Memleket basshysynyń Aýyl sharýashylyǵy eńbekkerleriniń forýmynda sóılegen sózi
ASTANA. KAZINFORM – Búgin Astanada Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń qatysýymen Aýyl sharýashylyǵy qyzmetkerleriniń birinshi forýmy ótti. Prezıdenttiń osy jıynda sóılegen sóziniń tolyq nusqasyn nazarlaryńyzǵa usynyp otyrmyz.
Qurmetti qaýym!
Barshańyzdy Aýyl sharýashylyǵy eńbekkerleriniń birinshi forýmynyń ashylýymen quttyqtaımyn! Alqaly jıyn Aýyl sharýashylyǵy, tamaq jáne óńdeý ónerkásibi qyzmetkerleri kúni qarsańynda ótip jatyr. Kásibı merekelerińiz qutty bolsyn!
Sondaı-aq bul forým elimizde tyń ıgerý naýqany bastalǵanyna 70 jyl tolýyna tuspa-tus kelip otyr. Sol naýqannyń túrli saldary bolǵanyn bilesizder. Soǵan qaramastan aýyl sharýashylyǵynda kóptegen oń ózgeris jasaldy.
Qazaqstan az ýaqyt ishinde álemdegi eń astyqty eldiń birine aınaldy. Áleýmettik ınfraqurylym jaqsardy, eldi mekender salyndy. Men búgin alǵashqy tyńgerlerdiń jáne olardyń izin basqan dıqandarymyzdyń eńbegin erekshe atap ótkim keledi.
Jańa ǵana arnaıy kórmeni araladyq. Otandyq ónimderimizdiń sapasy joǵary, kóbi eksportqa shyǵarylyp jatyr. Bul – zor jetistik. Qazaqstan egis alqaby jáne jaıylymdyq jer kólemi jaǵynan álemde 6-shy oryn alady. Biz bıdaı eksporttaıtyn 10 iri memlekettiń qataryna kiremiz. Un eksporty boıynsha kósh basyndaǵy eldiń birimiz.
Bıyl túrli qıyndyqqa qaramastan, qambamyz astyqqa toldy. Kúzgi jıyn-terinde 26,7 mıllıon tonna daqyl jınaldy. Bul – sońǵy on jyldaǵy rekordtyq kórsetkish. Shyn máninde, dıqandarymyz tamasha nátıjege jetip otyr. Quttyqtaımyn jáne barshańyzǵa shynaıy rızashylyǵymdy bildiremin!
Qazaqta «Eńbegine qaraı – ónbegi» degen sóz bar. Muny, eń aldymen, aýyl halqynyń eren eńbeginiń jemisi deýge bolady. Memleket tarapynan da tıisti jumys júrgizildi, qajetti kómek berildi. Qazir elimizde jańa ekonomıkalyq baǵdar aıasynda naqty sharalar qolǵa alynyp jatyr.
Júıeli jumystardyń nátıjesinde ınflıatsııa deńgeıi tómendedi (bıylǵy qazan aıynda jyldyq ınflıatsııa 8,5 paıyzdy qurady), ulttyq ekonomıkanyń ósimi 2024 jyldyń qańtar-qazan aılarynda 4 paıyzdan asyp, jaqsy qarqyn aldy. Munaıdan tys salalardy damytý arqyly oń dınamıka baıqalady. Bul – mańyzdy úderis. Іshki jalpy ónim ósiminiń úshten ekisinen astamy saýda, óńdeý ónerkásibi, qurylys pen aýyl sharýashylyǵyna tıesili. Osy baǵyttaǵy belsendi jumysty jalǵastyrý kerek.
Qazaqstan shet elderden tikeleı ınvestıtsııa tartý boıynsha Ortalyq Azııada kósh bastap tur. Bıyl jetekshi halyqaralyq reıtıng agenttikteri Qazaqstannyń qazirgi nesıe reıtıngi ınvestıtsııalyq senimdilik deńgeıinde turǵanyn rastady. Qyrkúıekte Moody’s agenttigi Qazaqstannyń uzaqmerzimdi reıtıngin «Turaqty» boljamyna kóterdi. Bul – Táýelsiz Qazaqstan tarıhyndaǵy eń úzdik nátıje.
Investıtsııa ekonomıkanyń ken óndirýden tys salalaryna kóbirek tartyldy. Óńdeý sektory kólemi jaǵynan qazirdiń ózinde ken óndirýdi basyp ozdy ári úzdiksiz ósip keledi (ónerkásip qurylymynda óńdeý sektorynyń úlesi 47 paıyzdy quraıdy). Bul salada búginde 630 myń azamat jemisti eńbek etedi.
Jyl sońynda jalpy quny 1,2 trıllıon teńgeni quraıtyn 180 ındýstrıaldy joba iske asyrylmaq. Atap aıtqanda, katodty mys (Qaraǵandy oblysy), ferroqorytpa (Pavlodar oblysy), júk kólikteriniń bólshekteri (Qostanaı oblysy), tsement, baǵaly metall óńdeý óndirisi (Jambyl oblysy) sekildi iri zaýyttar jumys isteı bastaıdy. Qazirgi ýaqytta volfram kenin qaıta óńdeý (Almaty oblysy), Chevrolet Onix avtokólik markasyn qurastyrý (Qostanaı oblysy), mys kontsentraty (Jambyl oblysy), jylý oqshaýlaǵysh materıaldary (Almaty oblysy) jáne qysh taqtalary (Shymkent qalasy) óndiristeri paıdalanýǵa berildi. Atyraý oblysynda polıpropılen shyǵaratyn zaýyttyń ashylýy munaı-gaz hımııasy salasynyń tolyqtaı qalyptasýyna yqpal etti. Aldaǵy ýaqytta polıetılen men býtadıen óndirý josparlanǵan. Mańǵystaý oblysynda eýropalyq konsortsıýmnyń qatysýymen «jasyl» sýtegi óndirisi jobasy júzege asyrylady. Osylaısha elimizde ozyq halyqaralyq standarttarǵa saı jáne syrtqy naryqta suranysqa ıe ónim óndiretin jańa kásiporyndar qurylyp jatyr.
Áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan azamattardyń turǵyn úıge qoljetimdiligin arttyrý úshin aýqymdy jumys júrgizilýde. Osy maqsatta «Otaý», «Naýryz» jáne «Asyl meken» jeńildetilgen ıpotekalyq baǵdarlamalary ashyldy. Sondaı-aq kóktemgi sý tasqynynan zardap shekken 17 myńnan astam otbasynyń baspana máselesi sheshimin tapty.
Agroónerkásip keshenine jan-jaqty qoldaý kórsetilýde. Negizgi maqsatymyz – aýyl sharýashylyǵynyń damýyna serpin berý.
Búginde Jahandyq azyq-túlik qaýipsizdigi ındeksindegi elimizdiń kórsetkishteri jaqsaryp keledi. 2022 jyly osy reıtıngte 32-shi orynǵa shyqtyq.
Qazaqstan TMD elderi ishinde kósh bastap tur. Biraq jaıbaraqat otyrýǵa bolmaıdy. Aýyl sharýashylyǵy básekege qabiletti ozyq sala bolýy kerek. Agroónerkásip kesheni ekonomıkadaǵy basty qozǵaýshy kúshtiń birine aınalýǵa tıis. Bıznes te, memleket te osyǵan múddeli. Bul, eń aldymen, azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý turǵysynan mańyzdy. Aýyldaǵy aǵaıynnyń turmysy da osy salaǵa tikeleı baılanysty.
Endi aldaǵy jumystyń negizgi baǵyttaryna toqtalaıyn.
BІRІNShІ. Agroónerkásip keshenin qarjylandyrýdy júıeli júrgizý qajet.
Agroónerkásip keshenin qarjylandyrý aqsap turǵan salanyń biri edi. Bıyl memleket bul máseleni sheship, bólinetin qarjy kólemin aıtarlyqtaı arttyrdy. Biz paıyzdyq mólsherlememen sýbsıdııalaý arqyly nesıeleýdiń kúrdeli ári kóleńkeli júıesinen bas tarttyq.
Dıqandar endi kóktemgi egin egý jáne jıyn-terin jumystaryna 5 paıyz mólsherlememen tikeleı jeńildetilgen nesıe alady. Mundaı nesıeleý kólemi alǵash ret jarty trıllıon teńgeden asty (580 mıllıard teńge, buǵan deıin 180 mılllıard teńge bolǵan), aldaǵy ýaqytta bul kórsetkish bir jarym trıllıon teńgege deıin jetkiziledi.
Dándi daqyldar túsimi bıyl gektaryna 16 tsentnerdi qurady. Bul kópjyldyq ortasha kórsetkishterden áldeqaıda joǵary. Keıbir alqaptan gektaryna 40 tsentnerden nemese odan da kóp ónim jınaldy. Bıdaı sapasy men balaýyzynyń deńgeıi (32 paıyz) joǵary. Buǵan zamanaýı agrotehnologııalardy, joǵary sapaly tuqymdy, tyńaıtqysh pen pestıtsıdterdi paıdalaný, sondaı-aq aýylsharýashylyq tehnıkalaryn jańartý arqyly qol jetkizdik.
Endi bizdiń aldymyzda jınalǵan ónimdi saqtaý jáne onyń baǵasyn quldyratýǵa jol bermeý mindeti tur. Úkimetke Azyq-túlik korporatsııasy arqyly sharýalardan astyq satyp alýdy tapsyramyn. Bul naryqtaǵy baǵany ustap turý úshin kerek. Astyqty óńirlerdegi qoımalardy bosatý maqsatynda Aýyl sharýashylyǵy jáne Kólik mınıstrlikteri bıdaıdy basqa oblystarǵa tasymaldaýdy jedel qamtamasyz etkeni jón. Bul iste oblys ákimderiniń úılesimdi jumys istegeni mańyzdy.
Kóktemgi egis pen kúzgi jıyn-terin jumystaryn der kezinde qarjylandyrý – mol astyq jınaýdyń kepili. Jyl saıyn tólemderdi keshiktirý saldarynan sharýalar egin egý barysynda kóp qıyndyqty bastan ótkeredi. Sondyqtan meniń tapsyrmam boıynsha kóktemgi egis jumystaryna bólinetin jeńildetilgen nesıe bıylǵy jeltoqsan aıynan bastap beriletin bolady. Sonyń nátıjesinde dıqandar janar-jaǵarmaıdy, qosalqy bólshekterdi, basqa da qajetti taýarlar men qyzmetterdi ýaqytynda satyp ala alady.
Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýymda atalǵan salaǵa jeke ınvestıtsııalar tartý kerek ekenin aıtqan edim. Agroónerkásip keshenin memleket tarapynan sýbsıdııalaýdy birtindep qysqartyp, onyń ornyna bankterdiń aýyl sharýashylyǵyna jeńildetilgen nesıe berýin yntalandyrǵan jón. Otandyq qarjy ınstıtýttary agrokásiporyndarǵa uzaqmerzimdi ári qoljetimdi qarajat usynýǵa tıis.
Búgin – Ulttyq valıýta kúni. Tól valıýtamyz – táýelsizdiktiń sımvoly. Teńgeniń turaqtylyǵy Qazaqstan ekonomıkasynyń ornyqty damýyna yqpal etedi. Memlekettiń qarjy saıasaty birinshi kezekte naqty sektordyń órkendeýine baǵyttalǵany durys. Bul salada memlekettik qoldaýdyń aýqymdylyǵyn eskere otyryp, esepteý men qadaǵalaýdyń tıimdiligin jolǵa qoıý qajet.
Meniń tapsyrmam boıynsha aýyl sharýashylyǵyndaǵy statıstıkany burmalaý, jalǵan qujat toltyrý, kózboıaýshylyq faktilerin túp-tamyrymen joıý jumystary júrgizilip jatyr. Osynyń nátıjesinde biz salanyń naqty jaǵdaıyn baǵamdaı alamyz, ekonomıkalyq shyǵynǵa soqtyratyn tıimsiz sheshim qabyldamaımyz.
Úkimet sýbsıdııa berýdiń ashyqtyǵyn tolyq qamtamasyz etip, salany naryqtyq ádis-tásilder arqyly nyǵaıtýdy qolǵa alýy qajet. Bul salada strategııalyq turǵydan senimdi ári muqııat oılastyrylǵan memlekettik retteý tetikterine kóshý mańyzdy.
