Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Ulttyq quryltaıdyń IV otyrysynda sóılegen sózi
ASTANA. KAZINFORM - Aqordanyń baspasóz qyzmeti Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Ulttyq quryltaıdyń tórtinshi otyrysynda sóılegen sózin jarııalady.
Búgin – Amal kúni. Sondyqtan barshańyzdy shyn júrekten quttyqtaımyn.
Bul kún – Áz-Naýryzdyń bastaýy. Elimizdiń tól merekesi bıyl da qasıetti Oraza aıyna oraılas kelip otyr.
Qasterli meıramdarymyz halqymyzdy ıgi amaldar jasaýǵa úndeıdi. Asyl qasıetterimizdi keńinen dáripteıdi.
Quryltaıdyń ulyq merekelermen qatar ótip jatqany jaqsylyqtyń nyshany dep oılaımyn.
Osydan úsh jyl buryn naýryz aıynda arnaıy Joldaý jarııaladym. Ony jaqsy bilesizder. Elimizdi túbegeıli jańǵyrtý úshin aýqymdy reforma jasaıtynymyzdy aıttym. Sol kezde alǵash ret Ulttyq quryltaı týraly bastama kóterdim.
Úsh jyldyń ishinde Qazaqstan jańa turpatty el boldy. Saıası reformalar jan-jaqty ózgerister jasaýǵa múmkindik berdi. Jalpyhalyqtyq referendým arqyly Ata zańǵa túzetýler engizildi. Parlamenttiń quzyry keńeıdi, Úkimettiń jaýapkershiligi artty. Adam quqyqtaryn qorǵaý júıesi jaqsardy. Konstıtýtsııalyq sot quryldy. Sheshim qabyldaý úderisine azamattardyń belsene qatysýyna jol ashyldy. Basqa da baǵyttarda mańyzdy reformalar jasaldy. Jergilikti bılik túbegeıli jańǵyrtyldy.
Úsh jyldan astam ýaqyt ishinde aýyl ákimderiniń 72 paıyzy jańardy. Onyń úshten biri – buryn memlekettik qyzmette bolmaǵan azamattar.
Bir sózben aıtsaq, aımaqtardaǵy atqarýshy bılikke jańa adamdar kelip jatyr. Pılottyq joba retinde aýdandar men oblystyq mańyzy bar qalalardyń 45 ákimi saılandy.
Bıyldan bastap barlyq aýdan ákimderin halyq tikeleı saılaıtyn boldy. Túrli deńgeıdegi máslıhat saılaýy ókildi bılik organdarynyń jumysyna tyń serpin berdi. Oblystyq jáne aýdandyq máslıhat depýtattarynyń 90 paıyzy bir mandatty okrýgten, ıaǵnı tikeleı daýys berý arqyly saılandy.
Bılik júıesinde mundaı aýqymdy ózgeris buryn-sońdy bolmady. El ishindegi ózgeristerge Ulttyq quryltaı músheleri de orasan zor úles qosty. Jurtymyzdy ortaq maqsatqa uıystyryp, ıgi isterge jumyldyrdy.
Alqaly jıyn alǵashqy kúnnen bastap jalpyhalyqtyq jańǵyrýdyń sımvolyna aınaldy. Qoǵamdyq dıalogtyń jańa úlgisi qalyptasty. Ózara túsinistik pen qurmet bar jerde kelisim bolady. Quryltaıdyń túpki maqsaty da – osy.
Kesheden beri Ulttyq quryltaı músheleri kóptegen bastama kóterip jatyr. Qoǵamymyzdyń eń ózekti máseleleri jóninde qyzý talqylaý ótti.
Quryltaı músheleri, shaqyrylǵan mamandar bul máseleler boıynsha óz usynystaryn aıtty. Úkimet músheleri, Prezıdent Ákimshiliginiń ókilderi, Parlament depýtattary kóptegen suraqtarǵa jaýap berip, pikir almasýǵa belsendi túrde qatysty.
Barshańyzǵa rızashylyǵymdy bildiremin. Endi birqatar máselege arnaıy toqtalyp ótkim keledi. Eń aldymen qoǵamda qyzý talqylanyp jatqan salyq reformasyna qatysty pikirimdi aıtaıyn.
Salyq júıesi, bul – búkil memlekettik júıeniń tiregi. Bıýdjette qarjy bolmasa, memleket óz mindetin tolyq atqara almaıdy, áleýmettik mindettemeler de oryndalmaıdy. Bul týraly jańa ǵana belgili ekonomıst Jaqsybek Qulekeev jaqsy aıtyp ótti.
Sondaı-aq Quryltaı músheleri Qaıyrbek Arystanbekov, Marat Bashımov, Erlan Saırov, Rasýl Rysmambetov jáne Murat Ábenov salyq-bıýdjet máselesine qatysty oryndy pikir bildirdi.
Elimiz úshin asa qajet sharalardyń mán-mańyzyn halyqqa egjeı-tegjeıli túsindirý kerek.
Jurttyń bári ekonomıst nemese qarjyger emes. Memlekettiń qandaı sharany ne úshin qolǵa alyp jatqanyn bári birdeı túsine bermeýi múmkin. Sondyqtan reformanyń mánin ár adamǵa túsinikti tilmen jetkizý kerek.
Úkimet salyq reformasyna qatysty jańa tásilderdi usyndy. Bul sharalar, jalpy alǵanda, durys. Onda negizgi ekonomıkalyq jáne áleýmettik faktorlar eskerilgen.
Kásibı mamandar da, jalpy jurtshylyq ta qosymsha qun salyǵynyń mólsherlemesin kóterý qajettigine túsinistikpen qaraıdy. Degenmen usynylǵan sharalarǵa, sonyń ishinde, qosymsha qun salyǵyna qatysty syn-pikirler de estilip qalady. Biraq mundaı paıym shynaıy ahýalǵa negizdelmegen.
Túrli sebepke baılanysty ózine aýqymdy áleýmettik mindetteme almaıtyn elder az emes. Al Qazaqstannyń bıýdjet qarjysynyń jartysynan kóbi áleýmettik salanyń enshisinde.
Bizdiń elimiz – áleýmettik memleket. Sondyqtan bilim berý, densaýlyq saqtaý salalaryna ınvestıtsııa salýdy jalǵastyramyz. Bul – bizdiń konstıtýtsııalyq mindetimiz. Biraq shyn muqtaj azamattarǵa ǵana kómek kórsetilýi kerek. Qyzmetin asyra paıdalanýǵa, ásirese, alaıaqtyqqa jol berilmeıdi.
Sondyqtan basymdyq berilmegen jobalarǵa bólinetin qarjy azaıady. Bul qajet shara ekeni aıdan anyq.
Úkimet osy jyldyń sońyna deıin ony qalaı ońtaılandyrý kerektigin birjola anyqtap alýǵa tıis.
Qazaqstanda túrli salyq rejımi, kóptegen jeńildikter men preferentsııalar bar. Onyń bári elimizde salyq ofshory sııaqty ahýal qalyptastyrdy.
Kásipkerlerdiń eki negizgi toby paıda boldy. Olar – zańnamadaǵy olqylyqtardy paıdalanyp, salyq salynatyn tabysyn ózi úshin azaıtyp kórsetetinder jáne barlyq salyqty adal tóleıtinder. Kásipkerlerdiń osy ekinshi toby básekege tótep bere almaı jatyr.
Úkimet salyq tóleýden jaltarý úshin bıznesin bólshekteıtinderdiń áreketine oryndy nazar aýdardy. Ókinishke qaraı, mundaı jaǵdaı jappaı beleń alǵan.
Zańnamadaǵy olqylyqtar bıznesti bólshekteýge jol berip otyrǵanyn moıyndaý kerek. Bul máselege Úkimet te, depýtattar da jete mán bermegen.
Taǵy da ádemi kórsetkishterge áýestenip kettik: elimizde eki mıllıonnan astam salyq tóleýshi, ıaǵnı jeke kásipkerler men zańdy tulǵalar tirkelgen desedi. Biraq olardyń qandaı kásiporyndar ekenine, qalaı paıda bolǵanyna, qansha salyq tóleıtinine, tipti ony tólep jatyr ma, joq pa degenge esh taldaý jasalmaǵan. Biraq qazir qur kinálaýdan is ońǵa baspaıdy.
Endi ahýaldy shuǵyl túzetý qajet. Úkimet pen Parlamentke aıtarym – zańnamaǵa jedel túrde tıisti túzetýlerdi engizý kerek.
Ádil ári tıimdi salyq júıesin qurý elimizdiń bolashaǵyna, keıingi urpaqtyń turmysyna tikeleı áser etetinin uǵynǵan jón.
Bılik bızneske qoldaý kórsetip keldi, kórsete de beredi. Buǵan kúmán bolmaýǵa tıis. Biraq bıznestiń ózi zańdy jáne zańsyz bolady. Biz zańdy saqtaý, tártipke baǵyný kerek dep jatamyz. Endeshe Úkimettiń jáne jalpy bıliktiń qoldaý sharalarynyń ıgiligin, birinshi kezekte, adal ári jaýapty, eń bastysy, zań aıasynda jumys isteıtin kásipkerler kórýge tıis. Olar tıisti artyqshylyqqa ıe bolady.
Salyq reformasyna kelsek, batyl sharalardy dál qazir qabyldaý kerek. Áıtpese, budan da zor qıyndyqqa tap bolamyz. Endi biryńǵaı ýaqyt beldeýine kóshýge qatysty pikirtalasqa toqtalaıyn.
Úkimet pen Parlament bul máseleni talqylady. Arnaıy zertteýler júrgizildi, sheshimge kúmán keltirgen qoǵam belsendileriniń qaýpi men kúmán-kúdigi rastalǵan joq.
Úkimettiń jáne depýtattardyń basym kópshiliginiń, sondaı-aq mamandardyń ýájimen kelisemin: bizdiń keń-baıtaq jerimiz bar, halqymyzdyń sany da salystyrmaly túrde alǵanda kóp emes. Sondyqtan elimizde biryńǵaı ýaqyt beldeýi bolýǵa tıis. Bul tásil memleketti basqarý isin jeńildetedi, logıstıka men kóptegen bıznes-úderisti ońtaılandyrýǵa septigin tıgizedi.
Osymen pikirtalasty doǵarý qajet dep oılaımyn, onyń ústine bul máseleni saıasılandyrýdyń qajeti joq. Sondaı-aq búgin Bekzat Altynbekov, odan buryn Baqtyqoja Іzmuhambetov pen Svetqalı Nurjan qoǵamdyq ádep máselesin qozǵady. Bul óte oryndy dep oılaımyn.
Qazir áleýmettik jelide adamǵa til tıgizý, ar-namysyn aıaqqa taptaý kóbeıip ketti. Jalǵan málimet taratýshylar da bar. Mundaı keleńsiz úrdisterdi tyıý jolyn qarastyrý kerek.
Májilis depýtaty Ermurat Bapı elimizdegi dinı ahýalǵa alańdaýshylyq bildirip júr.
Quryltaı músheleri Danııa Qydyrbaeva jáne Oljas Súleımen jat dinı aǵymdardyń jastar arasynda, ásirese sport salasynda yqpaly kúsheıip bara jatqanyn aıtty.
Teris aǵymdarǵa, qazaqtyń bolmysyna jat ıdeologııalarǵa tosqaýyl qoıý qajet ekenine esh kúmán joq. Elimizde din bostandyǵyna kepildik berilgen. Biraq júgensizdikke, tártipsizdikke jol berýge bolmaıdy.
Dinniń asa mańyzdy mıssııasy – ultty uıystyrý. Dinı uıymdardyń qyzmetin retteıtin qujattar osy talapqa saı bolýǵa tıis. Bul máseleni jan-jaqty qaraý kerek. Sonyń ishinde zańnamany jańa jaǵdaıǵa beıimdep otyrý óte mańyzdy.
Quryltaı músheleri taǵy bir jaıtqa alańdaýshylyq bildirip otyr.
Sońǵy kezde el ishinde túrli alaıaqtyq áreketter jıilep barady. Teris pıǵyldy adamdar qaıyrymdylyqqa dep aqsha jınap, ony jeke basynyń paıdasyna jaratady. Sondaı-aq kóp adam ınternet-alaıaqtardan zardap shegýde. Bul másele boıynsha búgin Aıgúl Orynbek jaqsy aıtty.
