizgi kórsetkishi - ol jastar arasynda turaqty dene shynyqtyrý jáne sportpen shuǵyldanýshylar sanyn ulǵaıtý bolyp tabylady. Bıyl dene shynyqtyrý jáne sportpen júıeli túrde shuǵyldanýshylar qatary 26,5 paıyzǵa kóterilip, 203 594 adamǵa jetip otyr. Buqaralyq sportty damytý úshin búgingi tańda memlekettik - áleýmettik tapsyrys sheńberinde bıýdjetten 113,7 mln. teńge bólinip, 270 sport nusqaýshysy 133 eldi mekendi qamtyp, 41 040 myń adamdy turaqty dene shynyqtyrýmen shuǵyldanýǵa baýlyp keledi. Elbasy Joldaýyn júzege asyrý maqsatynda 2020 jylǵa qaraı sportpen turaqty shuǵyldanýshylardy 30 paıyzǵa jetkizý josparlanǵan. Ol úshin sport nysandaryn kóbeıtýimiz kerek»,-dedi ol.
Munan ári: «Aǵymdaǵy jyly «Densaýlyq» baǵdarlamasyn oryndaý aıasynda medıtsınalyq uıymdardyń medıtsınalyq tehnıkamen qamtamasyz etý kórsetkishi 45,19% -dan 73,4% -ǵa deıin ósti. Sońǵy 2 jylda medıtsınalyq uıymdardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy nyǵaıtylyp, aýysymyna 250 kelýshige arnalǵan Jalaǵash, Qarmaqshy, Syrdarııa, Shıeli aýdandyq ortalyq aýrýhana ǵımarattary, 200 tósek oryndyq oblystyq balalar aýrýhanasy jáne 30 dárigerlik ambýlatorııa men feldsherlik akýsherlik beketter salynyp, qoldanýǵa berildi. Aǵymdaǵy jyly Aral aýdandyq aýrýhanasynyń qurylysy bastaldy. Memlekettik-jekemenshik áriptestik aıasynda 400 kelýshige arnalǵan №2 qalalyq emhana, sonymen qosa 4 dárigerlik ambýlatorııa 2017 jyldyń sońyna deıin paıdalanýǵa beriledi.
Aımaǵymyzdyń tarıhı-mádenı nysandardyń biri Qorqyt ata kesheni Halyqaralyq EKSPO-2017 kórmesiniń nysandar tizbesine enip, Qyzylorda oblysyn álemge tanytqany belgili. Qorqyt Ata keshenine jáne onyń mańynan ashylǵan etnoaýylǵa respýblıka óńirlerinen ǵana emes, Reseı, Gollandııa, Frantsııa, Germanııa, Japonııa, Polsha sııaqty shet memleketterden de týrıster kelip, qazaq halqynyń mádenıeti men salt-dástúrterine tereńirek qanyqty. Munda 13 myńnan astam qonaqtar kelip, qazaq halqynyń salt-dástúrimen qatar, Qorqyt Ata týraly málimetter aldy. Sóıtip Qyzylorda oblysyn, Syr elin, qazaq halqyn shet memleketterge jarııa etti. Ústimizdegi jyldyń 10-14 tamyzy aralyǵynda «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesi aıasynda Astana qalasynda Qyzylorda oblysynyń mádenıet kúnderi ótkizildi. Qyzylorda oblysynyń kúnderi aıasynda uıymdastyrylǵan merekelik sharalarǵa Elbasy N.Á.Nazarbaev qatysyp, «Syr shejiresi» atty qolóner sheberleriniń kórmesin tamashalady.
Aımaqtyń mádenıetin odan ári jandandyrý úshin 2017 jyly 6 mádenıet nysanyna jergilikti bıýdjetten qarjy bólinip, kúrdeli jóndeý jumystary júrgizildi. Elbasynyń «Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy: jahandyq básekege qabilettilik» atty Joldaýynan týyndaıtyn basym baǵyttardyń biri «Tsıfrlyq Qazaqstan» baǵdarlamasy aıasynda azamattardyń aqparattarǵa qoljetimdiligin qamtamasyz etý maqsatynda «Elektrondy arhıv», «Elektrondy kitaphana», «Vırtýaldy mýzeı» aqparattyq júıeleri engizildi. Oblystyq mýzeı qoryndaǵy qundy da kóne jádigerler men tarıhı-mádenı jazbalardyń tarıhyn halyqqa tanystyrý, nasıhattaý maqsatynda «Bir jádiger» jobasy «Qazaqstan - Qyzylorda» telearnasymen birlesip júzege asýda. Qazirgi tańda ár apta saıyn mýzeı qoryndaǵy qundy jádigerler, olardyń tarıhy «Bir jádiger» aıdary arqyly kórsetilip otyrady.
Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda qazirgi Qazaqstannyń basty rýhanı qundylyqtary aıqyn kórinis tapqan. Mazmuny tereń, aýqymy óte keń, ult rýhanııatyn HHІ ǵasyr bıigine kóteretin «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrý maqsatynda óńirlik ofıs qurylyp, jumys jasaýda. Osy ýaqytqa deıin barlyǵy 82 joba júzege asyrylýda. Bul maqsatqa oblystyq bıýdjetten 460 123 myń teńge kóleminde qarjy bólindi. Eń aldymen Baǵdarlamanyń ishindegi búgingi kúni qoǵamda keńinen talqylanyp jatqan «Qazaq álipbıin latyn grafıkasyna kóshirý týraly» Qazasqtan Respýblıkasy Prezıdentiniń Jarlyǵy bekitildi. Latyn grafıkasyna kezeń-kezeńimen kóshýdi qamtamasyz etý isine ujymdar qoldaý bildirýde. Latyn álipbıine kóshý máselesi boıynsha buǵan deıin oblystyq aqparattyq-nasıhattyq top qurylyp, aımaq turǵyndary arasynda barlyq eldi mekende túsindirme jumystaryn júrgizdi. Sonymen qatar, óńirimizde til saıasatyn keńinen nasıhattaý maqsatynda «Tili birdiń - tilegi bir» atty oblystyq jastar forýmy uıymdastyryldy. Rýhanı jańǵyrý baǵdarlamasynyń «Tárbıe jáne bilim» kishi baǵdarlamasy boıynsha óńirimizde 28 joba júzege asyrylýda.
Aǵymdaǵy jylǵy 10-11 qarasha kúnderi «Qyzylorda: Bilim. Bolashaq. Jańǵyrý» taqyrybynda dástúrli oblys jastarynyń forýmyn ótkizý josparlanýda. «Qazaqstannyń rýhanı qundylyqtary» jáne «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» jobalary aıasynda ejelgi Shirik-Rabat, Jankent, Syǵanaq qalashyqtaryna arheologııalyq qazba jumystary sátti júrgizilip, Qazaqstannyń kıeli jerleriniń kartasyna respýblıkalyq mańyzy bar 12 eskertkish engizildi»,-dep qorytty sózin oblys ákiminiń orynbasary R. Rústemov.