EKІNShІ. Agroónerkásip keshenin ındýstrııalandyrýdy belsendi túrde jalǵastyrý qajet.
Byltyrǵy Joldaýda úsh jyldyń ishinde agroónerkásip keshenindegi qaıta óńdelgen ónimniń úlesin 70 paıyzǵa deıin arttyrý mindetin qoıdym. Biz negizgi azyq-túlik taýarlary boıynsha ımportqa táýeldilikti azaıtýǵa baǵyttalǵan birqatar jobany júzege asyra bastadyq. Atap aıtqanda, taıaý jyldary sút óndirý kólemin 600 myń tonnaǵa kóbeıtýge múmkindik beretin 116 zamanaýı taýarly sút fermasy salynady.
Jalpy qýaty jylyna 220 myń tonna qus etin óndiretin 29 fabrıkany, sondaı-aq qýaty jylyna 850 mıllıon jumyrtqa óndiretin 11 qus fabrıkasyn paıdalanýǵa berý kózdelgen.
100 myńǵa jýyq iri qaraǵa arnalǵan 6 bordaqylaý alańyn, sondaı-aq 50 myń bas ýaq malǵa arnalǵan bordaqylaý keshenin iske qosý josparlanyp otyr.
Sonymen qatar Úkimet alǵashqy mamandandyrylǵan bırja ashýdy qolǵa aldy. Bul keshende mal saýdasynyń zamanaýı erejeleri saqtalyp, fermerler men tutynýshylar arasynda basy artyq deldaldar bolmaıdy.
ÚShІNShІ. Aýyl sharýashylyǵy ǵylymyn órkendetý asa mańyzdy
Qazir jahandyq azyq-túlik naryǵynda báseke kúsheıip keledi. Oǵan tótep berý úshin ǵylymdy damytýǵa basa mán berý kerek. Sonyń ishinde tuqym sharýashylyǵyn jandandyrý – strategııalyq mindettiń biri.
Kartop pen qant qyzylshasy boıynsha otandyq tuqymnyń úlesi 10 paıyzǵa da jetpeıdi. Osyndaı máselelerdi shuǵyl sheshý qajet. Bıyl Dándi daqyldar selektsııasy men tuqym sharýashylyǵyn damytý týraly keshendi jospar qabyldandy. Naqty mindetter qoıyldy. Úkimetke dıqandardy elimizde óndirilgen tuqymmen qamtamasyz etýdi tapsyramyn. Bul kórsetkishti 2028 jyly 80 paıyzǵa jetkizý qajet.
Al joǵary sapaly (ıaǵnı elıtalyq) tuqymnyń úlesi keminde 15 paıyz bolýy kerek. Ol úshin sheteldiń ozyq tájirıbesin zerttegen jón. Men jaqynda frantsýz kásipkerlerin osy saladaǵy ınvestıtsııalyq jobalardy birge júzege asyrýǵa shaqyrdym.
Sondaı-aq jýyrda Mońǵolııaǵa memlekettik saparmen barǵanymdy bilesizder. Ol jaqta da óte mańyzdy kelissózder boldy. Mońǵolııa basshysymen birge kóptegen máseleni talqyladyq. Eki kóshpendi halyqtyń urpaǵy retinde jylqy týraly da aıttyq. Mońǵol jylqylary alasa bolǵanymen, óte tózimdi ári uzaqqa shabady eken.
Biz «Tegimiz – túrki, túligimiz – jylqy» dep, arǵymaqty aıryqsha qadirlegen elmiz. Tutas tarıhymyz tulpardyń tuıaǵymen jazylǵan. Jalpy qazaqtyń miner kóligi de, isher asy da jylqymen tyǵyz baılanysty. Saýmal men qymyzdyń san túrli dertke shıpa ekeni barshaǵa málim.
Qazir elimizde jylqy sany úzdiksiz ósip keledi. Bul – jaqsy úrdis. Degenmen asyl tuqymdy jylqynyń úlesi bir paıyzǵa da jetpeıdi, ıaǵnı 4,2 mıllıon jylqynyń 40 myńy ǵana asyl tuqymdy. Sondyqtan mal tuqymyn asyldandyrý jumysyna basa mán bergen jón.
Qazaqstanda jylqynyń birneshe túri bar. Onyń ishinde qazaqpen birge jasap kele jatqan jabynyń orny erekshe. Keıin oǵan Qostanaı, Kóshim jáne Muǵaljar tuqymdary qosyldy. Árqaısysynyń óz ereksheligi bar.
Men buǵan deıin Adaı jylqysy Mańǵystaýdyń baǵa jetpes qazynasy ekenin aıttym. Ony álemge tanytý úshin naqty sharalar qabyldaýdy tapsyrdym. Qazir Adaı jylqysy resmı túrde bólek tuqym retinde tirkeldi. Bul arǵymaqtar Uly dala joryǵynda, basqa da alaman báıgelerde top jaryp júr. Qostanaı jylqysy da myqty ekeni belgili, alaıda, joǵalyp ketýdiń az-aq aldynda tur (nebári 280 bas qaldy). Sondyqtan jylqynyń sanymen qatar, sapasyn arttyrý – mańyzdy mindet.
Bıyl qazaq jylqysynyń tuqymyn saqtaý jáne kóbeıtý úshin arnaıy zań qabyldadyq. Endi bul baǵytta taǵy bir mańyzdy qadam jasaımyz. Men Úkimetke Jylqy sharýashylyǵy ınstıtýtyn qurýdy tapsyramyn. Bilikti mamandar muny kópten beri aıtyp júr. Quzyrly organdar qysqa merzim ishinde osy máseleni pysyqtap, qarjy kózderin naqtylaýy kerek.
TÓRTІNShІ. Aýyl sharýashylyǵyna jańa tehnologııalardy belsendi túrde engizý qajet
Bizde mıneraldy tyńaıtqyshtar az qoldanylady. Bul – otandyq agrosektordaǵy ózekti másele. Bıyl egis alqaptaryna burynǵydan eki ese kóp tyńaıtqysh sebildi. Bul – ǵylymı turǵydan qajet tyńaıtqyshtyń 41 paıyzy degen sóz. Jalpy jumys qarqyny jaman emes. Biraq biz agrotehnologııasy damyǵan ozyq elderdiń deńgeıine umtylýymyz qajet. Sondyqtan ımportqa táýeldi bolýdy azaıtý kerek. Ózimizde shyǵarylatyn tyńaıtqyshtar aýyl sharýashylyǵyn tolyq qamtamasyz etpeıdi, suranystyń jartysyn ǵana óteıdi.