Budan bólek, qazir jurtqa aqyl aıtyp aqsha tabatyn jalǵan psıhologtar men «koýchtar» kóbeıip ketti. Olarǵa senip, aldanyp qalǵandar kóp. Maǵan bul týraly kóptegen shaǵym túsip jatyr.
Jaýapty organdar bul máseleni de nazarǵa alýǵa tıis. Taǵy bir túıtkil – qazir kınoteatrda kórsetiletin fılmderge qatysty qoǵamdyq syn bar.
Byltyr qazaqstandyq mamandar túsirgen 94 fılm shyqqan, ıaǵnı, negizinen ózimizdiń ónim shyǵarylyp jatyr. Bul – jaqsy úrdis.
Biraq biz eń aldymen sanǵa emes, sapaǵa kóńil aýdarýymyz kerek. Kórermenniń kóńilin kóterip, kúlki syılaý – bir bólek, jaǵymsyz ádetterdi nasıhattaý – bir basqa.
Zorlyq-zombylyqty, qatygezdik pen qylmysty nasıhattaıtyn fılmder de paıda boldy. Osy jerde bir nárseni eskergen jón. Búginde fılmderdiń basym kópshiligi memlekettik tapsyryspen emes, jeke qarjyǵa túsirilýde.
Kıno mańyzdy ıdeologııalyq qural ekenin bárimiz jaqsy túsinemiz. Sondyqtan jeke qarjyǵa túsirilse de, fılmdi kınoteatrlarǵa shyǵarmas buryn aldyn ala saraptaýdan ótkizý joldaryn qarastyrǵan jón. Sondaı-aq jaqsy mysaldar da bar.
Jaqynda «Shoqan. Qashqarııa sapary» degen mýltfılm shyǵypty. Bul óskeleń urpaqqa áıgili tarıhı tulǵa Shoqan Ýálıhanov týraly málimet beretin óte jaqsy týyndy dep aıtýǵa bolady.
Qazaq tilinde ulttyq naqyshta túsirilgen osyndaı mýltfılmder kóp bolýy qajet.
Bul – ult bolashaǵyna tikeleı yqpal etetin másele. Sondyqtan anımatsııany durys baǵytta damytý máselesin qolǵa alý kerek.
Taǵy bir mańyzdy másele. Maǵan belgili advokat Aıman Omarova hat joldady. Ol óz hatynda kúrdeli taqyrypty qozǵap, áıelder kolonııasyndaǵy ahýalǵa toqtaldy. Ásirese, júkti áıelder men kishkentaı balalary bar áıelderdiń jaǵdaıyna basa nazar aýdardy.
Elimizdegi qylmystyq-atqarý júıesiniń maqsaty sottalǵan azamattardy jazalaý emes, túzetý bolýy kerek degen pikirmen kelisemin.
Er adam nemese áıel bolsyn, bas bostandyǵynan aıyrylǵandardyń bári zań aldynda birdeı.
Degenmen adamgershilik qundylyqtardy basshylyqqa alyp, «Zań men tártip» qaǵıdatyn saqtaı otyryp, kámeletke tolmaǵan balasy bar áıelderge qatysty keıbir zańdyq ustanymdardy qaıta qaraýǵa bolady dep oılaımyn.
Quqyq qorǵaý organdary men depýtattar osy máseleni baıypty ári jan-jaqty zerttep, sheshim qabyldaý úshin usynystar engizýi kerek.
Dmıtrıı Pavlenko durys másele kóterdi. Kásibı tehnıkalyq kolledjder jańa mamandyqtarǵa suranysty jáne eńbek naryǵyndaǵy jaǵdaıdy eskerýge tıis.
Sarapshylardyń aıtýynsha, biraz jyldan soń soltústiktegi halyqtyń sany edáýir azaıyp, ońtústiktegi turǵyndar áldeqaıda kóbeıýi múmkin. Bul – óte ózekti másele. Sebebi aımaqtardyń eńbek naryǵynda teńsizdik odan ári ýshyǵa túsedi degen sóz. Osy máselemen Úkimet muqııat aınalysýy kerek.
Qostanaıdaǵy kolledjdiń tájirıbesin soltústik aımaqtarda keńinen qoldaný qajet.
Quryltaı músheleri qoǵamdaǵy ózekti máselelerdi únemi kóterip júr. Bárin synap-minep otyratyn bázbireýler basty túıtkil – bul emes, memleket nazar aýdarýǵa tıis basqa da problemalar bar deýi múmkin.
Azamattarymyz kúndelikti tirshilikte kóptegen qarapaıym túıtkilge tap bolady. Ony elemeı, nazardan tys qaldyrý durys emes ekenin eskergen jón.
Sondyqtan azamattardyń turmysyna qatysty máseleler ózekti bolyp qala beredi. Biz bul problemalardy kóteremiz, eń bastysy, sheshemiz.
Quzyrly organdarǵa quryltaı qarsańyndaǵy jumys sektsııalarynda aıtylǵan barlyq máseleni muqııat qarastyrýdy tapsyramyn. Onyń keıbirine qazir de toqtalyp ótemin.
Qurmetti Ulttyq quryltaı músheleri!
Biz birtindep barlyq salada aýqymdy reformalar men naqty ózgeristerdi júzege asyryp jatyrmyz. Onyń bári halyqtyń tilegi men zamannyń talabyna saı jasalýda.
Bul jerdegi túpki maqsat – barlyǵyn ózgertý emes. Eń bastysy – atqarylyp jatqan sharýany ońtaılandyryp, onyń tıimdiligin arttyrý.
Aldymyzda turǵan negizgi mindettiń biri – jekelegen baǵyttar boıynsha memlekettik apparattyń jumysyn júıelep, retke keltirý.
Ózderińizge málim, elimizde túrli salaǵa qatysty baǵdarlamalar men keshendi josparlar bar. Bıyl osyndaı birqatar qujattyń merzimi aıaqtalady. Árıne, onyń keıbiri jalǵasady, keıbiri múldem toqtatylady. Úkimet muqııat oılastyryp, naqty sheshim qabyldaýy kerek.
El bolashaǵy úshin aıryqsha mańyzy bar salalar boıynsha jumys úzdiksiz jalǵasýǵa tıis. Mysaly, nashaqorlyqqa jáne esirtki bıznesine qarsy kúres týraly jospardyń merzimi bıyl bitedi. Bul qujat 2023 jyly ázirlengen. Mundaı jospar elimizge qajet ekeni anyq.
Óıtkeni osy qaýipti keselge qarsy kúres – óte mańyzdy máseleniń biri. Sondyqtan jańa qujatty daıyndaýǵa qazirden bastap kirisý kerek. Bıyl balalardy zorlyq-zombylyqtan qorǵaý, ózine-ózi qol salýdyń aldyn alý týraly jospardyń merzimi de aıaqtalady.
Biz áıelder men balalardyń quqyǵyn qorǵaý úshin naqty sharalar qabyldadyq. Ótken jyly barlyq aımaqta balalardy Psıhologııalyq qoldaý ortalyqtary ashyldy.
Zańdarǵa mańyzdy ózgerister engizildi. Turmystyq zorlyq-zombylyqpen kúreske qatysty zań qabyldanǵan soń ahýal birshama jaqsardy. Biraq keıbir shalǵaı aýdandarda áli kúnge deıin mundaı keleńsiz oqıǵalar tyıylmaı tur. Jat dinı aǵymnyń jeteginde júrgen adamdar jaǵdaıdy tipti ýshyqtyrýda.
Jergilikti bılik ókilderi men qoǵam belsendileri turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn-alý jumysynan shet qalyp otyr.
Onyń ústine, osy baǵyttaǵy jumystar qazir ártúrli qujatpen retteledi. Shashyrańqy bolyp tur. Sonyń bárin bir jerge jınaqtaǵan durys dep oılaımyn. Osyǵan oraı, «Qazaqstan balalary» atty birtutas baǵdarlama qabyldaǵan jón.
Ozyq oıly urpaq ósirý úshin bilim men tárbıe árdaıym qatar júrýi kerek. Bul óte mańyzdy qujat bolmaq. Ony daıyndaý úshin Úkimet, Parlament depýtattary, ombýdsmen Dınara Zákıeva, qoǵam qaıratkerleri óz úlesin qosady dep oılaımyn.
Ashyǵyn aıtsaq, bala oqytý isinde buǵan deıin bilimge kóbirek nazar aýdaryldy. Al urpaq tárbıesine qatysty júıeli ustanym bolǵan joq. Bul salaǵa tıisti deńgeıde kóńil bólinbeı keldi.
«Tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń qas jaýy». Sondyqtan bilimmen qatar tárbıege aıryqsha nazar aýdarý óte mańyzdy.
Byltyr mektepterde «Birtutas tárbıe» baǵdarlamasy qolǵa alyndy. Baǵdarlamany qabyldaý – istiń basy ǵana. Endi jańarǵan qujatty elimizdegi barlyq memlekettik bilim oshaǵyna engizý kerek. Ony aldaǵy ýaqytta jekemenshik mektepter de basshylyqqa alýǵa tıis.
Sebebi tárbıe jumysy balalardy túgel qamtýy qajet. Sonda ǵana bul bastama jalpyulttyq aýqymǵa ıe bolady. Jobanyń túpki maqsaty – otanshyl, bilimdi, jasampaz urpaq tárbıeleý. Munyń bári – adal azamatqa tán qasıetter.
Quryltaı músheleri aldaǵy ýaqytta osy baǵdarlamany «Adal azamat» dep ataýdy usynyp otyr. Men bul usynyspen tolyq kelisemin.
Quryltaı músheleri Zúlfııa Baısaqova men Baný Nurǵazıeva memlekettik áleýmettik tapsyrystyń krıterıılerin qaıta qaraý jáne úkimettik emes uıymdar týraly zańnamany jetildirý qajettigin aıtty.
Azamattyq sektor reformalardy júrgizý jáne qoǵamdy damytý isinde mańyzdy ról atqarady.
Memleket pen úkimettik emes uıymdardyń seriktestigi ózekti máselelerdi sheshýge, jasampaz qundylyqtardy dáripteýge jáne ulttyń jańa sapasyn qalyptastyrýǵa yqpal etedi. Sondyqtan memlekettik áleýmettik tapsyrystyń tıimdiligin arttyrý úshin qazirgi zamannyń talaptaryna saı keletin jeke zań kerek.
Árıne, zań jobasy tereń jáne jan-jaqty saraptamadan ótýge tıis. Quzyrly organdar sarapshylar men qoǵamdyq uıymdardy tarta otyryp, bul máselemen aınalysýy kerek.
Biz sońǵy jyldary memlekettik nagradalar máselesin qaıta qarap, bir júıege túsirdik. Endi vedomstvolyq marapattardy retke keltirý qajet. Memlekettik organdar bul jumysty nazardan tys qaldyrdy. Naqty ereje joq, bárine ortaq málimetter qory da joq.
Sonyń kesirinen keıbir marapattar orynsyz taratylyp jatyr. Tipti, bir memlekettik organnyń tósbelgisin bir adam birneshe ret alǵan jaıttar da kezdesedi.
Mekemelik marapat – naǵyz bilikti mamandarǵa ǵana beriletin, sol arqyly kásibı mártebeni kóteretin mańyzdy nagrada. Buǵan beı-jaı qaraýǵa bolmaıdy.
Sondyqtan mekemelik marapattardyń biryńǵaı standartyn jáne tizimin jasaý qajet. Árıne, ár mekemeniń óz ereksheligin eskergen jón. Biraq bárine ortaq ustanym bolýy kerek. Quzyrly organdarǵa osy sharýany qolǵa alýdy tapsyramyn.
Meniń bastamammen onomastıka salasyn retke keltirý úshin aýqymdy jumys bastaldy.
Kósheler men eldi-mekenderge ataý berý nemese ataýlardy ózgertý máselesine kelgende jergilikti atqarýshy organdar kóp qatelik jibergen, bul rette tipti, jerlestik pen tamyr-tanystyqqa jol berilgen.
Sondyqtan bul isti ortalyqtandyrý týraly sheshim qabyldandy. Depýtattar bul usynysqa qoldaý bildirdi.
Sonyń nátıjesinde bizde onomastıka salasyndaǵy jumystyń biryńǵaı ári naqty reglamenti bar. Alaıda tıisti rásimderdi ózgertip qana qoımaı, sonymen birge, bul jumyspen tııanaqty aınalysý kerek.
