Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda sóılegen sózi
ASTANA. KAZINFORM — Búgin Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń qatysýymen Úkimettiń keńeıtilgen otyrysy ótti. Alqaly jıynda Memleket basshysynyń sóılegen sózi Aqordanyń resmı saıtyna jarııalandy.
Qurmetti keńeske qatysýshylar!
Búgin biz Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda óte ózekti máselelerge toqtalamyz. Sebep – bárimizge belgili. Qazir dúnıe júzi túbegeıli ózgeriske ushyrap jatyr. Jahandyq úderister, eń aldymen, elimizdiń ekonomıkalyq ahýalyna áserin tıgizetini anyq.
Jappaı tsıfrlandyrý dáýiri, ıaǵnı jańa tehnologııalyq kezeń bastaldy. Kúlli álem múldem basqa jaǵdaıda ómir súredi. Biz soǵan mindetti túrde daıyn bolýymyz kerek. Jańa tehnologııalyq ahýalǵa saqadaı saı turýymyz qajet. Bul – elimizdiń básekege qabiletin arttyryp, turaqty damýyna jol ashatyn asa mańyzdy faktor.
Úkimet pen ákimderdiń jumysy qanshalyqty tıimdi ekenin aldymen ekonomıkanyń damý kórsetkishteri men azamattardyń turmys sapasyna qaraı baǵalaımyz. Osy jumystyń nátıjesi byltyr qandaı boldy? Negizgi mindetter oryndaldy ma? Búgin osy suraqtarǵa toqtalamyz jáne jaqyn arada sheshimin tabýǵa tıis ózekti máselelerdi talqylaımyz.
Qurmetti memlekettik qyzmetshiler!
Syrttaǵy ahýal kúrdeli bolsa da, elimizde jaqsy nátıjeler bar. El ekonomıkasy ósip jatyr. Biraq sheshimin tappaǵan túıtkilder áli de kóp.
Qazirgi tańdaǵy basty másele mynadaı.
Álem ekonomıkasynda bolyp jatqan tarıftik tartystar men sanktsııalyq teketirester qalypty jaǵdaıǵa aınaldy. Bul úderistiń saldary joıqyn bolýy múmkin.
Klımatqa baılanysty ustanymdar da úlken ózgeriske ushyraıtyn boldy. Mundaı jaǵdaıda «jasyl energetıkany» damytý tásilderin qaıta qaraýǵa týra keledi. Bir jaǵynan, dástúrli qýat kózderine degen suranys saqtalady. Ekinshi jaǵynan, bul munaı, gaz jáne kómir baǵasynyń turaqsyzdyǵyna ákep soqtyrady.
Qarjy salasynda krıptovalıýtalar men basqa da tsıfrlyq aktıvter keńinen qoldanyla bastady.
Jasandy ıntellektini damytý aldyńǵy qatarǵa shyqty, soǵan baılanysty tehnologııasy damyǵan alyp elder arasynda báseke qyza túspek. Jańa dáýirdiń syn-qaterleri az emes. Ony eńserý úshin bizge tıisti strategııa kerek.
Men reformalardyń naqty baǵyty men ony júzege asyrý joldary týraly osyǵan deıin de aıttym. Úkimet el ekonomıkasyn turalap qalýdan saqtap, ornyqty damýdy qamtamasyz etý úshin kúrdeli sheshimder qabyldaýy kerek jáne eń bastysy sol sheshimderdi iske asyrýǵa tıis.
Bul – joǵary bilikti ári jaýapkershilik alýǵa daıyn memlekettik qyzmetshilerdiń qolynan keletin jumys. Álemdik tájirıbege qarasaq, memlekettik apparattyń tıimdiligi osyndaı kúrdeli kezeńderde aıqyn kórinedi.
Úkimet qanshalyqty qıyn bolsa da, jappaı únemdeýge kóship, bıýdjet qarjysyn tek qana asa ózekti máselelerdi sheshýge jumsaýy kerek. Kórpege qaraı kósiletin ýaqyt keldi. Orynsyz shyǵyndy toqtatyp, aıaǵymyzdy tartyp basý qajet.
Endi Úkimettiń jáne basqa da quzyrly organdardyń jaqyn aradaǵy negizgi mindetterine toqtalsam.