Qazir elimizde quny 4 mıllıard dollar bolatyn aýqymdy ınvestıtsııalyq jobalar júzege asyrylyp jatyr. Sonyń arqasynda 7 mıllıon tonna mıneraldy tyńaıtqysh óndirilmek. Osylaısha biz ishki naryqty tolyq qamtamasyz etemiz, al artyǵyn eksportqa shyǵarýǵa múmkindik týady. Budan bólek, organıkalyq tyńaıtqysh óndirisin damytý mańyzdy. Halyqaralyq tájirıbege qarasaq, qoıdyń júnin sýarmaly jerge tyńaıtqysh retinde tıimdi paıdalanýǵa bolady.
Agroónerkásip keshenin odan ári tsıfrlandyrý men avtomattandyrý máselesi udaıy nazarda bolýǵa tıis. Bul baǵytta qazirdiń ózinde jaqsy nátıjeler bar. Keıingi bes jylda elimizdegi tsıfrly fermerlik sharýashylyqtar sany alty esege jýyq ósip, búginde 200-den asty. Bul – shyn mánindegi bolashaqtyń kásiporyndary. Onda ozyq tehnologııalar jappaı engiziledi. Biraq buǵan toqmeıilsýge bolmaıdy.
Atalǵan saladaǵy qyzmetter men protsesterdi tolyǵymen elektrondy formatqa kóshirýdi jedeldetý qajet. Sýbsıdııa alý men jeńildikterdi paıdalaný algorıtmderi fermerler úshin barynsha qarapaıym jáne túsinikti bolýy kerek. Bul týraly aqparattardyń formalary men mazmuny barynsha qoljetimdi bolǵany jón. Jasandy ıntellekt pen «úlken derekterdi» paıdalaný arqyly ǵana óndiristiń barlyq kezeńinde dál esepteý, baqylaý men boljaý múmkin bolmaq.
Jalpy, jan-jaqty tsıfrlandyrý agroónerkásip kesheniniń básekege qabiletin arttyrady, kóleńkeli sektordyń úlesin azaıtýǵa septigin tıgizedi jáne saladaǵy memlekettik basqarýdy odan ári jetildirýdiń mańyzdy faktoryna aınalady.
BESІNShІ. Aýyl sharýashylyǵy tehnıkasynyń qoljetimdiligi mańyzdy
Men aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn jańartý deńgeıin jylyna 8-10 paıyzǵa deıin jetkizý jóninde mindet qoıdym. Bul maqsatqa 120 mıllıard teńge bólinip, otandyq aýyl sharýashylyǵy tehnıkalaryn jylyna 5 paıyzben jeńildetilgen lızıngke berý baǵdarlamasy bastaldy.
Qazaqstanda 8 iri birlesken kásiporyn, sonyń ishinde «Klaas» nemis kontserni men reseılik «Rostselmash» kompanııasy tabysty jumys jatyr. Bıyl shamamen 160 mıllıard teńgege jýyq qarjyǵa 4,5 myńnan astam traktor men astyq jınaıtyn 815 kombaın (onyń 107-si «Klaas» kompanııasyna tıesili) shyǵaryldy. Úkimet eńbek ónimdiligin arttyrýǵa, ımporttalatyn qosalqy bólshekterdi lokalızatsııalap, usaq bólshekterden qurastyrylatyn óndiristi qoldaýǵa jáne turaqty jumys oryndaryn ashýǵa basa mán berýi kerek.
ALTYNShY. Aýyl sharýashylyǵynyń eksporttyq áleýetin kúsheıtý qajet
Munda kólik-logıstıka múmkindikteriniń shekteýli bolýy kedergi keltiredi. Mysaly, elimizdegi logıstıka men saqtaý júıeleriniń jetkilikti bolmaýynan aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshiler zor shyǵynǵa ushyrap otyr. Sondyqtan saqtaý ınfraqurylymyn, sonyń ishinde elevatorlar, kókónis jáne jemis-jıdek saqtaý qoımalaryn damytý mańyzdy baǵyt bolýǵa tıis.
Syıymdylyǵy 700 myń tonna bolatyn qoımalar salý men jańǵyrtýdyń keshendi jospary qabyldandy. Bul jumysty udaıy baqylaýda ustaý kerek. Biz dástúrli ótkizý naryqtaryn saqtap qana qoımaı, túrli elderdiń talaptaryna beıimdelgen ıkemdi jetkizý júıesin qura otyryp, eksportty ártaraptandyrǵanymyz jón.
Ózbekstan, Ázerbaıjan, Túrikmenstan, Qyrǵyzstan jáne Aýǵanstanǵa josparly túrde astyq tasymaldaý jumysy bastaldy. Iran naryǵyna kirýge ruqsat alyp, 250 myń tonna arpa jónelttik. Sondaı-aq Qytaıǵa, Eýropa Odaǵy elderine jáne Soltústik Afrıkaǵa astyq jetkiziledi. Teńizben tasymaldaýdy arttyrý úshin Quryq portynda jańa astyq termınaly iske qosyldy. Jańa naryqtardyń azyq-túlikke suranys kólemi ulǵaıyp kele jatqanyn eskersek, Soltústik – Ońtústik jáne Transkaspıı baǵyty sııaqty halyqaralyq dálizderdiń róli arta túsedi.
Qazaqstandy Eýrazııanyń negizgi kólik-logıstıkalyq ortalyǵy retinde qurý jónindegi strategııalyq mindet – meniń keıingi jyldardaǵy halyqaralyq deńgeıde júrgizip jatqan kelissózderimniń basty taqyrybyna aınaldy. Bul máselede atalǵan dálizderge yńǵaıly jol tabý jáne ishki logıstıkany jaqsartý óte mańyzdy. Sondyqtan aldaǵy alty jylda (2030 jylǵa deıin) biz temirjol jelisin aýqymdy túrde jańǵyrtýdy kózdep otyrmyz. On bir myń shaqyrym temir joldy jóndep, bes myń shaqyrymnan astam jańa temir jol salý josparlanýda.