Tarıhı ádildik qaǵıdatyn qatań ustaný qajet. Bizdiń kórnekti tarıhı tulǵalarymyz ulyqtaýǵa ábden laıyq. Sóz joq. Olardyń esimin el jadynda saqtaý – perzenttik paryzymyz ári jalpyulttyq bolmysymyzǵa tán qasıet.
Biraq onomastıkany «tarıhı eńbegi» eshqandaı arhıv qujattarymen rastalmaǵan tulǵalardy ulyqtaý quraly etýge bolmaıdy.
Táýelsiz Qazaqstanda joǵary qyzmet atqarǵan azamattardyń ózi keńes dáýiriniń qaıratkerlerin, sonyń ishinde asharshylyqty uıymdastyrýǵa qatysy bar adamdardy ásire madaqtaýmen aınalysyp júr. Bul – ókinishti ári túsiniksiz nárse.
Jalpy, bul jumysty retke keltirý kerek. El tarıhynda aıryqsha ról atqarǵan áıgili babalarymyzdyń esimi kóptegen eldi mekender men kóshelerge berilgen. Endi osymen toqtaıyq.
Ótken zaman qaıratkerleriniń atyn el jadynda saqtaý máselesine meılinshe salmaqty kózqaraspen qaraǵan jón. Qalalar men kóshelerdiń ataýynan halqymyzdyń tól tarıhy kórinis tabýy qajet.
Biz ádemi jer-sý ataýlaryn jáne halyq ishinde keń taralǵan dástúrli ataýlardy tolyq paıdalanbaı júrmiz. Biraq aýyl-aımaqtardyń tarıhı turǵydan eskirgen ataýlaryn ózgertý máselesine muqııat qaraǵan jón. Bul jerde eshqandaı naýqanshyldyq bolmaýy kerek.
Halyq arasynda jan-jaqty túsindirý jumysyn júrgizip, turǵyndardyń pikirin eskerý mańyzdy. Qazir eldi mekenderdiń aýmaǵy ulǵaıyp jatyr, qalalarda jańa aýdandar boı kóterýde. Osyǵan baılanysty ataýy qaıtalanatyn nemese múldem ataýy joq myńdaǵan kóshe paıda boldy.
Bul jaǵdaı órt sóndirýshilerge, tártip saqshylaryna, jedel járdem men basqa da qurylymdarǵa qıyndyq týǵyzady. Eń aldymen osyndaı kóshelerdiń ataýyn retke keltirý qajet. Jekemenshik nysandarǵa ataý bergende de júgensizdik bolmaýy kerek.
Keıde qala kóshelerinde aıtýǵa yńǵaısyz ataýy bar taqtaıshalar ilýli turady. Kreatıv degen, árıne, jaqsy, biraq qoǵamdyq tártip jáne ádep normalaryn saqtaý kerek. Sondyqtan kásipkerlerdiń de onomastıka máselesine jaýapkershilikpen qaraǵany jón.
Qazir depýtattar onomastıka komıssııasynyń kelisimimen ǵana jeke nysandy adam atymen ataýǵa ruqsat beretin túzetýlerdi qarap jatyr. Bul – durys sheshim.
Onomastıka salasyn, memlekettik jáne mekemelik marapattar júıesin jetildirý, jasampazdyq qundylyqtaryn dáripteý, áleýmettik keselderdi joıý, azamattyq qoǵamdy damytý – munyń bári aýqymdy ıdeologııalyq jumystyń ajyramas bóligi.
Sondyqtan ishki saıasattaǵy sharýanyń bárin júıeleıtin birtutas tujyrymdamalyq qujat kerek degen pikirmen kelisemin.
Ulttyq quryltaı músheleri – Edil Jańbyrshın, Aıdos Sarym, Nıkıta Shatalov, Gúlmıra Ileýova, Andreı Chebotarev, Danııar Áshimbaev, Marat Shıbutov jáne basqa da azamattar osyndaı usynys aıtty.
Olar óz bastamasyn iske asyryp, Іshki saıasat tujyrymdamasynyń jobasyn da ázirledi. Memlekettik organdar bul jobany jan-jaqty zerdelep, barlyq máseleni pysyqtaýy qajet.
Qujatta quzyrly organdar men múddeli taraptardyń qyzmeti bir arnaǵa toǵysýy kerek. Onda memlekettik ıdeologııa jumysynyń maqsat-mindetteri men basymdyqtary naqty belgilenýge tıis.
Tujyrymdamada halqymyzdyń biregeı bolmysyn, ómir saltyn sıpattaıtyn jalpyulttyq qundylyqtar men negizgi nyshandar aıqyn kórsetilýi kerek. Bul, eń aldymen, osy qundylyqtar men nyshandardy qoǵamda ornyqtyrý, olardy keńinen dáripteý jáne qorǵaý úshin qajet.
Kelesi másele. Ulttyq biregeıligimizdi nyǵaıtý jolynda mádenıet salasy aıryqsha ról atqarady. Ásirese, tól mádenıetimizdegi Áz-Naýryz meıramynyń orny bólek.
Naýryz merekesi týraly jańa tujyrymdama ázirlendi. Elimiz Ulystyń uly kúnin 14 naýryzdan, ıaǵnı Amal kúninen bastap, on kún boıy atap ótetin boldy. Ár kúnge naqty ataý berildi. Jurtshylyq bul bastamany jaqsy qabyldady. Ásirese, Naýryznamadaǵy «Ulttyq kıim kúni» qoǵamnyń zor qoldaýyna ıe boldy.
Ulttyq kıimderge degen qyzyǵýshylyq arta tústi. Mektepterde, túrli mekemelerde, sondaı-aq, iri kompanııalarda ulttyq kıimge mán berile bastady. Suranysqa saı tigin tsehtary ashylyp, jańa brendter, dúkender paıda boldy.
Osylaısha, ulttyq kıim kııý birtindep qalypty kóriniske aınalyp keledi. Bul – óte jaqsy úrdis.
Bet-júzdi tumshalaıtyn qara kıimnen góri ózimizdiń ulttyq kıimderimiz áldeqaıda artyq. Ásirese, áıelderdiń dástúrli kıimi óte ǵajap kórinedi. Sebebi ulttyq kıim, bul – bizdiń biregeı ulttyq bolmysymyzdyń mańyzdy kórinisi. Ony jan-jaqty dáripteýimiz kerek.
Táýelsizdik jyldarynda mádenıet salasynda kóp jumys atqaryldy. Klassıkalyq jáne zamanaýı mýzykaǵa arnalǵan sáýletti ǵımarattar salyndy. Kóptegen teatr ashyldy.
Qazaqstanda teatr ónerine qyzyǵýshylyq artyp keledi. Zal kórermenge toly, qoıylymdardyń premerasyna bıletter eki-úsh apta buryn satylyp ketedi.
Sahna ónerine qushtar jandardyń arasynda jastardyń kóp bolýy kóńilge erekshe qýanysh uıalatady. Qazir Qazaqstanda 46 aımaqtyq teatr bar.
Alaıda, onyń kópshiliginiń jaı-kúıi máz emes. Mysaly, Semeıde bir ǵımaratta úsh birdeı teatr syǵylysyp otyr. Ásirese, aımaqtarda teatrlardy salýǵa jáne damytýǵa basa nazar aýdarý kerek.
Halqymyzdyń mádenı áralýandyǵyn saqtaýǵa múmkindik beretin orys jáne basqa da ulttyq teatrlardy qoldaý mańyzdy. Elimizde ónerdiń bul túri de tabys ákeletinin dáleldep júrgen jeke teatrlar az emes. Sondyqtan bıznes ókilderin aımaqtaǵy teatrlarǵa belsene qoldaý kórsetýge shaqyramyn.
Bıyl uly Abaı Qunanbaıulynyń týǵanyna 180 jyl tolady.
Men osydan bes jyl buryn uly oıshyldyń týǵanyna 175 jyl tolýyna oraı Semeıde abaıtanýshy ǵalymdarmen kezdestim, sol kezde Abaı ınstıtýtyn qurý týraly usynys aıttym.
Búginde bul bastama tsıfrlyq platforma formatynda iske asyryldy, ıaǵnı bizdiń dıasporalar men basqa da sheteldikterge qazaq tilin úıretý quraly retinde jumys istep tur.
Endi osy jobany tolyqqandy mádenı-aǵartý mekemelerine aınaldyrý qajet. Bul qurylym Konfýtsıı, Gete, Servantes ınstıtýttary sııaqty jumys isteýi kerek.
Abaı ınstıtýty negizgi seriktes elderdiń bárinde tól mádenıetimizdi nasıhattaıtyn ortalyq bolýǵa tıis. Birqatar elde, mysaly, Qytaı, Túrkııa, Mońǵolııa jáne basqa da memleketterde osyndaı ortalyqtar ashylatyn boldy.
Syrtqy ister mınıstrligi men «Otandastar» qoryna Mádenıet jáne aqparat mınıstrligimen birlesip, shetelde osyndaı ortalyqtar ashý máselesi boıynsha tıisti jumysty jalǵastyrýdy tapsyramyn.
Taǵy bir másele. Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamy belsene aınalysýda. Bul – qýantarlyq jaıt. Osy uıymnyń bastamalaryn biz tutas qoǵam bolyp ári qaraı qoldaýymyz kerek.
Mádenıet degenimiz – jaı ǵana ǵımarattar men mekemeler emes. Bul – ulttyq sana-sezimdi jahandyq aýqymda nyǵaıta túsetin myqty tuǵyr.
Biz ıÝNESKO-men yntymaqtastyq aıasynda Qazaqstannyń materıaldyq jáne materıaldyq emes muralaryn halyqaralyq tizimderge engizýge aıryqsha mán berip jatyrmyz.
Úkimet túrli ulttyń barsha adamzatqa ortaq bilim qazynasyna qosqan zııatkerlik úlesin kórsetetin «Álem jady» tizimine derekti muralarymyzdy engizý jumysyn jandandyrý qajet.
Jańa zamanda bizdiń aldymyzda jańa mindetter tur. Kóptegen el óziniń salt-dástúri men qazirgi ınnovatsııalardy ózara úılestirý arqyly damýdyń dańǵyl jolyna túskenin tarıhtan kórip-bilip otyrmyz. Sol sekildi biz de tól mádenıetimizdi qazirgi álemdegi shynaıy jaǵdaıǵa beıimdeýimiz qajet.
Búgingi tańda mádenıet jáne ıdeologııa salasy jasandy ıntellektiniń yqpalymen túbegeıli ózgere bastady. Biraq oǵan tolyq úmit artýǵa bolmaıdy. Adam faktory áli de mańyzdylyǵyn joǵaltqan joq.
Tanymal servısterge qazirgi zamanǵy Qazaqstan týraly sýret nemese vıdeo ázirleýge suranys bersek, kóbinese shyndyqqa janasa bermeıtin ónim usynady.
Ázirge ınternet keńistiginde Qazaqstan týraly álemniń keń taralǵan tilderindegi, ásirese, aǵylshyn tilindegi aqparattar kóp emes.
Úkimet qolda bar orasan zor derekterdi, sonyń ishinde muraǵattar men anyqtamalyq málimetterdi, ǵylymı zertteýlerdi, ıllıýstratsııalar men fotosýretterdi, mýzykalyq shyǵarmalardy jáne óner týyndylaryn tsıfrlyq formatqa kóshirý jumysyn bastap ketti.
Ulttyq tsıfrlyq muraǵat quryp, ony elimizdegi jáne shetelderdegi neırojúıe jasaýshylardyń erkin paıdalanýyna múmkindik berý kerek. Sońǵy jyldary biz ulttyq biregeıligimizdiń mańyzdy faktory – tarıh ǵylymynyń damýyna erekshe kóńil bólip jatyrmyz.
Búgingi Quryltaı taǵy bir tarıhı beleske tuspa-tus keldi. Bıyl el astanasyn Qyzylordaǵa kóshirý týraly tarıhı sheshimniń qabyldanǵanyna júz jyl tolyp otyr.
Halqymyzdyń «qazaq» degen baıyrǵy ataýy da bir ǵasyr buryn qaıtaryldy.
Bizdiń memlekettigimiz myńjyldyqtardan bastaý alady, onyń tamyry tym tereńde jatqany daýsyz.