BІRІNShІ.Ekonomıkany ártaraptandyrý. Byltyr óńdeý ónerkásibi salasynda 180 ınvestıtsııalyq joba júzege asyryldy. Jobalardyń jalpy quny – 1,3 trıllıon teńge. Sonyń nátıjesinde osy saladaǵy ósim 6 paıyzǵa jýyqtady. Bul – sońǵy on jyldaǵy eń joǵary kórsetkish. Osy jaqsy úrdisti birjola ornyqtyryp, saqtap qalý kerek.
Taǵy bir asa mańyzdy másele – ekonomıkaǵa ınvestıtsııa tartý. BUU málimetterine sáıkes, Qazaqstan bul kórsetkish boıynsha aıtarlyqtaı tabysqa qol jetkizgen. Degenmen toqmeıilsýge negiz joq.
Investorlardyń máselesin shuǵyl sheshý úshin Investıtsııa shtaby quryldy. Sonyń arqasynda bıýrokratııalyq kedergiler men quqyqtyq qarama-qaıshylyqtar joıylyp, keıbir jobalardy tezirek júzege asyrýǵa jol ashyldy. Alaıda basty maqsat – «jekelegen» problemalardy ǵana sheshpeı, eldegi tutas ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartý.
Investıtsııalyq jobalardy ázirleý barysynda vedomstvoaralyq úılestirýge áli de kóp ýaqyt ketedi. Úkimet basy artyq bıýrokratııadan arylyp, jedel jumys isteýi kerek.
Memlekettik qyzmetshilerdiń qulyqsyzdyǵy jáne jaýapkershilik alýdan taısalýy kelisý rásimderi men sheshim qabyldaýdyń tym uzaqqa sozylýyna sebep bolyp otyr. Muny ashyq aıtqan abzal.
Úkimet ınvestıtsııa salasyndaǵy jumysty kúsheıtýi qajet. Basqa jol joq. Áıtpese, ınvestıtsııa naryǵynda báseke qyzyp turǵan kezeńde zaman aǵymynan kesh qalamyz. Bizge sapaly ınvestıtsııa qajet ekeni anyq. Ozyq tehnologııaǵa negizdelgen jáne syrtqy naryqqa arnalǵan jobalardy ádette shetel ınvestorlary usynady. Byltyrǵy 9 aıda elimizge 12,7 mıllıard dollar tikeleı shetel ınvestıtsııasy tartyldy. Kórsetkishke kóńil tolǵanymen, bul 2023 jyldyń esepti kezeńimen salystyrǵanda 36 paıyzǵa kem.
Aqtóbe, Almaty, Atyraý, Shyǵys Qazaqstan, Jambyl, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan oblystarynda jáne Almaty qalasynda tikeleı shetel ınvestıtsııasyn tartý qarqyny tómendegen. Al jeke ınvestıtsııanyń azaıýy bıýdjet esebinen ótelip jatyr. Biraq búgin ǵana damý bıýdjeti shekteýli ekeni aıtyldy. Ol ishki jalpy ónim kóleminiń nebary 8 paıyzyn quraıdy. Investıtsııalyq jobalardy bıýdjet esebinen óteý tek qysqa merzimdik nátıje bere alady. Biz muny túsinýimiz kerek.
Qazir bıýdjet tapshylyǵy bar ekenin bilesizder. Sondyqtan sapaly ınvestıtsııa ákeletin jaýapkershiligi joǵary ınvestorlarǵa qosymsha jeńildikter berý máselesin qarastyrǵan jón. Mundaı saıasat meniń el ekonomıkasyn yryqtandyrý týraly strategııama tolyq saı keledi. Bul – mańyzdy sát.
Úkimet ınvestordy izdeýge, qoldaýǵa jáne qorǵaýǵa qatysty jumystyń bárin júıeli júrgizetin birtutas ekojúıe qurýy qajet. Bul jumys barlyq deńgeıde, ıaǵnı aımaqta, ortalyqta jáne shetelde birdeı atqarylýy kerek. Osy oraıda sheteldik jáne otandyq ınvestorlarǵa qatysty ustanym birdeı bolýy qajet. Memlekettiń qoldaýyna ıe bolǵan kompanııalarǵa tıisti talap qoıylýy kerek. Olar jumys oryndaryn saqtaýǵa, óndiristi jańǵyrtýǵa tıis. Sonymen birge ekologııa talaptaryn múltiksiz oryndaýǵa mindetti.