Qazirdiń ózinde «Darbaza – Maqtaaral», «Dostyq – Moıynty», «Baqty – Aıagóz» jáne «Almaty qalasynyń aınalma joly» sııaqty iri jobalar júzege asyrylyp jatyr. Bul Ortalyq Azııa men Qytaı baǵytyndaǵy júk tasymalynyń artýyna jol ashady.
Avtokólik joldarynyń jelisin damytý baǵytynda aýqymdy jumystar atqarylýda. Máselen, jyl sońyna deıin «Astana – Balqash – Almaty», «Taldyqorǵan – Óskemen», «Aqtóbe – Qandyaǵash» jáne «Atyraý – Astrahan» avtomobıl joldarynyń qurylysy aıaqtalady.
Bıyl Qazaqstannyń eksportqa 12 mıllıon tonna astyq shyǵarýǵa múmkindigi bar. Bul – óte kóp ónim jáne zor jaýapkershilik. Dıqandardyń ónimin syrtqy naryqqa shyǵarýǵa jan-jaqty qoldaý kórsetý – Úkimettiń basty mindeti. Eksporttyq áleýetimizdi arttyra túsý úshin álemdik naryqta suranysqa ıe baǵaly daqyldardy kóbirek ósirý qajet.
Sonymen birge ishki naryqqa ótkizýdiń utymdy joldaryn barynsha paıdalaný kerek. Almaty, Astana, Shymkent qalalarymen irgeles aımaqtardaǵy dıqandardyń mol múmkindigi bar. Osy oraıda, Aqmola oblysyn úlgi retinde aıtýǵa bolady. Bul aımaq elordanyń «azyq-túlik beldeýi» degen atqa laıyq ekenin dáleldedi. Bıyl oblystyń aýyl sharýashylyǵyndaǵy jalpy ónimi eki ese ósken. Bul – óte jaqsy nátıje. Sondyqtan, aýqymdy ishki naryǵy bar qalalarmen shektesetin basqa da aımaqtar osy baǵytta belsendi jumys isteýi kerek.
Qazaqstanda san túrli azyq-túlik ónimi shyǵarylady. Jurt óz ónimderimizdi kóbirek satyp alý úshin ony elge tanytyp, keńinen nasıhattaý kerek.
Qurmetti forýmǵa qatysýshylar!
Halqymyzdyń 40 paıyzy aýylda turatynyn bilesizder. Agroónerkásip kesheni búkil eldiń, ásirese, aýyl turǵyndarynyń turmys sapasyna tikeleı áser etedi. Sol sebepti men aýyldy órkendetý isine aıryqsha mán beremin. Buǵan saılaý aldyndaǵy tuǵyrnamada erekshe nazar aýdardym. Prezıdent saılaýynan keıin alǵashqy Jarlyǵym aýyldy damytýǵa arnaldy.
Meniń tapsyrmammen Úkimet bes jyldy qamtıtyn tujyrymdama qabyldady. «Aýyl – El besigi» baǵdarlamasy ázirlenip, júzege asyrylyp jatyr. Qazirdiń ózinde naqty nátıje bar. Bıyl 200-ge jýyq aýylǵa sý qubyryn tartý úshin qarjy bólindi. Jyl sońyna deıin aýyl halqynyń 95 paıyzdan astamy taza sýmen qamtamasyz etiledi.
Aýyldaǵy densaýlyq saqtaý júıesin jańǵyrtý úshin arnaıy joba qolǵa alyndy. Búginge deıin 140-tan astam nysan salyndy. «Jaıly mektep» ulttyq jobasy aıasynda bıyl 13 aýyl mektebi paıdalanýǵa berildi. Sońǵy bes jylda jergilikti mańyzy bar 38 myń shaqyrym jol jóndeldi.
Mańyzdy mindettiń biri – aýyl halqynyń tabysyn arttyrý. «Aýyl amanaty» baǵdarlamasy arqyly jyldyq ósimi 2,5 paıyz bolatyn shaǵyn nesıe berile bastady. Sonyń nátıjesinde aýylda 16 myńǵa jýyq jańa jumys orny ashyldy. Osyndaı aýqymdy jumys jalǵasyn tabady. Sebebi aýyldy kórkeıtý – strategııalyq mindet.
Buryn jabylyp qalǵan keıbir aýdandar byltyr meniń tapsyrmammen qaıta quryldy. Bul – ásirese, shetkeri ornalasqan eldi mekenderge serpin beretin qadam. «Qýatty aımaqtar – qýatty el» degen sóz. Biz osy qaǵıdaǵa saı jumys isteýimiz kerek. Sebebi myqty memleket bolamyz desek, aýyldy damytý asa mańyzdy. Osy oraıda, men barshańyzǵa úndeý tastaǵym keledi.
Aýyl – bárimizdiń altyn besigimiz. Qalada týyp, ómir boıy qalada turǵan qazaqtyń da tamyry – aýylda. Halqymyzdyń salt-dástúri, tili men dili, bári de aýylda saqtalǵan. Jahandaný dáýirinde qazaqty saqtaý úshin, eń aldymen, aýyldy saqtaýymyz kerek. Men tabysqa jetken ár adam týǵan jerine qamqor bolýy qajet dep únemi aıtyp júrmin. Búgin ortamyzda «Qazaqstannyń Eńbek Eri» Ivan Adamovıch Saýer otyr. Ol jetekshilik etetin «Rodına» agrofırmasy aýyl sharýashylyǵynda bıznesti ońtaıly júrgizýdiń jarqyn úlgisin kórsetip keledi. Bul – Astanany azyq-túlikpen qamtamasyz etýge jáne oblys ekonomıkasynyń damýyna zor úles qosyp qana qoımaı, óziniń qyzmetkerleri men aýyl turǵyndarynyń qamyn oılaıtyn ozyq kásiporyn.
Syr boıyndaǵy Naǵı Іlııasov jáne Tań, Arqadaǵy Shahterskoe, Qyzyljar óńirindegi Novonıkolskoe aýyldary da kópke úlgi. Ár aımaqta osyndaı gúldengen eldi mekender bar. Biraq aýyldan shyqqan myqty kásipkerler odan áldeqaıda kóp. Men isker azamattardy aýyl-aımaqty kórkeıtýge shaqyramyn. Adal eńbekpen tabysqa jetken azamat aýylyn damytýǵa úles qosqany jón dep oılaımyn. Bul biz únemi aıtatyn otanshyldyq, elge janashyrlyq qasıetterdiń naqty kórinisi bolary sózsiz.