Biraq osydan bir ǵasyr buryn ultymyzdyń óz ataýynyń oralýy tarıhı ádildik ornatý jolyndaǵy mańyzdy qadam bolǵanyn ashyq aıtýymyz kerek.
Bul iste sol kezdegi Úkimet basshysy Sáken Seıfýllın aıryqsha ról atqardy. Ol «Qazaqty qazaq deıik, qateni túzeteıik» degen maqala jazyp, arnaıy ıdeologııalyq naýqandy bastap berdi.
Mundaı mańyzdy oqıǵalar el jadynda saqtalýǵa tıis.
Osy rette Quryltaıdyń kelesi otyrysyn Syr boıynda, kezinde Qazaq eliniń astanasy bolǵan Qyzylorda qalasynda ótkizýdi usynamyn. Osy jıynda men kórnekti qalamger Tólen Ábdiktiń jyl basynda «Egemen Qazaqstan» gazetine bergen suhbatyn atap ótkim keledi. Jazýshy «Atanyń balasy bolma, adamnyń balasy bol» dep, oryndy pikirin aıtty.
Osy rette qosymsha aıtarym: Óz ultyńdy ózgelerden bıik qoıý túptiń túbinde jarǵa jyǵady. Qazaq halqy ózgelerden kem emes, bul – aqıqat, biraq artyq ta emes dep aıtýymyz kerek.
Qazaq halqyn danyshpan dep aıtsaq, qatelespeımiz. Degenmen dúnıe júzinde danyshpan halyqtar az emes. Bul da – aqıqat. Mundaı pikir keıbir adamǵa unamaýy múmkin. Alaıda, kópshiliktiń kóńilinen shyǵamyn dep, týra sózden jańylýǵa bolmaıdy.
Shyn máninde, ár el basqa jurttan damý deńgeıine qaraı ozbaq. Jalpy, biz tól tarıhymyzǵa kókjıegi keń, tamyry tereń órkenıettik kózqaraspen qaraýymyz kerek. Bul – óte mańyzdy. Sonda ǵana halqymyzdyń ótkenine, búgini men bolashaǵyna múlde jańa kózqaras paıda bolady.
Qazir otandyq tarıh ǵylymynyń jáne bizdiń zııatkerlerimizdiń aldynda tól tarıhymyz týraly túsinikti jahandyq órkenıet paradıgmasy turǵysynan keńeıtý mindeti tur.
Ashyǵyn aıtsaq, kóptegen ǵalymdar men qoǵam belsendileri áli kúnge deıin Qazaqstannyń jylnamasyna ulttyń jadyna jara salǵan tarıhı oqıǵalar turǵysynan qaraıdy.
Bul jaǵdaı tól tarıhymyzǵa kózqaras aýqymyn taryltady. Biz barynsha keń ári tereń oılaýymyz qajet.
Osy sátti paıdalana otyryp, keńestik kezeńge qatysty birjaqty taldaýlar men paıymdaýlardan saqtandyrǵym keledi. Meniń pikirimshe, biz úshin bul ortaq tarıhtyń kúńgirt tustary boldy, biraq jarqyn tustary da bar. Muny durys túsiný kerek. Áıtpese, biz áleýmettik-saıası damý jolynda saldary aýyr soǵatyn adasýdyń qursaýynda qalýymyz yqtımal.
Az zerttelgen nemese múlde zerttelmegen taqyryptardy ǵana zerdeleý jetkiliksiz. Biz Qazaqstandy álem órkenıetiniń derbes bóligi retinde tanytýymyz kerek.
Qazaq halqynyń ámbebap ári biregeı ómirlik tájirıbesin tolyq ashyp kórsetý mańyzdy. Bul qazirgi Qazaqstannyń mıssııasyn tereń túsinýge septigin tıgizedi.
Kóshpendiler órkenıetiniń besigi bolý degenimiz – óz elińniń ótkenin este saqtaý ǵana emes. Sonymen birge, bul – túrli halyqtar men mádenıetterdi, dáýirler men keńistikterdi ortaq ıgilik úshin jumyldyrý degen sóz.
Tarıhymyzdyń ár belesi bizge bólinýdi emes, birigýdi, qıratýdy emes, jasampaz bolýdy úıretip keledi. Sondyqtan Qazaqstan Uly dala júregi retinde búgin de óziniń tarıhı mıssııasyn jalǵastyra berýi kerek.
Kóne zamannan kele jatqan kóshpendiler dástúri eldi artqa tartatyn emes, bolashaqqa bastaıtyn myqty qýat kózi bolýǵa tıis. Deı turǵanmen, tarıhty ańyzǵa aınaldyryp, eski zamannyń shyrmaýynda qalyp qoıýǵa da bolmaıdy.
Tarıhı-mádenı muramyzdy HHІ ǵasyrǵa saı jańǵyrtyp, júıeli túrde dáripteýimiz qajet.
Ǵylymı zertteýler júrgizý, tarıhı eskertkishterdi qalpyna keltirý, arheologııalyq qazba jumystaryn jandandyrý, mýzeı isin damytý, shetel muraǵattaryn zerdeleý, salt-dástúrimizdi jańǵyrtý – osy jumystyń bárin bir josparǵa keltirý kerek.
Qurmetti jıynǵa qatysýshylar!
Biz Ulttyq quryltaıdyń otyrystarynda únemi áleýmettik jáne mádenı-gýmanıtarlyq máselelerge qatysty mańyzdy sheshimder qabyldap qana qoımaı, el damýynyń basqa da baǵyttary boıynsha basty basymdyqtardy aıqyndaımyz.
Aımaqtardaǵy ekonomıkanyń órkendeýine serpin beretin jańa múmkindikterge jol ashý jáne óńirlerdiń damý deńgeıindegi teńsizdikti joıý – qazir memleket aldynda turǵan negizgi mindettiń biri.
Bıyl ekonomıkanyń naqty sektoryna jumsalatyn qarjy kólemin eki esege jýyq kóbeıtip, 8 trıllıon teńgege deıin jetkizý josparlanyp otyr.
Aldaǵy jyldary Úkimet naqty sektorǵa bólinetin qarjy kólemin 10 trıllıon teńgege deıin jetkizýge tıis. Bul jerde bıznesti qoldaýdyń elimizde buryn-sońdy bolmaǵan aýqymdy sharalary týraly aıtylyp otyr. Sondyqtan bıliktiń, Úkimettiń bızneske qysym kórsetip jatqany jónindegi áńgimeler múlde negizsiz. Bıznes árdaıym Úkimet nazarynda bolǵan, aldaǵy ýaqytta da tys qalmaıdy.
Qazir búkil elimizde iri ınfraqurylymdyq jobalar júzege asyrylyp jatyr. Atap aıtqanda, 2025-2026 jyldardyń ózinde Qashaǵan kenishinde gaz óńdeý zaýytyn, sonymen birge, «Taldyqorǵan – Úsharal» magıstraldi gaz qubyry men «Beıneý–Bozoı-Shymkent» gaz qubyrynyń ekinshi jelisin iske qosý kózdelgen.
Úkimet Qyzylorda jáne Túrkistan oblystarynda bý-gaz qurylǵysyna negizdelgen elektr stansasyn salýdy josparlap otyr. Almatydaǵy JEO-2 jáne JEO-3 jańǵyrtylatyn bolady.
«Kendirli» demalys aımaǵynda sý tuşytatyn zaýyt jumys isteı bastaıdy. Kásiporyn Jańaózen qalasy turǵyndaryn aýyz sýmen turaqty qamtamasyz etedi.
Qaraǵandyda jáne Ekibastuzda bolat qorytatyn zaýyttar, Jambyl oblysynda mıneraldy tyńaıtqysh óndiretin hımııa kesheni paıdalanýǵa beriledi.
Almaty qalasynda jáne Qostanaı oblysynda avtokólik zaýyttary ashylady.
«Dostyq-Moıynty» temir jol ýchaskesiniń jáne Almaty beketin aınalyp ótetin temir jol jelisiniń qurylysy aıaqtalady. «Qyzyljar – Moıynty» baǵytynda jańa joba bastalady.
Aqtaýda Kaspıı teńiziniń jaǵalaýyndaǵy konteıner haby salynyp bitedi. «Qorǵas – Shyǵys qaqpa» EEA aýmaǵynda halyqaralyq áýejaı jumys isteı bastaıdy. Zaısan, Katonqaraǵaı men Kendirli demalys aımaqtarynda da áýejaı ashylady.
Kaspıı teńiziniń ultanymen talshyqty-optıkalyq baılanys jelisi tartylady, bul qadam Eýropa men Azııa arasynda tsıfrlyq dáliz jasaýǵa múmkindik beredi.
Elimizdiń avtokólik joldary jelisin damytý jumysynyń mán-mańyzy óte zor. Osy tusta taǵy bir mańyzdy ınfraqurylymdyq joba qolǵa alynatyny týraly jarııalaǵym keledi.
Men Úkimetke Astanadan Arqalyq, Torǵaı jáne Yrǵyz arqyly Transkaspıı halyqaralyq kólik dálizine týra shyǵatyn avtokólik jolynyń qurylysyn bastaýdy tapsyrdym.
Jańa kúre jol ortalyq jáne batys aımaqtardyń arasyn 560 shaqyrymǵa qysqartady. Bul – tutas Torǵaı óńiriniń damýyna tyń serpin beretin aýqymdy joba.
Budan bólek, Arqalyqtaǵy áýejaıdy qalpyna keltirip, jańa aerovokzal salǵan jón. Bul joba ishki kólik qatynastaryn edáýir jaqsartady. Sondaı-aq ortalyq aımaqtaǵy aýyl sharýashylyǵy jerlerin ıgerýge jáne mal sharýashylyǵyn damytýǵa tyń serpin beredi. Elimizde mashına jasaý, metallýrgııa, munaı-hımııa, agroónerkásip jáne kólik-logıstıka salalarynda mundaı jobalar az emes.
Aldaǵy tórt jyl ishinde elimizde jyl saıyn 200-ge jýyq ınvestıtsııalyq joba iske qosylyp otyrady. Osy arqyly biz memlekettiń jańa ındýstrııalyq qalybyn jasap, kólik-tranzıt áleýetin nyǵaıta túsemiz.
Bizdiń memleketimizge iri ınfraqurylymdyq jobalar óte qajet. Aýqymdy jobalar aımaqtardyń ekonomıkalyq múmkindigin arttyrady. Myńdaǵan jańa jumys ornyn ashyp, azamattardyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa yqpal etedi.
Jalpy aıtqanda, iri jobalardy júzege asyrý – elimizdiń osy aımaqtaǵy kóshbasshylyq rólin arttyratyn birden-bir jol.
Biz 2022 jyly jańadan úsh oblys quryp, osy aımaqtardyń damýyna kúshti serpin berdik. Bul aqyry durys sheshim boldy. Áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishter edáýir artty, ınvestıtsııa kele bastady.
Sonyń arqasynda jergilikti turǵyndardyń turmys sapasy da jaqsara tústi. Degenmen Úkimet jańa oblystardyń ahýalyn baqylaýda ustaýǵa tıis. Olarǵa kómektesý qajet.
Meniń tapsyrmammen Abaı jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynda shekara mańyndaǵy birneshe aýdan qalpyna keltirildi. Muny jurt óte jaqsy qabyldady. Jańa aýdandarda tirshilik jandandy, ınfraqurylym jaqsara bastady.
Aýyldy damytý tujyrymdamasynda shekaralyq aýmaqtarǵa qatysty jumystyń negizgi baǵdary aıqyndalǵan. Shetkeri jatqan eldi-mekenderdiń ahýaly el irgesiniń bekem bolýyna tikeleı áser etedi. Bul – strategııalyq mańyzy bar másele. Sondyqtan osy baǵyttaǵy jumysty belsendi túrde jalǵastyrý kerek.
AMANAT partııasy shekara mańyndaǵy aýdandardy damytýǵa qatysty jańa zań qabyldaýdy usynyp otyr.
Úkimetke depýtattarmen birge bul bastamany jan-jaqty qarastyrýdy tapsyramyn. Ádette shekara mańyndaǵy aýdandar arqyly mańyzdy kólik-logıstıka dálizderi ótedi.
Bıyl avtokólikterge arnalǵan 9 keden beketin jańǵyrtý jumystaryn aıaqtaý kerek. Sonyń nátıjesinde, mundaı beketterdiń ótkizý múmkindigi 6 ese artady. Bul joba elimizdiń tranzıttik áleýetin nyǵaıtýǵa edáýir úles qosady.