Іri ónerkásip jobalaryn iske qosý jumystary baıaý júrip jatyr. Muny kezinde elden zańsyz shyǵarylǵan aktıvterdi qazynaǵa qaıtarý isimen qatar júrgizý qajet. Men bul jóninde iri bıznes ókilderimen kezdesýlerde aıtqanmyn. Qazaqstanda orta býynǵa jatatyn kóshbasshy kompanııalar shoǵyryn qalyptastyrý mindeti áli de ózekti. Úkimet bıylǵy maýsym aıynyń sońyna deıin keleshegi zor árbir orta kásiporynnyń jumys josparyn ázirleýge tıis. Elimizdiń sırek kezdesetin metall kenishin, sonyń ishinde álemde suranys artyp kele jatqan lıtııdi óndirý men óńdeý áleýeti óte úlken. Búgin Premer-Mınıstr baıandamasynda osyndaı 17 ken ornynyń ashylǵanyn aıtty. Demek biz osy salaǵa ınvestıtsııa men ozyq tehnologııalardy tartýymyz qajet. Bul rette sheteldik ınvestorlarǵa da, otandyq bıznesmenderge de basymdyq bergen jón.
Qazaqstan naryǵyna geologııalyq barlaýmen aınalysatyn iri sheteldik kompanııalar keldi. Jer qoınaýyn paıdalaný quqyǵyn ashyq ári qarapaıym tártippen bóletin Biryńǵaı platforma iske qosyldy. Parlament sessııasynyń sońyna deıin bul jumystyń zańnamalyq negizin qamtamasyz etý kerek. Jer qoınaýyn paıdalaný salasyndaǵy reforma esh kedergige qaramastan jalǵasýǵa tıis. Bul – prıntsıpti ustanym. Úkimet muny qatań túrde saqtaýy qajet.
Іri ken oryndarynyń ónimin bólý jónindegi kelisimdi iske asyrý nátıjesinde Qazaqstan jahandyq naryqqa qýat kózin senimdi jetkizýshige aınaldy. Bul jobalar elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna aıtarlyqtaı úles qosady. Sonymen qatar qomaqty ınvestıtsııalar uzaqmerzimdi josparlaýdy talap etedi. Sondyqtan Úkimet ónimdi bólý jónindegi kelisimderdi elimizge anaǵurlym tıimdi ári jańa sharttarmen uzartý úshin kelissózderdi jandandyrýy qajet.
Budan bólek, ıgerilýi tehnologııalyq turǵydan kúrdeli birqatar munaı ken oryndaryn, sondaı-aq aıtarlyqtaı qory bar taqtatas munaı kenishterin ekonomıkalyq aınalymǵa engizgen jón. Mundaı jobalardyń kommertsııalyq tartymdylyǵyn arttyrý úshin Úkimet memlekettik qoldaý sharalaryn qarastyrýy kerek.
Taǵy da qaıtalap aıtamyn: qazirgi jańa geosaıası jáne ekonomıkalyq jaǵdaıda ındýstrııaǵa bolsyn, aýyl sharýashylyǵyna bolsyn, jalpy el ekonomıkasyna jeke ınvestıtsııa tartý – Úkimettiń basty mindeti. Bul strategııa elimizdiń uzaq merzimge arnalǵan ulttyq múddesine saı keledi. Sondyqtan munda otanshyldyqty jeleý etken jalǵan urandar orynsyz dep kúmánsiz aıtýǵa bolady. Sonda ǵana Qazaqstan óz ekonomıkasyna qosymsha ınvestıtsııa tartady, resýrstyq áleýetin arttyrady, jańa óndiristik kásiporyndardyń paıda bolýyna jaǵdaı jasaıdy. Qoǵam meniń ustanymymdy bilsin dep muny ádeıi aıtyp otyrmyn.
Byltyr energetıkalyq jáne kommýnaldyq ınfraqurylymdy jańǵyrtýǵa arnalǵan ulttyq joba qabyldandy. Bul joba aıasynda ónerkásip salasyn damytý úshin jańa ónimder shyǵarý da qolǵa alynbaq. Otandyq kásiporyndar negizgi suranystyń 40 paıyzyn ǵana óteı alady. Úkimet jergilikti zaýyttarmen ofteık-kelisim jasaý arqyly qural-jabdyq óndirisin jolǵa qoıýǵa tıis.
Álem Qazaqstanǵa zor senim artady, bizdi «orta derjava» retinde tanıdy. Alaıda bul joǵary mártebe tek syrtqy saıasattaǵy naqty nátıjelermen ǵana emes, ekonomıka, ınvestıtsııa, ǵylym jáne tehnologııa salalaryndaǵy jetistiktermen de bekitilýge tıis.