«Taza Qazaqstan» jalpyulttyq aktsııasy da osyndaı qundylyqtarǵa negizdelgen. Joba aıasynda eldi mekenderimiz tazaryp, jańasha kelbetke ıe bola bastady. Qorshaǵan ortaǵa qamqorlyq qoǵamdyq mádenıettiń arqaýyna aınaldy. Bul baǵyttaǵy jumys toqtamaıdy. Meniń tapsyrmammen Úkimet arnaıy tujyrymdama qabyldady. Basty maqsat – halyqtyń ekologııalyq mádenıetin odan ári arttyrý.
Eńbekqorlyq pen jaýapkershilik ultymyzdyń biregeı bolmysyna aınalýǵa tıis. Búginde áleýmettik jelilerde ádemi ómir súrý men ońaı olja tabý týraly jarnamalar kóbeıip ketti. Bul halyqtyń sanasyna barlyq jetistikke qınalmaı qol jetkizýge bolady degen bos qııaldy sińiredi. Jastardyń belgili bir bóligi soǵan senip, altyn ýaqyttaryn bosqa sarp etýde. Kez kelgen jetistikke tynymsyz eńbek qana jetkizetini daýsyz. Burynǵylar «Eńbek bárin jeńbek» dep beker aıtpaǵan. Elimizdegi ár azamattyń adal ári jaýapty eńbek arqyly tabysqa jetkenin qalaımyn. Bul – azamattarymyzdyń ómirlik maqsatyna aınalýǵa tıis. «Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» qaǵıdasynyń máni de osynda jatyr.
Men jastarǵa senetinimdi únemi aıtyp kelemin. Aýyl sharýashylyǵy jastardyń ózin tanytýyna mol múmkindik beredi dep oılaımyn. Aýylǵa maman tartýdyń qanshalyqty qıyn ekenin jaqsy biletin sharýashylyq basshylary bul iske erekshe múddeli.
Memleket tarapynan aýyl sharýashylyǵy salasyna mamandar daıarlaýǵa úlken kóńil bólinip keledi. Sońǵy jyldary elimizde jetekshi sheteldik joǵary oqý oryndarynyń fılıaldary ashylyp jatyr. Onyń tórteýi agronom, melıorator, bıotehnolog jáne ekolog sııaqty aýyl sharýashylyǵy salasynda suranysqa ıe mamandardy halyqaralyq baǵdarlamalar boıynsha daıarlaıdy.
Jalpy, memleket pen bıznes aýyldaǵy barlyq máseleni birlesip sheshýi kerek. Agroónerkásippen aınalysý úshin aýylǵa kelgen jas kásipkerlerdi baǵalaımyn. Memleket te sizderdiń eńbekterińizdi umyt qaldyrmaıdy.
Joldaýda Úkimet pen barlyq memlekettik organdar otandyq bızneske, sheteldik ınvestorlarǵa jol ashýy kerek ekenin tapsyrǵan bolatynmyn. Aýyl turǵyndaryna qol ushyn sozyp, olardyń turmys jaǵdaıyn jaqsartýǵa atsalysatyn kásipkerler men sharýa qojalyqtary memlekettiń kómegine júgine alady. Olardyń ınvestıtsııalyq jobalaryna qoldaý kórsetip, bıýrokratııalyq kedergi keltirmeý kerek. Bir sózben aıtqanda, sharýalarmen tyǵyz qarym-qatynasta jumys isteý qajet.
Úkimet pen ákimder jerdi tabys kózine aınaldyryp, aýyldaǵy áleýmettik máselelerdi sheshýge atústi qaraıtyndarǵa tosqaýyl qoıýǵa tıis.
Jaýapkershiligi mol kásipkerler men ınvestorlar ǵana eldegi oń ózgeristerdiń naǵyz kóshbasshysy bola alady. Sizder yntymaq-birlik pen naǵyz patrıotızmniń ozyq úlgisin kórsetip, aýyl turǵyndarynyń jaǵdaıyn jaqsarta beresizder dep senemin. Memleket sizderge jan-jaqty qoldaý kórsetip, laıyqty baǵalaıdy. Memleket pen agrobıznes arasyndaǵy baılanysty jaqsartý úshin búgingi Forýmdy jyl saıyn ótkizýdi usynamyn.
Qurmetti otandastar!
Oraıly sátti paıdalana otyryp, kún tártibindegi ózekti máselelerge qatysty oıymdy jetkizgim keledi. Jańa oqý jyly bastalǵan sátten elimizde bilim júıesine baılanysty máseleler jıi kóteriledi. Bilim salasynda eleýsiz qaldyratyn másele bolmaıdy dep sanaımyn.
Máselen, mektepterde bastaýysh synyp oqýshylary men az qamtylǵan otbasylardan shyqqan balalar memleket esebinen tegin ystyq tamaqpen qamtylady. Alaıda mektep ashanalaryndaǵy tamaqtyń sapasyna basa mán bergen jón.
Jaqynda Mańǵystaý oblysynda balalar astan ýlandy. Bul oqıǵanyń qoǵamda qyzý talqylanýy oryndy. Mundaı jaǵdaılardyń qaıtalanýyna jol bermeý kerek. Sanıtarlyq-epıdemıologııalyq normalardyń saqtalýyn qatań baqylaý qajet. Biraq máseleniń máni tym tereńde jatyr. Oqýshylardy sapasy kúmándi ári arzan azyq-túlikpen tamaqtandyra almaımyz. Balalardy tamaqtandyrýdyń halyqaralyq standarttaryna umtylǵanymyz durys. Ashanadaǵy taǵamdar ósip kele jatqan aǵzany barlyq qajetti dárýmenmen qamtamasyz etýi kerek. Bul óskeleń urpaqtyń densaýlyǵyna tikeleı áser etedi.
Quzyrly mekemeler mektep ashanalaryndaǵy azyq-túliktiń sapasyn kóterý máselesimen muqııat aınalysýy qajet. Mektepterde durys tamaqtandyrý mádenıetin qalyptastyrý úshin agroónerkásip kesheni bilim berý oryndarynyń seriktesine aınalǵany jón.