Aımaqtardyń damýyndaǵy alshaqtyqty joıý úshin naqty standarttarǵa súıene otyryp ınfraqurylym, áleýmettik qamsyzdandyrý, ekologııalyq kórsetkishter jáne basqa da mańyzdy ólshemder boıynsha artta qalǵan óńirlerdi anyqtaý qajet.
Ortalyqtyń kúsh-jigerin osyndaı alshaqtyqty joıýǵa jumyldyrý kerek. Sol úshin qazir Óńirlerdi damytý tujyrymdamasy ázirlenip jatyr. Qujatta aımaqtar arasyndaǵy teńsizdikti joıýǵa jáne mekemeler arasyndaǵy ózara is-qımyldy jaqsartýǵa baǵyttalǵan tyń tásilder qarastyrylady.
Óńirlerdiń is-qımyly naqty salaǵa jaýapty memlekettik organdardyń respýblıkalyq deńgeıde atqaryp jatqan jumystaryna sáıkes júrgizilýi qajet. Іs-sharalar úılesimdi bolýǵa tıis. Bul – barlyq salaǵa qatysty másele. Mysaly, soltústikke kóktem endi kelip jatyr. Qar erip, eldi mekenderdi qarǵyn sý basý qaýpi týyndaıdy.
Byltyrǵy tasqynnan ortalyq ta, jergilikti bılik te tıisti qorytyndy jasady degen tıisti aqparatty alyp jatyrmyn. Jaz shyqqan soń órt qaýpi kúsheıedi. Tabıǵat apattarynyń aldyn alý, saqtaný sharalary únemi nazarda bolýy kerek.
Men jappaı tsıfrlandyrý men jasandy ıntellektini barlyq salaǵa keńinen engizý máselesine únemi nazar aýdaramyn.
Qazir qaı eldiń jańa tehnologııalardy óz paıdasyna jarata alatyny, qaı eldiń kósh sońynda qalatyny anyqtalyp jatqan sheshýshi kezeńge qadam bastyq.
Ekonomıkanyń barlyq salasy jáne eńbek naryǵy jasandy ıntellektiniń tikeleı qatysýymen túbegeıli ózgerip jatyr. Adamzat tirshiliginiń máni men qalyby basqasha sıpat alyp barady.
Osy oraıda, ınnovatsııalar ekonomıkasy degen jańa qubylys paıda boldy. Onda ózgeshe oılaý qabileti, shyǵarmashylyq turǵydaǵy jańashyldyq jáne áleýmettik daǵdylar aldyńǵy qatarǵa shyǵady.
Jasandy ıntellektini qoldaný bıýdjet qarajatyn paıdalaný tıimdiligin barynsha arttyrýǵa, salyq jáne keden isin júrgizýdiń sapasyn jaqsartýǵa, memlekettik satyp alý salasyn ońtaılandyrýǵa, sondaı-aq azamattar men memleket arasyndaǵy ózara is-qımyl úrdisteriniń bárin odan ári jeńildetýge múmkindik beredi.
Sol sebepti tsıfrlandyrý jáne jasandy ıntellekt máselelerimen jeke ózim aınalysyp jatyrmyn. Sheteldik mamandarmen, kásipkerlermen kezdesip júrmin. Júzdesýlerdiń barlyǵy resmı jarııalana bermeıdi. Biraq bul másele meniń baqylaýymda. Taıaý arada, múmkin jyl sońyna deıin Astanada Smart city jobasy engizilgenin habarlaımyz. Bul iste BAÁ, AQSh kompanııalarymen yntymaqtastyq ornattyq. Qytaıdyń qurylymdarymen de tyǵyz qarym-qatynas jolǵa qoıylǵan. Dál osy baǵytta Qazaqstan naqty progreske qol jetkizedi dep oılaımyn.
Quzyrly memlekettik organdar sarapshylarmen jáne ІT-mamandarmen qoıan-qoltyq jumys isteı otyryp, artyq shyǵyndardy azaıtýǵa, barlyq salanyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etip, ónimdiligin arttyrýǵa arnalǵan tyń tásilder izdep taýyp, ony qoldanysqa engizip otyrýǵa tıis.
Men bul máseleni erekshe baqylaýda ustaımyn.
Ekonomıkanyń barlyq salasyna tsıfrlyq tehnologııalardyń engizilýi elimizdiń básekege qabiletin arttyratyn eń basty faktor bolýǵa tıis.
Bul jerde tsıfrlyq aktıvter ındýstrııasy men blokcheın tehnologııasyn damytý mańyzdy ról atqarady.
Tsıfrlyq aktıvterdiń zańdy aınalymyn qamtamasyz etý, krıptoaıyrbastaý qyzmetin júrgizý jáne tsıfrlyq maınıngke ınvestıtsııa tartý úshin osy salany retteý isin yryqtandyrýda shuǵyl sharalar qabyldaý qajet.
Bul qadam elimizdiń osy aımaqtaǵy tsıfrlyq qarjy tehnologııalarynyń ortalyǵy retindegi rólin arttyrady. Sondaı-aq tsıfrlyq aktıvterdiń kóleńkeli aınalymyn azaıtýǵa múmkindik beredi ári salyq túsimin kóbeıtýge septigin tıgizedi.
Munda Amerıka ashyp otyrǵan joqpyn, Prezıdent Tramp basqaratyn AQSh ákimshiligi osy baǵytqa den qoıdy. Biz muny eskerýimiz kerek.
Qazirgi zamanda ekonomıka ınnovatsııaǵa negizdelýi kerek ekeni sózsiz. Biz ǵylymdy damytý, sonyń ishinde qoldanbaly zertteýler júrgizý úshin kóp jumys istep jatyrmyz.
Ǵylymı jańalyqtardy kommertsııalandyrýǵa, ǵylym men óndiristiń baılanysyn kúsheıtýge basa mán berilip otyr. Degenmen Qazaqstanda áli kúnge deıin birde bir ǵylym qalashyǵy joq.
Almaty irgesindegi «Alataý» ınnovatsııalyq tehnologııalar parkiniń aýmaǵynda ǵylym qalashyǵyn qurý týraly ıdeıa bar ekenin bilemin.
Úkimet osy bastamany jan-jaqty zerdelep, tıisti zań daıyndaýy kerek.
Ǵalymdardyń pikirinshe, tıisti tájirıbesi men dástúri bar Kýrchatov qalasy ekinshi ǵylym qalashyǵy bola alady.
Biraq mynany eskertkim keledi: osy jospardyń bári shynaıy esep-qısapqa jáne tabandy jumysqa negizdelýge tıis. Kózboıaýshylyq pen kópirme sózge ábden toıdyq. Endi onyń suraýy qatty bolady.
Biz bastama kóterip, keıinnen ony umytyp ketemiz. Tipti jelge ushady deýge bolady. Bul jazylmas dertke aınaldy. Josparda bári ádemi, ásirese, ony ǵalymdar túzip jatsa, bul – jaqsy. Biraq naqty esep kerek. Onyń ishinde bıýdjettiń múmkindigi eskerilgeni jón. Bastysy, osy josparlardyń tıimdi oryndalýy. Sondyqtan men usynystyń jalpy qabyldanǵanyn eskertip otyrmyn. Shyn máninde, ǵylym qalashyǵy kerek. Olardy Almatyda, Kýrchatovta salý aqylǵa qonady. Biraq Úkimet te, ǵalymdar men salalyq mınıstrlik te nátıje shyǵarý qajet ekenin túsingeni jón. Biz ǵalymdardy shetelde taǵylymdamadan ótkizý tájirıbesin engizdik. Biraq ǵylymǵa múlde qatysy joq ǵalymdar shetel asty. Men 78 jasynda «Bolashaq» baǵdarlamasymen oqýǵa barǵan kisini bilemin. 78 jasta qaıdaǵy «Bolashaq»? Kóp istiń sońy osyndaı túsiniksiz jaǵdaılarǵa ulasyp ketedi.
Kelesi másele. Týrızm aımaqtardyń damýyna serpin beretin sala bolýǵa tıis.
Jergilikti jerdegi respýblıkalyq jáne halyqaralyq is-sharalar óńirlerdiń týrıstik áleýetin arttyrýǵa yqpal etedi.
Bıyl Tarazda ótetin «Dostastyq jármeńkesi» osyndaı jobanyń biri bolmaq. Jármeńkege kóptegen eldiń qolónershileri men aýyl sharýashylyǵy mamandary shaqyryldy. Bul is-shara seriktes eldermen ekonomıkalyq baılanysymyzdy odan ári kúsheıtedi.
Sonymen qatar eń kóne saýda jáne mádenıet ortalyǵynyń biri – Taraz qalasynyń bedelin arttyra túsedi, oblysqa jańa ınvestıtsııa tartýǵa jáne týrısterdiń kóptep kelýine septigin tıgizedi.
Jalpy, ár aımaqta jurtshylyq asyǵa kútetin ári dástúrge aınalǵan osyndaı mańyzdy mádenı-týrıstik is-sharalar ótip turady. Ony negizinen demeýshilerdiń qarajaty esebinen uıymdastyrǵan jón. Іs-sharalardy jyl boıy jalǵasatyndaı etip birkelki bólý, brend retinde qalyptastyryp, jarnamalaý qajet.
Árbir oqıǵa buqaralyq aqparat quraldary arqyly kórsetilip, el ishinde jáne shetelderde jurt nazaryna iligýge tıis.
Munyń bári adamdardyń aımaqtarǵa qyzyǵýshylyǵyn arttyryp, týrızmdi damytýǵa múmkindik beredi.
Týrızm – bıznes pen ekonomıkanyń tutas salasy. Mamandardy daıarlaý qajet. Tabıǵı baılyǵymen, jan-janýarlar dúnıesimen búkil álemge tanymal elimizdiń bıologııalyq áralýandyǵyn qorǵaý aıryqsha mańyzdy mindetke aınaldy.
Keshe jumys sektsııasy kezinde «Aýyl» partııasynyń ókilderi kıikter týraly másele kótergenin bilemin. Aımaqtardaǵy sharýalardan da osyǵan qatysty ótinishter-hattar kelip jatyr.
Ruqsatsyz ań aýlaǵandarǵa jazany kúsheıtý úshin meniń bastamammen 2019 jyly zańnamalyq sharalar qabyldandy. Osy jáne basqa da jan-jaqty sharalardyń nátıjesinde elimizdegi kıik sany kúrt artty. Qazir olarǵa joıylyp ketý qaýpi tónip turǵan joq. Biraq endi, basqa másele týyndady.
Aýyl sharýashylyǵy zardap shegip jatyr. Epızootııalyq ahýaldyń da kúrdelenip ketý qaýpi bar. Jalpy, ekojúıege túsetin salmaq artty.
Úkimetke bilikti mamandardy jumyldyra otyryp, osy máseleni jan-jaqty zerdeleýdi jáne baıypty sheshim qabyldaýdy tapsyramyn.
Biz Balqash kóliniń aınalasynda Turan jolbarysynyń popýlıatsııasyn qalpyna keltirýge kiristik. Bul – sharýashylyq qyzmetke baılanysty sheshýge týra keletin kóptegen máselemen qatar júretin kúrdeli mindet.
Kelesi kezekte ilbisterdi saqtap, onyń sanyn kóbeıtýimiz kerek. Adamzattyń búldirgi is-áreketiniń kesirinen Kaspıı ıtbalyǵy, qyzǵylt qoqıqaz jáne basqa da erekshe jan-janýarlar men ósimdikter álemine qater tónip tur. Aşy da bolsa shyndyq osy. Biz tabıǵattyń osy bir syıyna barynsha nazar aýdaryp, ony saqtaı bilýimiz qajet.
Sondyqtan Halyqaralyq bıologııalyq áralýandyqty qorǵaý qoryn qurý kerek dep sanaımyn.
Men Memleket basshysy retinde bul aýqymdy jumystyń mańyzy orasan zor ekenin kórsetý úshin osy qoǵamdyq uıymǵa ózim jetekshilik etýge daıynmyn.
Buǵan qosa, biz taǵy bir qazynamyz – tazyny halyqaralyq tizimge engize alǵanymyzdy aıta ketkim keledi. Ań aýlaıtyn aıryqsha qasıetteri bar qazaqy ıttiń tuqymyn endi búkil álem biledi.