Qazirgi geosaıası jaǵdaı kórshilermen, atap aıtqanda, Ortalyq Azııa jáne EAEO elderimen yntymaqtastyqty jańa deńgeıge kóterýdi qajet etedi. Bul aımaqtyń básekege qabiletin kúsheıtedi. Úkimet ónerkásip, kólik jáne logıstıka, ІT sektor, agroónerkásip kesheni jáne basqa da salalardaǵy ózara tıimdi baılanystar boıynsha naqty sharalar ázirleýi kerek.
Budan bólek, Qytaı, Reseı, AQSh, EO, Taıaý Shyǵys, Azııa elderimen jáne basqa da memlekettermen iri ınvestıtsııalyq jobalardy júzege asyrý barysyn aıryqsha nazarda ustaǵan durys.
Kelesi kezek kúttirmeıtin másele. Týrızm ekonomıkanyń ósýine jańasha serpin beretin sala bolýy qajet. Bul baǵytta biz artta qalyp baramyz, jumys mardymsyz júrip jatyr. Elimizdiń ár aımaǵynda kórikti jerler bar. Shetelden jáne el ishinen kelgen týrıster bizdiń qaıtalanbas qoryqtarymyzdy aralap kórgisi keledi. Biraq belsendi jáne aýqymdy týrızmdi damytý úshin jaǵdaıymyz jetkilikti emes. Sondyqtan jeke ınvestorlardy da tarta otyryp, qajetti ınfraqurylym salý jumysyn dereý bastaý qajet. Týrızm salasynyń ınvestıtsııalyq áleýetin kúsheıtýge arnalǵan kez kelgen bastamaǵa qarsy shyǵatyn adamdardyń jeteginde ketpeý kerek. Mańǵystaýda áıgili Bozjyraǵa baılanysty sondaı jaǵdaı bolǵanyn bilesizder.
Úkimet pen jergilikti mekeme ókilderi iskerlik ahýaldy jaqsartý úshin neǵurlym batyl sharalar qabyldaýǵa tıis. Men ekonomıkaǵa ınvestıtsııa tartý máselesin bekerden-beker basty orynǵa qoıyp otyrǵan joqpyn. Munyń da strategııalyq mańyzy zor. Ekonomıkamyzdyń bolashaǵy men elimizdiń álem kartasyndaǵy orny, eń aldymen, osyǵan baılanysty.
EKІNShІ. Infraqurylymdy damytý isin jańa deńgeıge kóterý kerek.
Úkimettiń jáne jergilikti atqarýshy organdardyń kúsh-jigerimen biz energetıkalyq jáne kommýnaldyq saladaǵy aýyr daǵdarysty eńserdik. Endi Úkimet mundaı jaǵdaıǵa jol bermeýge tıis.
Jylý stansalaryndaǵy apattar elimizge abyroı ápermeıdi, bedeline nuqsan keltiredi jáne bul memlekettik qyzmetshilerdiń jaýapsyzdyǵy men biliksizdigin kórsetedi. Aımaqtarda kommýnaldyq sharýashylyqtaǵy basshylyq oryndarda kásibı mamandar emes, zańgerler men basqa da gýmanıtarlyq sala ókilderi otyr.
Energetıkalyq jáne kommýnaldyq nysandardyń jumysyn jańa standarttarǵa jedel túrde kóshirý kerek. Úkimet jańa tarıf saıasatyn júzege asyrýdy jalǵastyrýǵa tıis. Tarıfter naryq talaptaryna saı bolmasa, elektr energııasymen, jylýmen jáne sýmen úzdiksiz qamtamasyz etý múmkin emes. TMD elderiniń bárinde derlik elektr energııasynyń, gazdyń jáne munaı ónimderiniń baǵasy Qazaqstanǵa qaraǵanda qymbat. Bul jaǵdaı ekonomıka balansynyń buzylyp, shatqaıaqtaýyna ákep soǵady. Aqıqaty osy, onyń nesin jasyramyz?! Kórshiles elderge kontrabandalyq jolmen janar-jaǵarmaı tasylatynyn jurttyń bári kórip otyr. Óz kezeginde bul el ishinde qylmystyń etek alýyna negiz bolady.