Jylytý maýsymyn minsiz ótkizý – ózekti máselelerdiń biri. Bul meniń erekshe baqylaýymda. Saran qalasy aýa-raıynyń sýytýyna daıyn bolmaı shyqty. Mundaǵy úıler jaqynda ǵana jylý júıesine qosylǵan edi. Kemshilikke jol bergen jaýapty tulǵalar tıisti jazasyn aldy. Bul barlyq ákimge sabaq bolýy kerek. Jylytý maýsymyna daıyn bolmaý basshylardyń óz qyzmetine saı kelmeıtinin kórsetedi.
Degenmen bıyl el aýmaǵynda energııa kózderi men jylýmen jabdyqtaý jelilerin jóndeý boıynsha aýqymdy jumys júrgizildi. Qoımalardaǵy otyn qory jetkilikti. Biraq qamsyz otyrýǵa bolmaıdy. Jaǵdaıdy udaıy baqylaýda ustaý kerek.
Memlekettik basqarý júıesiniń aldynda qazir naqty mindetter men edáýir syn-qater tur. Oqys oqıǵalarǵa der kezinde ún qatý, jaǵdaıdy ýshyqtyrmaý, dál boljam jasaý, qoǵamnyń talap-tilegine qulaq asý mańyzdy. Barlyq memlekettik organ, kommýnaldyq jáne basqa da qyzmetter úılesimdi áreket etýi kerek. Alaıda, kúndelikti sharýamen aınalysyp júrip, strategııalyq maqsattardy umyt qaldyrmaý qajet. Alǵa qaraı umtylyp, keń aýqymdy perspektıvany baǵyt etkenimiz jón. Problemanyń ýaqytsha sheshimin izdemeı, onyń túpki sebepterin joıýymyz qajet.
Joldaýda bıýdjet qarjysyn tıimdi paıdalanýǵa baǵyttalǵan sharalar qabyldaýdy tapsyrǵanymdy bilesizder. Álbette, bıýdjet saıasatynda pragmatızm qaǵıdaty basty orynda bolýy kerek. Biraq áleýmettik shyǵyndardan, bıýdjettik mekeme qyzmetkerleriniń jalaqysynan, zeınetaqy men járdemaqydan únemdeýge bolmaıdy. Bul – meniń berik ustanymym.
Azamattardyń ál-aýqatyn arttyrý jónindegi basym mindetti udaıy nazarda ustaǵan durys. Zeınetaqy júıesiniń áleýetin arttyrýdyń, ony jetildirýdiń tásilderin tabý kerek. Deni saý, qajyr-qaıraty mol zeınetkerlerdiń el damýyna qosyp júrgen úlesin yntalandyrý mańyzdy. Ortasha ómir súrý jasyn birtindep ulǵaıtý – memlekettiń áleýmettik saıasatynyń basty jetistikteriniń biri. Bul kórsetkish qazirdiń ózinde 75 jastan asty. Osy turǵydan alǵanda atalǵan másele ózekti bola túsedi.
Sonymen qatar jaqynda memlekettik qyzmetkerlerge syıaqy berýge tyıym salynatyndyǵy týraly másele qyzý talqylandy.
Qarjy mınıstrligi oǵan tyıym salýǵa negiz joq ekenin túsindirip berdi. Memlekettik qyzmetshiler – eldegi júıeli ózgeristerdiń basty jolbasshylary. Olardyń tabysy aıtarlyqtaı kóp emes. Keı kezderi túnimen jumysta otyrady. Memlekettik qyzmetshilerdiń de otbasy men mindeti, qala berdi qarapaıym adam retindegi qalaýy men jospary bar. Memlekettik organdardyń tıimdiligin arttyrý úshin qatardaǵy qyzmetkerlerdiń eńbekaqysy básekege qabiletti bolýy kerek dep oılaımyn. Syıaqy atalǵan máseleni sheshýge múmkindik beredi. Basqa jolmen memlekettik qyzmetke bilikti mamandardy tartyp, kadr turaqsyzdyǵy problemasyn sheshý qıyn.
Úkimet azamattarǵa áleýmettik kómek berý júıesin qaıta qaraýy kerek. Soǵan sáıkes tıisti tapsyrma berildi. Memleketten beriletin ataýly áleýmettik kómekti shyn máninde muqtaj azamattar alýǵa tıis. Alaıda, keıbir aýyldyq jerde bir otbasydan birneshe adam ataýly áleýmettik kómek alatyn jaǵdaılar jıi kezdesedi. Ókinishke qaraı, ondaı azamattarymyz jumys istep, eńbek etýge de qulyqsyz. Sebebi memleketten túsetin járdemge senedi. Bul, árıne, durys emes. Túptep kelgende, mundaı áreket áleýmettik masyldyqty týǵyzyp otyr.
Biz Ádiletti Qazaqstandy qurý jolynda naqty qadamdar jasap jatyrmyz. Barlyq saladaǵy jumystyń ashyq bolýyna kóńil bólip otyrmyz. Osy oraıda azamattarymyzdyń tabysyn jappaı deklaratsııalaýdyń mán-mańyzy zor. Bul talap 2021 jyldan beri birtindep engizilip jatyr. Alǵashqy úsh kezeńde 4 mıllıonnan astam adam deklaratsııa tapsyrdy. Olardyń qatarynda memlekettik qyzmetshiler, kvazımemlekettik sektordaǵy basshylar, kásipkerler jáne osy sanatqa kiretin azamattardyń jubaılary bar. Kelesi jyly taǵy 8 mıllıonǵa jýyq adam deklaratsııa tapsyrady dep josparlanyp otyr. Alaıda bir máseleni eskerý qajet. Jappaı deklaratsııa tapsyrý tujyrymdamasy osydan 14 jyl buryn qabyldanǵan. Sodan beri elimizde tsıfrlandyrý isi jáne fınteh salasy qarqyndy damyp kele jatyr. Túrli memlekettik mekemelerge ortaq málimetter bazasy paıda boldy. Qarjy jáne salyq baqylaýy kúsheıdi. Demek, osyndaı aýqymdy ózgeristerden keıin tórtinshi, ıaǵnı, sońǵy kezeńde azamattardy deklaratsııa tapsyrýǵa mindetteý qanshalyqty oryndy degen suraq týady. Úkimet bul máseleni jan-jaqty pysyqtaýy qajet.