Jaqynda men Parıjde Elıseı saraıynda boldym. Frantsııa Prezıdenti Emmanıýel Makronǵa syılaǵan qos tazyny kórdim. Frantsııalyqtar tazylardyń erekshe qabiletine tánti. Sonymen birge tazalyq máselesi árdaıym nazarda bolýǵa tıis.
Byltyrdan beri elimizde «Taza Qazaqstan» aktsııasy júrip jatyr. Bastamaǵa azamattar jappaı qoldaý bildirdi. Aktsııa jalpyulttyq sıpatqa ıe boldy.
Kún jylynyp keledi, endi jurt senbilikke shyǵyp, aınalasyn tazalaıdy. Bul – óte durys. Men buǵan deıin de aıttym, «Taza Qazaqstan» – jaı naýqan emes. Bul ár adamnyń jáne barsha halyqtyń kúndelikti daǵdysy, ómir salty bolýy qajet.
Barshańyzǵa málim, eki jyl buryn meniń tapsyrmammen «Jaıly mektep» ulttyq jobasy bastaldy.
Jobanyń negizgi maqsaty mekteptegi oryn tapshylyǵyn joıý, sondaı-aq apatty jáne úsh aýysymdy mektepter máselesin sheshý boldy.
Aqmola oblysy ulttyq joba boıynsha salynatyn barlyq mekteptiń qurylysyn birinshi bolyp aıaqtady. Aımaqta 12 myńnan astam oqýshyǵa arnalǵan jańa bilim oshaqtary ashyldy.
Basqa oblystarda qurylys barysy máz emes. Úkimet pen «Samuryq-Qazyna» qory bul jumysty qolǵa alýy kerek. Men taıaý arada tekseremin.
Bıyl elimizde 500 myń oqýshyǵa arnalǵan eki júzden astam mektep salynady.
Myna jaıtty qaperde ustaǵan jón: barlyq jerde tek «Jaıly mektep» jobasy aıasynda mektep salý mindetti emes. Sapaly salynǵan qarapaıym mektepterge de suranys joǵary. Jýyrda Taldyqorǵanǵa bardym. Ondaǵy qazaq mektebi qarapaıym bolsa da tartymdy. Osyndaı mektepterdi barlyq jerde salý kerek. Óıtkeni «Jaıly mektepter» aıtarlyqtaı qymbat, ony ár oblysqa sala berýdiń qajeti de shamaly.
Úsh jylda 1300, sonyń ishinde aýyldaǵy 900 bilim ordasyn jańǵyrtý qajet.
Jańa oqý jylyna deıin memlekettik jáne jekemenshik mekteptiń barlyǵy balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etetin arnaıy quraldarmen jabdyqtalýǵa tıis.
Búkil el boıynsha medıtsına ınfraqurylymyn barynsha damytý jumystary jalǵasady. Osy jyldyń sońyna deıin «Aýylda densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» ulttyq jobasy aıasynda 188 medıtsına nysany salynady.
Rıdderde kópbeıindi aýrýhanany, Óskemende gematologııa ortalyǵyn, Aqtaýda jedel járdem stansasyn, Almatyda Juqpaly aýrýlar ulttyq ǵylymı ortalyǵyn, Astanada Ulttyq ǵylymı onkologııa ortalyǵynyń jańa ǵımaratyn paıdalanýǵa berý qajet.
2026 jyly 32 aýdandyq ortalyq aýrýhanany jańǵyrtý, sondaı-aq Qyzylorda jáne Mańǵystaý oblystaryndaǵy aýrýhanalardy salyp bitirý kerek.
Jumysty aıaqtaý merzimin buzýǵa bolmaıdy.
Turǵyndarǵa, ásirese áleýmettik jaǵynan osal toptaǵy azamattarǵa baspananyń qoljetimdi bolýy – turmys sapasynyń jaqsarǵanyn bildiretin negizgi kórsetkish.
Byltyr memleket osy sanattaǵy adamdar úshin 21 myńǵa jýyq páter satyp aldy.
Sońǵy eki jylda birqatar qalada (Semeı, Taraz, Kentaý, Oral) erekshe qajettiligi bar adamdarǵa arnalǵan zamanaýı ońaltý ortalyqtary boı kóterdi.
2026 jyldyń aıaǵyna deıin Aqtóbede, Atyraýda, Kókshetaýda, Shymkentte jáne Taldyqorǵanda dál osyndaı ortalyqtar ashý qajet.
Budan bólek, árbir oblys ortalyǵynda erekshe qajettiligi bar, sonyń ishinde aýtızmge shaldyqqan balalardy ońaltý jáne damytý ortalyqtaryn qurý kerek.
Ókinishke qaraı, dúnıe júzinde osyndaı dıagnozy bar balalardyń sany jyldam ósip barady. Mundaı jaǵdaı Qazaqstanda da bar.
Atalǵan dertke shaldyqqan balalardyń ata-analary Astanaǵa baryp, em alýǵa májbúr. Úkimet pen ákimderge osy máseleni sheshýge dereý kirisýdi tapsyramyn. Ár oblys ortalyǵynda erekshe qajettiligi bar, aýtızm dertine shaldyqqan balalarǵa arnalǵan nysandar bolýy kerek.
Demeýshilerdiń jáne «Qazaqstan halqyna» qorynyń kómegimen osy mańyzdy jumysta belgili bir ilgerileý bar.
Úkimet pen ákimder bul sharýany jandandyrýy qajet.
Qazaqstanda erekshe qajettiligi bar árbir balanyń tolyqqandy bilim alýǵa múmkindigi bolýy kerek. Bul – óte mańyzdy másele. Sondyqtan jyl sońyna deıin osyndaı balalarǵa jan-jaqty qoldaý kórsetý isin retteıtin jańa zań ázirleý kerek.
Ulttyq quryltaıdyń otyrystaryn ár oblysta ótkizýdiń utymdy tusy bar. Alqaly jıynda aımaqtyń damýyna qatysty ózekti máseleler de qaralady.
Meniń tapsyrmammen búgingi basqosýǵa Aqmola oblysynyń bir top azamaty qatysyp otyr. Olardyń ishinde ardagerler, zııaly qaýym ókilderi, qoǵam belsendileri, kásipkerler men jastar bar. Men osy aımaqtyń damýyna aıryqsha mán beremin. Jalpy, oblystyń ekonomıkalyq-áleýmettik jaǵdaıy jaqsy. Bul másele boıynsha maǵan ákim Marat Ahmetjanov esep berdi.
Endi Aqmola oblysyndaǵy keıbir bastamalar men jobalarǵa nazar aýdarǵym keledi. Ózderińiz bilesizder, men 2025 jyldy «Jumysshy mamandyqtary jyly» dep jarııaladym.
Bul – kásiptik jáne tehnıkalyq bilim berý salasyn jańǵyrtýǵa jáne jumysshy mamandardyń qoǵamdaǵy bedelin arttyrýǵa arnalǵan mańyzdy sheshim.
Jastardyń múmkindigin arttyryp, kásibı baǵyt-baǵdar berýge basa nazar aýdarý qajet. Olardyń suranysqa ıe jumysshy mamandyqtardy meńgerýine jaǵdaı jasaý kerek. Bul – óńir basshylarynyń báriniń mindeti.
Jastardyń zaman talabyna saı bilim alýyn qamtamasyz etý úshin Úkimet pen oblys ákimdigi Qosshy qalasynda halyqaralyq deńgeıdegi kolledj ashýy kerek.
Qalanyń Astana irgesinde turǵanyn jáne turǵyndarynyń sany tez ósip kele jatqanyn eskersek, bul – óte ózekti másele. Qazirdiń ózinde alys-jaqyn shetelderge keńinen tanymal Býrabaı jeriniń mol múmkindikteri bar.
Osy kýrorttyq aımaqty damytýdyń 2029 jylǵa deıingi keshendi jospary qabyldandy. Ony júzege asyrý úshin shamamen 140 mıllıard teńge bólinedi.
Qarjynyń jartysyna jýyǵy – jeke ınvestıtsııalar. Úkimet pen oblys ákimdigi qujatta kórsetilgen mindetterdi sapaly oryndaýǵa tıis.
Eń aldymen Şýchınsk-Býrabaı kýrorttyq aımaǵyndaǵy ınfraqurylymdy damytý qajet. Barlyq ekologııalyq talaptar qatań saqtalýǵa tıis. Týrısterge álemdik standarttarǵa saı qyzmet kórsetilýi kerek. Jańadan salynatyn Kongress-ortalyq Býrabaıdyń betke ustar orny bolýy qajet. Ortalyq iske qosylatyn bolsa, demalys aımaǵyna jurttyń qyzyǵýshylyǵy da arta túsedi. Sondaı-aq týrıstik maýsymnan tys ýaqytta adamdar kóptep kele bastaıdy. Úkimet pen ákimdikke osy máseleni tyńǵylyqty qarastyrýdy tapsyramyn.
Oblystyń orasan zor týrıstik áleýeti Shýchınsk-Býrabaı aýmaǵymen ǵana shektelmeıdi. Demalys aımaǵy retinde múmkindigi mol Zerendi, Sandyqtaý, Aqkól jáne basqa da jerlerdi jan-jaqty damytý qajet.
Aımaqtaǵy kórikti ári kıeli oryndardyń bári ózara kiriktirilip, úılestirilgen aýqymdy týrıstik klaster qalyptastyrý mańyzdy.
Bul rette jeke týrıstik nysandar salý úshin jer telimderin bólgen kezde zańnyń saqtalýyn muqııat qadaǵalaý kerek.
Oblystaǵy erekshe tabıǵı-klımattyq jaǵdaı zamanaýı saýyqtyrý keshenderin ashýǵa zor múmkindik beredi.
Sporttyń túrli salasynan, ásirese, qysqy sporttan ulttyq quramalardy daıarlaý úshin óńirdegi sport bazalaryn damyta berý kerek.
Aqmola oblysynyń ókilderi qysqy sport túrleri boıynsha álemdik jáne qurlyqtyq básekelerden el qorjynyna júlde salýǵa únemi mol úles qosyp júr.
Elimizde fýtboldy damytýǵa basa mán berý kerek dep sanaımyn.
Demeýshiler qarjysy esebinen oblystyq stadıondardyń kópshiligin jańǵyrtý qajet nemese jańa fýtbol stadıondaryn salýdy qolǵa alǵan jón. Bul máseleni baqylaýda ustaımyn.
Árbir oblys, aýdan ortalyǵynda, kent pen aýylda balalarǵa arnalǵan fýtbol alańy bolýǵa tıis. Bul – aldaǵy eki jyldyń mindeti. Onyń oryndalýyn tekseremiz. Sonda ǵana biz búkil álemge tanymal ári áleýmettik, buqaralyq sport sanalatyn osy oıyndy jańa deńgeıge kótere alamyz.
Balalardy, jasóspirimderdi fýtbolǵa qyzyqtyrý arqyly lýdomanııa, nashaqorlyq máselesin birshama sheshýge bolady.
Osy salaǵa jaýapty mınıstrlik, Fýtbol federatsııasy, jergilikti atqarýshy organdar, kásipkerler klýbtyq fýtboldy kommertsııalandyrýǵa naqty kirisýi kerek.
Klýbtar oblystyq bıýdjetterge ǵana arqa súıemeı, shetelderdegi sekildi ózderi de tabys tabýdy úırenýi kerek.
Sondyqtan men kásipkerlerdi klýbtyq fýtbolǵa bıznes retinde qaraýǵa shaqyramyn. Fýtbol klýbtary jekemenshikke ótpeı, is alǵa baspaıdy. Bul – álemdik tájirıbe. Klýbtar jekemenshik bolsa, shetel sportshylaryn shaqyrý quqyǵyna ıe bolady.
Sportty nasıhattaý, ony ásirese balalar men jasóspirimder arasynda dáripteý – ult saýlyǵynyń kepili. Sońǵy jyldary memleket qoldaýynyń nátıjesinde balalar sporty qarqyndy damı bastady. Biraq bul – jetkiliksiz.
Sondaı-aq bıznes ókilderi óskeleń urpaqty dene shynyqtyrýǵa jáne sportqa baýlý isine zor úles qosa alady dep oılaımyn.