Biz qoǵamda resýrstardy únemdep paıdalaný mádenıetin qalyptastyrý mańyzdy ekenin talaı jyldan beri aıtyp kelemiz. Biraq azamattarǵa úndeý tastaý jetkiliksiz. Budan bólek, resýrstardy tutynýdyń áleýmettik normalaryn engizý qajet. Úlgi etýge bolatyn jaqsy mysaldar bar. Mysaly, dál osyndaı ustanym aı saıyn sýdy segiz paıyzǵa jýyq únemdeýge múmkindik berdi. Bul – asa mańyzdy. Sebebi Qazaqstanda ǵana emes, búkil Ortalyq Azııada sý tapshylyǵy kúsheıip tur. Sondyqtan sýdy únemdeıtin tehnologııalardy paıdalaný máselesi óte ózekti.
Kórshi Qytaı elinde álemdik deńgeıdegi ozyq tehnologııalar bar, olar tájirıbesin bólisýge daıyn. Biraq bizdiń jaq – qulyqsyz, onyń ústine batyl sheshimder joq. Úkimetke osy sharýamen belsendi aınalysyp, 1 maýsymǵa qaraı jumys barysy týraly esep berýdi tapsyramyn.
Taǵy bir másele – memleket tarapynan beriletin áleýmettik kómektiń naqty ıesine jetýi. Kómek shyn muqtaj adamdarǵa berilýge tıis ekeni qanshama ret aıtyldy. Qazaqstan – shyn máninde áleýmettik memleket. Biraq bul – azamattarymyzdyń, ásirese, óskeleń urpaqtyń eńbek etýge yntasyn azaıtyp, olardy masyldyqqa úıretý degen sóz emes.
Qazaqstanǵa kórshi elderden júz myńdaǵan eńbek mıgranty jumys izdep kelip jatyr. Olardyń bul áreketin qurmetke laıyq deýge bolady. Sebebi olar otbasyna nápaqa tabý úshin jumys istegisi keledi. Úkimet áleýmettik kómek máselesine kelgende tym saqtyq tanytýda. Desek te, naqty usynystar men ony sheshý joldaryn qaraý qajet.
Taǵy bir mańyzdy mindet – turǵyn úı qoryn basqarý júıesin jappaı reformalaý. Qala qurylysyn josparlaýdan bastap, nysandardy paıdalanýǵa berýge deıingi barlyq úderisti tsıfrlyq formatqa tolyq kóshirý qajet. Biryńǵaı aqparat júıesin jyl sońyna deıin ázirleý kerek.
Biz byltyr turǵyn úı qurylysy boıynsha rekordtyq kórsetkishke qol jetkizdik (19 mıllıon sharshy metr). Bul – óte jaqsy. Biraq turǵyn úıdiń sanyna emes, sapasyna jáne onyń qoljetimdi bolýyna basa nazar aýdarǵan jón.
Endi kólik-logıstıka ınfraqurylymyna toqtalaıyq.
Tranzıt – júk tasymalyna qatysty halyqaralyq básekedegi bizdiń orasan zor artyqshylyǵymyz. Muny tolyqtaı ári tıimdi paıdalanýymyz kerek.
Qazaqstan arqyly ótetin temir jol dálizin damytý jumysyn tezdetý qajet. Bul joba Transkaspıı baǵdarynyń negizgi bóligi bolmaq. Osy baǵyttaǵy mańyzdy jobalardyń birazy qazir júzege asyrylyp jatyr. Aldyn ala qamdanyp, jumysty toqtatpaı, jalǵastyra berý kerek.
«Moıynty – Qyzyljar» baǵytynda jańa temir jol qurylysyn bastaýdy tapsyramyn. Sondaı-aq Qyzyljar beketinen Aqtaý portyna deıingi kúre joldyń qozǵalysy asa kóp ýchaskelerin jańǵyrtý kerek.
«Altynkól – Jetigen» temir jolyn da keńeıtý qajet. Bul Qytaı men Ortalyq Azııa arasyndaǵy kólik dáliziniń áleýetin edáýir arttyrady.
Budan bólek, temir jol tasymalyn tsıfrlandyrý jobalaryn ýaqtyly aıaqtaý mańyzdy. Mýltımodaldy kólik toraptaryn damytýǵa basa mán bergen jón. Sol arqyly tasymaldyń barlyq túrin ózara kiriktirýge múmkindik týady. Bıyl jáne kelesi jyly osy baǵytta aýqymdy jumystar atqarylýǵa tıis.