Biz árbir ózgeristi muqııat oılastyra otyryp júzege asyrýymyz kerek. Bastamalardyń aqylǵa qonymdy jáne qazirgi ahýalǵa saı bolǵany mańyzdy. Burynǵy jospardyń bárin qazirgi kúnniń talabyna laıyqtap, túzetý qajet. Men buǵan deıin reformalar toqtap qalmaıtynyn naqty aıttym. Óıtkeni elimizdi jan-jaqty jańǵyrtý isi úzdiksiz jalǵasa berýge tıis.
Aldymyzda aýqymdy jumys tur. Soǵan saı jańa bastamalar men josparlardy júzege asyramyz. Qazir onyń bári muqııat zerdelenip jatyr. Kelesi jyly halyqqa usynatyn bolamyn. Keıbir bastamany ádettegideı Ulttyq quryltaıda jarııalaımyn. Onyń kezekti otyrysy Býrabaıda ótedi. Qalǵanyn Joldaýda aıtamyn.
Ádiletti Qazaqstandy qurý jolynda áli de kóp jumys isteý qajet. Ol úshin jalpyulttyq biregeıligimizdiń negizin udaıy nyǵaıtyp, memlekettik basqarýdyń tıimdiligin arttyryp, ekonomıkany dáıekti túrde damytý kerek. Eldik maqsattarymyzdyń kókjıegin kóre bilý mańyzdy. Sonda ǵana aldymyzǵa qoıǵan strategııalyq mindetterdiń baǵytynan aýytqymaımyz.
Bos áńgimeler men ónbes daýlardy qýmaı, bolashaqqa senimmen qadam basýymyz kerek. Batyl bastamalarymyzdy birge júzege asyratynymyzǵa senimdimin.
Qadirli qaýym!
Men Joldaýda jumysshy mamandyq ıelerine, ónertapqyshtar men ǵalymdarǵa qurmetti ataq berýdi usyndym. Memlekettik marapattar júıesin 9 qurmetti ataqpen tolyqtyrý josparlanyp otyr. Sonyń ishinde «Qazaqstannyń agrarlyq salasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri» ataǵy bar. Bul – elimizdi órkendetýge ólsheýsiz úles qosqan aýyl sharýashylyǵy eńbekkerlerine shynaıy qurmettiń belgisi. Qazir depýtattar tıisti zańdarǵa ózgeris engizý máselesin qarastyryp jatyr.
Kelesi jyl – Jumysshy mamandyqtary jyly. Jyl boıy biz naǵyz eńbek adamdaryn joǵary deńgeıde ulyqtaıtyn bolamyz. Bul qoǵamda eńbekqorlyq pen kásibı qundylyqtardy dáripteý jyly bolmaq.
Jaqynda men Aqordada ótken memlekettik marapattar tapsyrý rásimine túrli eńbek áýletteriniń ókilderin shaqyrdym. Bilim men tájirıbeniń urpaqtan-urpaqqa jalǵasatyny jaıynda kóptep mysal keltirýge bolady. Mundaı sabaqtastyq shyn máninde óz isine berilgen kásibı mamandardy qalyptastyrady. Aýyl sharýashylyǵy salasynda da úlgi tutatyn eńbek áýletteri jeterlik. Nesibesin qara jerden aıyryp otyrǵan aýyl turǵyndary otbasy qundylyqtaryn erekshe saqtaıdy. Úlkenderdiń aıtqanyna qulaq asyp, qorshaǵan ortaǵa qamqorlyqpen qaraıdy. Myqty fermerlik sharýashylyq, ádette birneshe urpaqtyń eńbegi arqyly qurylady. Bul salada tabysqa tez jetý qıyn. Biraq sharýalar qajyrly eńbek pen tózimniń qaıtarymy bolatynyn jaqsy biledi. Onyń jarqyn mysaly – Zenchenko áýleti.
Qazaqstannyń Eńbek Eri Gennadıı Ivanovıch Zenchenko ótken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldary Novonıkolskoe aýylyndaǵy fermerlik sharýashylyqty saqtap, tirshiligine qan júgirtti. Búginde bul – 20 kásiporynnan turatyn ári myńnan astam adamdy jumyspen qamtıtyn iri kompanııa.
El arasynda Zenchenko dese, eńbekqorlyq pen sapaly ónim eske túsedi. Kompanııa áleýmettik jobalardy qarjylandyryp, aýyl turǵyndarynyń turmys-tirshiligine qolaıly jaǵdaı jasap otyr. Jaýapkershiligi mol bıznes degenimiz – osy.
Gennadıı Ivanovıchtiń isin urpaǵy abyroımen jalǵastyryp keledi. Men osy eńbek dınastııasynyń uzaq jylǵy eńbegin eskerip, kompanııa dırektory Gennadıı Gennadevıch Zenchenkony joǵary dárejeli erekshelik belgisi «Qazaqstannyń Eńbek Eri» ataǵymen marapattaý týraly sheshim qabyldadym.
Sondaı-aq búgin Jambyl oblysyndaǵy sharýa qojalyǵynyń saýynshysy Baqtygúl Dúısebekova jáne Abaı oblysyndaǵy seriktestiktiń shopany Rymhan Sydyqov úshinshi dárejeli «Eńbek Dańqy» ordenimen nagradtalady. Atyraý oblysy Qurmanǵazy atyndaǵy óndiristik kooperatıvtiń túıeshisi Berik Salaýov ta osy marapatqa laıyq dep tanyldy. Qostanaılyq mal dárigeri Valerıı Kozlovıch «Eren eńbegi úshin» medalimen marapattalady. Memlekettik nagrada alǵan azamattardyń qatarynda zootehnık, shopan, tehnolog, kombaınshy sııaqty mamandar bar. Jalpy, Qazaqstan boıynsha 100-den asa adam marapattalatyn boldy. Mine, osyndaı naǵyz eńbek adamdary jastarǵa úlgi-ónege bolýy kerek.
Sizder qoǵamda adal eńbekti dáriptep júrsizder. Búgingi marapattaryńyz – mańdaı ter men qajyrly qyzmettiń jemisi.
Barshańyzǵa shynaıy rızashylyǵymdy bildiremin.
Aýyldarymyz órkendeı bersin!
Amandyq tileımin!