Astanada shyǵarmashylyqqa arnalǵan úıirmelerdi de, jekelegen sport sektsııalaryn da ashyp, kópke úlgi bolyp otyrǵan jekemenshik Balalardy damytý ortalyǵy bar. Bul tájirıbeni basqa aımaqtarda da qoldanǵan jón.
Memleket barlyq aımaqta sport ınfraqurylymyn damytýǵa basa mán beredi.
Bıyl Astanada Ulttyq sport ýnıversıtetiniń, Túrkistanda eskek esý sportyna arnalǵan kanaldyń, Qyzylordada fýtbol stadıonynyń, Jetisý oblysynda dene shynyqtyrý-saýyqtyrý kesheniniń, Oralda erekshe qajettiligi bar adamdarǵa arnalǵan sport kesheniniń qurylysy aıaqtalady.
Bıyl Kókshetaýda kópfýnktsıonaldy sport kesheniniń qurylysy bastalady. Bul Qazaqstanda teńdesi joq ortalyq bolmaq. Osy jobany arnaýly memlekettik qordan, ıaǵnı zańsyz aktıvterdi qaıtarý esebinen qarjylandyrý kerek. Úkimetke osy máseleni pysyqtaýdy tapsyramyn.
Úsh jyldyń ishinde eki trıllıon teńgeden astam zańsyz aktıvter elge qaıtaryldy. Bul qarjynyń aımaqtardaǵy ózekti ekonomıkalyq jáne áleýmettik máselelerdi sheshýge jumsalyp jatqany óte mańyzdy.
«Qýatty aımaqtar – qýatty el» ustanymy – meniń saıası baǵdarymdaǵy myzǵymas qaǵıdanyń biri.
Úkimet osy qaǵıdany negizge ala otyryp, oblystardyń enshisindegi áleýmettik salyqty saqtap qalý týraly sheshim qabyldady. Alaıda oblys ákimderi bıýdjet qarjysyn únemdep, tıimdi paıdalanýy kerek.
Elge paıdasy tıetin áleýmettik mańyzy bar jobalarǵa basymdyq berý qajet.
Búgin aıtylǵan bastamalar men jobalar aımaqtardyń birkelki damýyna yqpal etip, elimizdiń odan ári órkendeýine jol ashady dep senemin.
Qurmetti otandastar!
Álemdegi aýqymdy ózgeristerge barshamyz kýá bolyp, tipti, oǵan ózimiz de qatysyp jatyrmyz. Bul úrdistiń jalǵasa bereri sózsiz.
Basty halyqaralyq máselelerdi sheshýge qatysty jańa paıymdar men narratıvter, erekshe kózqarastar men tásilder paıda boldy.
Buryn-sońdy bolmaǵan qaqtyǵystar, ýshyǵa túsken senim daǵdarysy, qadir-qasıeti kete bastaǵan halyqaralyq quqyq, ekonomıkalyq shaıqastar qazirgi álemniń basty sıpatyna aınaldy.
Munyń bári jańa tehnologııalyq qalyp ornyqqan, mańyzdy resýrstar úshin talas-tartys kúsheıe túsken, óndiris jáne saýda-logıstıka baılanystary qaıta qurylyp jatqan, tehnogendik jáne tabıǵı apattar týyndaǵan kezeńge tuspa-tus kelip otyr.
Bedeldi saıasatkerler men sarapshylar «dúnıe júzi jappaı berekesizdik jaılaǵan nemese bolashaǵy bulyńǵyr jańa zamannyń qarsańynda tur» degen pikir bildire bastady.
Basqasha aıtqanda, álemdegi eski tártip kúırep jatyr, al jańa dáýirdiń sulbasy áli naqty aıqyndalǵan joq.
Kóz aldymyzda tarıhtyń jańa aınalymy bastalyp jatyr.
Jahandaný úderisiniń mán-mańyzy joǵalyp barady. Memlekettik ultshyldyq, yqpal júrgizetin aýmaqtardy bóliske salý, álemdik saıasatta aımaqtarǵa bóliný úrdisi aldyńǵy qatarǵa shyqty.
Demokratııalyq moraldyq delinip júrgen qundylyqtar, onyń ishinde LGBT kóptegen elge ondaǵan jyl boıy tańylyp keldi. Osyndaı jeleýmen halyqaralyq úkimettik emes qorlar men uıymdar kóptegen eldiń ishki isine negizsiz aralasty.
Onyń túpki maqsaty bar bolǵany urlyq, ıaǵnı san mıllıardtyq bıýdjetti qaltaǵa basý eken.
«Damý men demokratııa», «adam quqyqtary», «baspasóz bostandyǵy», «sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres» dep urandatyp júrgenderdiń báriniń derlik jeke baılyǵy jalaqysynyń mólsherine esh saı kelmeıdi.
Sondyqtan Prezıdent Tramp bastaǵan Amerıka ákimshiliginiń jappaı qyzmet babyn asyra paıdalanýǵa qatysty oqıǵalardy anyqtaýǵa jáne «tuńǵıyq memleket» uǵymyna tán saıası ekijúzdilikti áshkereleýge, dástúrli moraldyq qundylyqtardy qalpyna keltirýge baǵyttalǵan jumystary qoldaýǵa laıyq. AQSh-ta jasalyp jatqan sharýanyń bári búkil álemge tikeleı áser etetini barshaǵa málim.
Biz tarıh, dástúr jáne qazirgi zaman qundylyqtaryn árdaıym birdeı ustanyp kelemiz.
Jurtty saıası pragmatızmge shaqyryp, qoǵamda Zań men tártipti ornyqtyrý mańyzdy ekenin burynnan aıtyp júrmiz.
Qazir álemde bolyp jatqan oqıǵalar bizdiń baǵdarymyzdyń durys ekenin kórsetti.
Árıne, sheteldegi jaǵdaıdy únemi eskerip otyrý mańyzdy. Biraq biz aldymen óz elimizdiń ishki máselelerine den qoıýymyz kerek.
Biz ulttyq múddemizdi qorǵaý úshin aldaǵy ýaqytta da utymdy ári baıypty áreket etýimiz qajet. Talaı zamannan kele jatqan ókpe-renishterden, ótkenge qur maqtanýdan jáne bárin orynsyz synap-mineýden arylý qajet. Áleýmettik masyldyq pen saıası taıazdyqqa meılinshe jol bermeýge tıispiz. Shekten shyǵyp, tym asyra silteıtin kózqarastarǵa barynsha tosqaýyl qoıǵan jón. Óıtkeni bul dúnıe aq pen qaradan ǵana turmaıdy.
Kez kelgen máselede ózgelerdi aıyptap, qara bultty tóndire berýge bolmaıdy.
Qoǵam sanasyndaǵy osyndaı qubylystar ultymyzdy ıdeologııalyq jáne mádenı turǵydan álsiretedi. Tipti, elimiz qazirgi qatigez álemde ózgelerge jem bolýy múmkin.
Bir sózben aıtsaq, bizdiń ulttyq oı-sanamyz myqty bolýy kerek.
Jahandy belgisizdik jaılaǵan bulyńǵyr zamanda básekege barynsha qabiletti bolý úshin barlyq jaǵynan kemel ult bolýymyz qajet.
Bul – órkenıetti, ıkemdi, maqsatshyl jurt bolý degen sóz.
Biz úshin eshkim elimizdi damytyp, kórkeıtip bermeıdi.
Qazaqstan óz azamattarymyzǵa, ıaǵnı bizge ǵana kerek.
Biz óz múmkindigimiz ben kúsh-qýatymyzǵa arqa súıeýimiz qajet.
Sondyqtan ult retinde alǵa basýǵa ne kedergi bolsa, sonyń bárinen arylyp, sapaly ult bolýǵa tıispiz.
Elimizdi jahanǵa jaıylyp kele jatqan ózgeristerge daıyndap, Qazaqstandy kez kelgen syn-qaterge tótep bere alatyn qýatty memleket etýimiz kerek.
Bul – meniń Prezıdent retindegi basty mıssııam.
Bul – tutas ultymyzǵa ortaq mańyzdy mindet.
Ár azamat myna bir qarapaıym qaǵıdany tereń uǵynýǵa tıis: bir orynda turyp qalmaı, únemi ózin jetildire bilgen adam mindetti túrde tabysqa jetedi.
Básekege qabiletti ult degenimiz – osy.
Biz qolǵa alǵan reformalar eldiń damýyna zor serpin berdi. Qoǵamnyń ózgeristerge degen úmitin oıatyp, ádildikke degen senimdi qalpyna keltirdi.
2019 jyldan beri Qazaqstan ekonomıkasynyń naqty ósimi 15,5 paıyz boldy.
Elimizdiń ishki jalpy ónimi 288 mıllıard dollarǵa jetti, al jan basyna shaqqandaǵy ishki jalpy ónim 46 paıyzǵa deıin artyp, 14 myń dollardan asty.
Syrtqy saýda aınalymy 45 paıyzǵa jýyq ósip, 140 mıllıard dollar boldy. Negizgi kapıtalǵa salynatyn ınvestıtsııa bir jarym esege ulǵaıdy. Byltyr onyń kólemi 19 trıllıon teńgeden asty.
Investıtsııa bilim-ǵylym salasyna 5 eseden astam, kólik salasyna 3 esege jýyq, densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik qyzmet kórsetý salasyna 3,5 ese kóp salyndy.
Osy ýaqytta 500-den astam mektep boı kóterdi. Kóptegen densaýlyq saqtaý, sport jáne basqa da áleýmettik nysandar ashyldy.
4400 shaqyrymǵa jýyq avtokólik joldary salyndy jáne jóndeldi. Jańa temir jol jelileri paıdalanýǵa berildi. Ondaǵan óndiris orny iske qosyldy.
Memleket aýyl eńbekkerlerin qoldaýdy barynsha kúsheıtti. Byltyr kúzde 27 mıllıon tonna astyq jınap, rekordtyq kórsetkishke qol jetkizdik.
Kásipkerlikti damytýǵa árdaıym basa nazar aýdarylady.
Turǵyn úı qurylysynyń qarqyny edáýir ósip, byltyr 19 mıllıon sharshy metr baspana paıdalanýǵa berildi. Bul da – buryn-sońdy bolmaǵan jetistik.
2019 jyldan beri elimizde 250-den astam jataqhana salyndy. Sonyń nátıjesinde oryn tapshylyǵy 6 ese qysqardy.
Stýdentter sany udaıy kóbeıip, joǵary oqý oryndarynda 624 myń azamat bilim alyp jatqanyna qaramastan, osyǵan qol jetkize aldyq. Bul – joǵary kórsetkish.
Elimizdiń 90 myńnan astam azamaty shetelde oqıdy. Bul bizdiń qoǵamnyń ashyqtyǵyn kórsetedi.
Azamattarymyz demalý úshin shetelge jıi shyǵatyn boldy.
Bizdiń kók tólqujatymyz álemdegi 92 memlekettiń aýmaǵyna vızasyz emin-erkin kirýge múmkindik beredi.
Qazaqstan – halyqaralyq arenada zor qurmetke ıe memleket, bizdiń elimizdi «orta derjava» dep ataıtyn boldy. Birikken Ulttar Uıymynyń Bas Assambleıasy Almatyda Ortalyq Azııa men Aýǵanstan úshin Ornyqty damý maqsattary jónindegi Birikken Ulttar Uıymynyń aımaqtyq ortalyǵyn ashý týraly qarar qabyldady.
Osy sheshim elimizdiń álemdegi yqpaly men bedeli zor ekenin ańǵartady.
Bul derekter bárimiz bir el bolyp atqarǵan jumystyń bir parasyn ǵana kórsetedi.
Biz barlyq syn-qaterdi senimdi túrde eńserýdi jáne máseleniń bárin baıyppen, iskerlikpen sheshýdi úırendik.
Eshqashan popýlızmge, menmendikke jáne jalǵan uranǵa jol bergen joqpyz.
Árdaıym ádil dıalog ornatýǵa umtyldyq, qıyndyqtar pen qaýip-qaterlerdi jasyrmaı, týrasyn aıttyq. Naqty ahýaldy boıamasyz kórsettik, bos ýáde de bergen joqpyz.
Aşy shyndyq bárine birdeı unaı bermeıdi. Biraq mundaı qadam jaǵdaıǵa týra qarap, jalǵan úmitke aldanbaý úshin kerek.