Jahandyq elektrondy saýda-sattyq kóleminiń artýy biz úshin jańa múmkindikterge jol ashady. Sondyqtan el ekonomıkasyn damytýǵa zor yqpal etetin osy úrdisti tolyq paıdalaný kerek.
Qazaqstanǵa ozyq logıstıka júıesi qajet. Qazirgi halyqaralyq naryqtyń erekshelikterin eskersek, bul strategııalyq sıpatqa ıe mindet sanalady. Avtokólik tasymalyna arnalǵan «jasyl dálizdiń» tıimdi qyzmetin qamtamasyz etý mańyzdy. Buǵan deıin josparlanǵan joldardy salý jáne jóndeý jumysyn ýaqtyly aıaqtaý kerek. Biz avtokólik tasymalynyń áleýetin tolyǵymen paıdalanyp otyrǵan joqpyz.
Zamanaýı tehnologııalardy engizbeıinshe, logıstıkany tabysty damytý múmkin emes. Sondyqtan qoımalardy avtomattandyrý, marshrýttardy tsıfrlandyrý, kólik aǵynyn basqarý isinde jasandy ıntellektini qoldaný Úkimet jumysynyń basym baǵyttary bolýǵa tıis.
Shuǵyl atqaratyn sharýanyń biri – elimizdiń aýmaǵynda halyqaralyq áýe habyn qurý. Іri áýejaılarymyzdy básekege qabiletti halyqaralyq habqa aınaldyrý úshin tez arada batyl sheshimder qabyldaý qajet. Aldymyzda júk jáne jolaýshylar termınaldary, logıstıkalyq ortalyqtary jáne zamanaýı servısteri bar tolyqqandy ekojúıe qurý mindeti tur. Júk tasymalynyń barlyq rásimin jeńildetip, avıaotynǵa qoljetimdi baǵa qoıý kerek. Keıingi másele óte ózekti. Óıtkeni bizdiń áýejaılardaǵy, atap aıtqanda Astana áýejaıyndaǵy avıakerosınniń baǵasy tym qymbat. Úkimet Básekelestikti qorǵaý vedomstvosymen birge atalǵan mindetti alǵashqy jartyjyldyqta oryndaýy kerek.
Qazir álemde áýemen júk tasymaldaý naryǵy 140 mıllıard dollarǵa baǵalanyp otyr. Bul – orasan zor múmkindik. Alaıda birde-bir qazaqstandyq avıakompanııa atalǵan salada tolyq jumys istemeıdi.
Shamamen mamyr aıynda ótetin Qaýipsizdik Keńesiniń otyrysyn elimizdiń kólik-tranzıt jáne logıstıka áleýetin damytý ári nyǵaıtý taqyrybyna arnaımyz. Bul máseleni bólek qarastyrý kerek. Óıtkeni onyń strategııalyq mańyzy zor. Qazir kólik jáne logıstıka salasy halyqaralyq bıznes retinde aldyńǵy orynǵa shyqty.
ÚShІNShІ. Tsıfrlyq tehnologııany jan-jaqty engizý qajet.
Qazaqstan tsıfrlandyrý isinde, ásirese, memlekettik qyzmet kórsetý salasyn tsıfrlandyrý jolynda edáýir jetistikke jetti. Biraq bul – aldaǵy úlken jumystyń basy ǵana.
Tolyqqandy tsıfrlyq ekojúıe jasaý úshin onyń irgesi berik bolýǵa tıis, ıaǵnı, sapaly málimetter men ony qorǵaıtyn senimdi júıe qajet.
Elimizde jasandy ıntellekt tehnologııasyn qarqyndy damytý kerek. Jyl sońyna deıin onyń keıbir tustaryn Elektrondy úkimet júıesine engizý qajet. Bul tehnologııany «Smart City» jobalarynda keńinen qoldaný máselesine aıryqsha nazar aýdarǵan jón.
Adam kapıtalyn damytýdy jáne joǵary oqý oryndaryn bilim berýden ǵylymı-zertteý tásilderine kóshirýdi kózdeıtin «AI-Sana» jasandy ıntellektini oqytý baǵdarlamasynyń mańyzy artyp keledi. Úkimet tsıfrlandyrý men jasandy ıntellektini qoldanýdyń birtutas júıesin qurýǵa tıis. Qazir jasandy ıntellekt naryǵynda ne bolyp jatqanyna qarańyzdar. Qytaılyq kompanııa 6,5 mıllıon dollarǵa DeepSeek platformasyn jasap shyǵardy. Onyń tıimdiligi mıllıardtaǵan dollar jumsalǵan platformalardan asyp tústi. Jýyrda Qytaı tarapynyń tsıfrlandyrý máselesimen, jasandy ıntellektini oılap tabýmen aınalysatyn ókilimen kezdestik. Bizge Qytaı tájirıbesin mindetti túrde qoldaný kerek.