Ádemi sóılep, ýádeni úıip-tókkender emes, maqsat jolynda úzdiksiz alǵa umtylyp, jurtqa jaǵa bermese de, asa mańyzdy sheshim qabyldaı biletinder tabysqa jetedi.
«Eńbek joly muratqa jetkizedi». Bul – biz atqaryp jatqan jumystyń basty qaǵıdasy.
Qazir geosaıası ahýal ýshyǵyp tur. Mundaı kezde el birligin, qoǵamdaǵy tatýlyq pen turaqtylyqty kózdiń qarashyǵyndaı saqtaýymyz kerek. Bul – turaqty damýǵa qajetti eń basty shart.
Elimiz tereń ári jan-jaqty reformalarǵa endi ǵana kiristi. Aldymyzda kúrdeli jol tur.
Biz ozyq oıly ult retinde tek qana alǵa qaraýymyz kerek.
Aldaǵy birneshe on jyldyqqa kóz tigip, aýqymdy sharýalardy kezeń-kezeńimen atqarýymyz qajet.
Biz uzaq merzimge arnalǵan maqsatqa umtylýymyz kerek.
Keleshegimiz qandaı bolýy kerek ekenin naqty bilýge tıispiz. Sebebi durys maqsat qoıa bilsek qana, tabysqa jete alamyz.
Táýelsizdigimizdiń 40 jyldyǵy jaqyndap keledi. Osy mańyzdy beleske qandaı jetistikpen jeterimizdi, oǵan deıin qandaı tarıhı mindetterdi oryndaýǵa tıis ekenimizdi naqty bilý mańyzdy.
Biz shyndyqqa týra qaraýymyz kerek. Elimiz bárinen oza shaýyp, barlyq salada jáne barlyq baǵytta birinshi qatarda bola almaıtynyn túsinýimiz qajet.
Sondyqtan biz ózimizdiń basqalardan basym túsetin myqty tustarymyzdy jaqsy bilýge tıispiz.
Menińshe, Qazaqstannyń keminde tórt salada orasan zor múmkindikteri bar. Atap aıtqanda, tsıfrlandyrý isi men jasandy ıntellekt, kólik tasymaly, energetıka, agroónerkásip kesheni salalarynda elimizdi qamtamasyz etip qana qoımaı, aımaqtyq, tipti, jahandyq aýqymda yqpalymyzdy júrgize alamyz. Bul qatarǵa adam kapıtalyn da qosýǵa bolady.
Tsıfrlandyrý jáne jasandy ıntellektini qoldaný isinde elimiz zor jetistikke jete alady.
Biz qazirdiń ózinde Birikken Ulttar Uıymynyń Elektrondy úkimettiń damý deńgeıi jónindegi reıtınginde 190 memlekettiń ishinen alǵashqy 25 eldiń qataryna kirip turmyz.
Biraq munymen shektelip qalýǵa esh bolmaıdy. Qazaqstanǵa kelgen sheteldikterdi mundaǵy elektrondyq júıeniń aıtarlyqtaı damýy tańǵaldyrady.
Joǵary tehnologııalar ekonomıkanyń jáne memleketti basqarý isiniń barlyq salasyn damytýǵa tyń serpin berip, alǵa bastaıdy.
Úkimet ozyq tsıfrlyq tásilderdi jáne jasandy ıntellektini jappaı engizý úshin qolaıly orta qalyptastyrýǵa arnalǵan jumysty eselep kúsheıtýge tıis.
Biz málimetterdi saqtaıtyn jáne óńdeıtin myqty jeli túzip, tehnologııalyq ónimderdi jappaı eksporttaýǵa kirisýimiz kerek.
Tsıfrlandyrý isin tabysty júrgizý jáne jasandy ıntellektini jappaı engizý elimizdiń energetıkalyq áleýetine tikeleı baılanysty.
Álemniń tsıfrlandyrý isine jáne jasandy ıntellektige negizdelgen jańa tehnologııalyq qalypqa kóshýi energııany kóp qajet etetin úderis ekenin túsiný kerek.
Mundaı jaǵdaıda aımaqtaǵy jáne dúnıe júzindegi energııa tapshylyǵy úzdiksiz arta beredi.
Sondyqtan Qazaqstan ózin elektr qýatymen tolyq qamtamasyz etip qana qoımaı, ony álemdik energetıka naryǵyna da eksporttaıtyn iri elge aınalýy kerek. Bul – ýaqyt talaby.
Azamattarymyz referendýmda birinshi atom elektr stansasyn salý týraly sheshimge qoldaý kórsetip, osy strategııalyq mindetti oryndaýǵa jol ashyp berdi. Bul qadam alys bolashaqtaǵy ahýal qalaı bolatynyn eskere otyryp, energetıka salasyn keshendi túrde, jan-jaqty oılastyryp damytý qajettigin kórsetedi.
Másele elimizdiń energııaǵa degen qazirgi suranysyn qanaǵattandyrýǵa ǵana tirelip turǵan joq.
Biz úshin el ekonomıkasynyń ondaǵan jyl boıy qarqyndy damýyna berik negiz bolatyn jańa energetıka salasyn qalyptastyrýdyń strategııalyq mańyzy bar.
Men, dál sol sebepti, Qazaqstanǵa bir emes, úsh atom elektr stansasyn salyp, aqyrynda tolyqqandy ıadrolyq klaster qalyptastyrý qajet dep esepteımin.
Osy mindettiń aıryqsha mańyzdy ekenin eskerip, men Prezıdent janyndaǵy ıAdrolyq energetıka agenttigin qurý týraly sheshim qabyldadym.
Biz gaz ben kómir óndirý isindegi múmkindikterimizdi, sondaı-aq jańartylatyn qýat kózderiniń áleýetin tolyq paıdalanýymyz kerek. Buǵan keshendi kózqaras qajet.
Jer kólemi jóninen álemde toǵyzynshy oryn alatyn elimizdiń, jalpy, kólik-tranzıt salasynda zor múmkindikteri bar. Bul – aıryqsha nazar aýdarýdy talap etetin strategııalyq baǵyt. Dúnıejúzilik saýda-sattyqqa tikeleı baılanysty bolǵandyqtan oǵan barlyq álemdik derjavalar kóńil bóledi. Qazir halyqaralyq qatynas kólik-logıstıkalyq baǵyttar men múmkindikterdi damytýǵa den qoıady. Bul ispen aınalysýǵa bizdiń geografııalyq ornalasýymyz yqpal etip otyr.
Qazaqstandy Eýrazııanyń kólik-logıstıkalyq habyna aınaldyrýǵa kóp kúsh jumsaýymyz qajet. Bul mindettiń de strategııalyq sıpaty basym.
Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵyndaǵy áleýeti zor ekeni belgili. Endi sony tıimdi paıdalanatyn kez keldi.
Elimizdiń áýelgi múmkindikterine qarasaq, biz áldeqashan álemdegi alpaýyt agrarlyq memlekettiń biri bolýǵa tıis edik.
Biraq aýyl sharýashylyǵyna qajetti qarjy salynǵan joq. Oǵan qosa bul salada jemqorlyqpen aınalysatyn alaıaqtar beleń aldy. Olardyń ishinde memlekettik qyzmetshiler de boldy. Jalǵan málimetterdiń kesirinen memleket qaǵaz júzindegi mal sanyna jyldar boıy sýbsıdııa tóledi.
Qazir qordalanǵan máseleniń bárin sheship, agroónerkásip keshenin jańa deńgeıge kóterý úshin kóp jumys jasalyp jatyr.
Biz aldaǵy bes jylda aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónimin eki ese kóbeıtip, osy saladaǵy eńbek ónimdiligin úsh ese arttyrýymyz kerek. Bul – óte mańyzdy mindet.
Qazaqstan 10 jyl ishinde bıdaıdy tereń óńdep, daıyn ónim óndiretin jáne ony álemdik naryqqa shyǵaratyn eń úzdik on eldiń qataryna qosylýǵa tıis.
Men «Bizdiń basty kúshimiz – adam jáne onyń jasampazdyq áleýeti» dep únemi aıtyp kelemin. Óıtkeni bilimdi, eńbekqor ári maqsatshyl azamattar elimizdi tabysqa jetkizedi.
Qazaqstanda azamattarǵa dúnıege kelgennen bastap ómir boıy járdem beretin tıimdi memlekettik qoldaý júıesi bar.
«Ulttyq qor – balalarǵa» jáne «Keleshek» baǵdarlamalary, tegin orta bilim, kolledjder men joǵary oqý oryndarynda bilim alýǵa bólinetin óte kóp granttar – munyń bári óskeleń urpaqtyń qadamy nyq bolýyna septigin tıgizetin san alýan sharanyń bir bóligi ǵana.
Adamǵa salynǵan ınvestıtsııa –memlekettiń eń senimdi ári durys salymy.
Biz bilim-ǵylym, medıtsına, sport, kreatıvti ındýstrııa salalaryna qomaqty qarjy bólýdi jalǵastyra beremiz.
Azamattardyń ózin jan-jaqty damytýy úshin barlyq jaǵdaıdy jasaımyz. Sebebi qazirgi zamanda jekelegen adamdardyń tabysty bolyp, baqýatty ómir súrýi naǵyz qýatty memlekettiń kórsetkishi sanalady.
Men joǵaryda atap ótken basymdyqtar, ıaǵnı iri ınfraqurylymdyq jobalar, tsıfrlandyrý men jasandy ıntellekt, kólik tranzıti men energetıka, agroónerkásip sektory jáne adam kapıtaly Qazaqstannyń jańa álemdegi ornyqty damýyna jol ashatyn negizgi faktorlar bolatyny anyq.
Taǵy da qaıtalap aıtamyn: qazir adamzat jańa dáýirdiń sıpaty aıqyndalatyn tarıhı jolaıryqta tur.
Alǵa qaraı qaryshtap damýǵa Qazaqstannyń múmkindigi jetedi.
Qazir jer sharynyń turǵyndary qartaıyp bara jatyr. Osy turǵydan alǵanda, Qazaqstandy jas ári bilimdi azamattardyń eli dep aıtýǵa bolady.
Biz elimizdiń áleýetin nyǵaıta túsýimiz kerek, ıaǵnı azamattardyń muń-muqtajyna qulaq asatyn jáne eń bastysy, máseleni tıimdi sheshe alatyn áleýeti myqty el bolýymyz qajet.
Sondyqtan bilim men ınnovatsııaǵa negizdelgen damyǵan ári joǵary tehnologııalyq ekonomıka qurýǵa tıispiz.
Munyń bári azamattar úshin jasalady. Sebebi adam – bizdiń memleketimiz úshin eń basty qundylyq.
Bizdiń ultymyzdyń arman-muraty Ádiletti, Qaýipsiz, Taza, Qýatty Qazaqstandy qurý ıdeıasynan bastaý alady.
Biz barshaǵa jáne árkimge zor múmkindik beretin memleket quryp jatyrmyz.
Bul – ár azamat óz qabiletin shyńdap, adal eńbegimen otbasyn asyraı alatyn el bolý degen sóz.
Zań men tártip – bizdiń myzǵymas tuǵyrymyz. Bul, eń aldymen, elimizdiń ár azamatyna jáne barsha halqymyzǵa ortaq tártip.
Al bizdiń ıdeologııamyz – qarapaıym ári túsinikti. Bul – jahandaǵy asa kúrdeli geosaıası ahýalda elimizdi jańa damý deńgeıine kóterý úshin berik negiz qalaý degen sóz.
Memleketimizdiń taǵdyry men ultymyzdyń berekeli ómiri osyǵan tikeleı baılanysty.
Qurmetti jıynǵa qatysýshylar!
Sizder Ulttyq quryltaı aıasynda kóptegen bastama kóterip, ıgi isterge uıytqy bolyp júrsizder.
Otanshyl azamattardyń arqasynda elimiz turaqty damyp keledi.
Barshańyzǵa taǵy da shynaıy rızashylyǵymdy bildiremin.
Búgin ózekti máseleler talqyǵa tústi, biz bul máseleler boıynsha tıisti sheshimderdi qabyldadyq.
Aldaǵy ýaqytta da osylaı bereke-birlikte bolyp, elimizdiń bolashaǵy úshin mańyzdy jumystardy birge atqara beremiz dep senemin!
Oraza qabyl bolsyn!
Barshańyzǵa amandyq tileımin!
Aıta keteıik, Býrabaıda Ulttyq quryltaıdyń IV otyrysy boldy.