Úkimetke memlekettik organdar men ulttyq kompanııalarǵa jasandy ıntellekt tehnologııasyn engizý jumysyn qolǵa alýdy tapsyramyn.
Jappaı tsıfrlandyrý memlekettiń azamattarmen jáne bıznes ókilderimen qarym-qatynasyn aıtarlyqtaı jeńildetedi. Sondaı-aq bıýrokratııany jáne sybaılas jemqorlyq qaterlerin azaıtady. Bul – túsinikti.
Alaıda taıaqtyń eki ushy bar, tsıfrlandyrý damyǵan saıyn alaıaqtyq kóbeıip barady. Qoǵamdyq pikirge teris yqpal etý, bıliktiń bedelin túsirý jáne el ishinde alaýyzdyq týdyrý úshin jalǵan málimet taratyp, aqparattyq shabýyl jasaý beleń alýda. Mundaı áreketter azamattardyń qaýipsizdigine jáne eldegi turaqtylyqqa úlken qater tóndiredi. Sondyqtan ınternet-platformalarda arandatýshylyq sıpattaǵy aqparat taratqany úshin jaýapkershilikke tartýdy zańmen bekitý máselesin oılastyrý kerek. Biraq kıberqaýipsizdikti kúsheıtý sharalary tsıfrlandyrý úderisine tosqaýyl bolmaýǵa tıis.
Qoǵamda memlekettiń azamattardy kıberalaıaqtardan qorǵaý úshin qabyldap jatqan sharalary nátıjesiz degen qasań pikir qalyptasyp keledi.
Statıstıka da kóńil kónshitpeıdi. Jyl saıyn 20 myńnan astam ınternet-alaıaqtyq faktisi tirkeledi. Qylmystyń 80 paıyzǵa jýyǵy áshkerelenbeıdi. Ras, mundaı qylmystardy ashý ońaı emes. Úkimet, Ulttyq qaýipsizdik komıteti, Bas prokýratýra jáne basqa da vedomstvolar kúsh-jiger biriktirýi kerek. Іshki ister mınıstrligine osy sıpattaǵy qylmystardy áshkereleýge kómektesken jón.
Sondyqtan Úkimet quqyq qorǵaý organdarymen jáne qarjy salasyn retteýshilermen birge azamattardyń jeke derekterin qorǵaýdy meılinshe qamtamasyz etýi kerek.
TÓRTІNShІ. Energetıkany damytý jáne ıadrolyq klaster qurý.
Elimiz ózin ózi elektr energııasymen tolyq qamtamasyz etip, 15-20 paıyz shamasynda rezerv qalyptastyrýǵa tıis. Bul – Úkimettiń aldynda turǵan mindet. Sondyqtan aldaǵy eki jylda keminde 3 gıgavattyq jańa qýat kózderin iske qosý qajet. Bul – aldyńǵy jyldardyń kórsetkishinen 2,5 esedeı artyq meje (1,3 GVt).
Bizdiń kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizý týraly strategııalyq baǵdarymyz ózgermeıdi. Alaıda ony júzege asyrýǵa barynsha baıyppen, salmaqty túrde qaraǵan jón.
Biz qolda bar tabıǵı baılyqtarymyz ben múmkindikterimizdi utymdy paıdalanýymyz qajet. Sondyqtan áldeqashan eskirgen tehnologııalar boıynsha salynǵan JES-terdi ınnovatsııalyq kómir stansalary almastyrýy kerek. Qytaı men Ońtústik Koreıada zııandy shyǵaryndylary az, jańa býyn kómir stansalary tabysty jumys istep tur.
Ókinishke qaraı, kezinde Balqashta kómir elektr stansasy salynbaı qaldy. Sonyń kesirinen biz myqty qýat kózinen aırylyp qaldyq. Al ondaı stansa bizge qazirgi tańda artyq bolmaıtyn edi.
Energııa tapshylyǵy artyp keledi. Sondyqtan alǵashqy Atom elektr stansasynyń qurylysyn tezdetý qajet. Jalpy elimizde ıadrolyq klaster qurý isin qolǵa alý kerek. Bul elimizdiń bolashaqta oıdaǵydaı damýyna qatysty asa mańyzdy mindet.
Úkimetke «Samuryq-Qazyna» qorymen birlesip, atom salasyn damytýdyń uzaq merzimge arnalǵan josparyn ázirleýdi tapsyrdym. Naqty nátıje kerek. Jan-jaqty taldaý júrgizip, atom elektr stansalaryn salýǵa barynsha qolaıly jerlerdi, sondaı-aq zamanaýı jáne qaýipsiz tehnologııalardy anyqtaý qajet.
Úkimet pen Parlament ekinshi ıadrolyq stansany qaı aımaqta salý qajet ekeni jóninde maǵan usynys berýi kerek. Biraq atap ótkim keledi: elimizge ıadrolyq qýat kerek, onsyz Qazaqstan keleshekte oıdaǵydaı damı almaıdy. Qýat degenimiz – búkil ekonomıkanyń damýy degen sóz. Ekinshiden, qýat jetkilikti bolsa, barlyq aımaqtar gúldenip, órkendeı túsedi, halyqtyń turmysy jaqsarady. Bul – aıdan anyq.
Úkimet 2027 jyly Batys aımaqtaǵy elektr jelisin elimizdiń Biryńǵaı elektrenergetıkalyq júıesimen biriktirýi kerek. Sondaı-aq Ońtústik aımaqtaǵy elektr jelilerin kúsheıtý jobasyn jedeldetken jón. Ońtústik óńirlerdegi energııa tapshylyǵyn joıý úshin «jasyl» energetıka salasynda iri jobalar men bý-gaz qondyrǵylary iske qosyldy. Sondyqtan 2026 jyly «Beıneý – Bozoı – Shymkent» gaz qubyryna qarasty ekinshi tarmaqtyń alǵashqy kezeńin aıaqtaýymyz kerek.
Jalpy gaz salasyn damytý eldiń ornyqty áleýmettik-ekonomıkalyq órleýiniń negizgi faktoryna aınalyp keledi. Byltyr toǵyz óńirdegi 107 eldi mekenge gaz jetkizilip, 300 myń halyqtyń turmysy jeńildedi.
«Shevron» korporatsııasymen birge jańa gaz kenishterin ıgerý jumystary bastalyp, Aqtóbe oblysyndaǵy Jálibek ýchaskesin geologııalyq barlaý jóninde yntymaqtastyq ornady. Alaıda Jańaózen men Qashaǵandaǵy gaz óńdeý zaýyttarynyń, sondaı-aq Túrkistan oblysyndaǵy bý-gaz qondyrǵysy bazasynda jumys isteıtin elektr stansasynyń qurylysy oıdaǵydaı júrip jatqan joq. Atalǵan jobalar mejeli merzimde aıaqtalýǵa tıis.
BESІNShІ. Agroónerkásip kesheniniń áleýetin arttyrý qajet.
Byltyr ekonomıkanyń basqa salalaryna qaraǵanda aýyl sharýashylyǵy damý qarqyny boıynsha alǵa shyqty.
Buǵan kóktemgi egis naýqanyna beriletin arzan nesıe kólemin edáýir arttyrýdyń arqasynda qol jetkizdik. Bıyl osy naýqanǵa keminde 700 mıllıard teńge bólý kerek. Arzan nesıeni malshylarǵa jáne aýyl sharýashylyǵy ónimin óńdeýshilerge bergen jón.
Tıimdiligi tómen sýbsıdııalaý tásilinen jeńildikpen nesıe berý tásiline kóshý qajet. Men bul másele jóninde osyǵan deıin de aıttym. Osy mindetti oryndaý kerek.
Byltyr dıqandarymyz mol astyq jınady. Biraq bıdaı baǵasy tym arzandap ketti. Sharýalardy qoldaýǵa jáne ishki naryqty turaqtandyrýǵa Azyq-túlik korporatsııasy atsalysty. Biraq bul – ýaqytsha sheshim. Kóbirek tabys ákeletin dándi-daqylǵa kóshýdi jalǵastyrý qajet. Sondaı-aq shıkizatty saqtaý jáne ony tereń óńdeý múmkindikterin arttyrý mańyzdy. Ónimdi shetelge shyǵarýǵa qoldaý kórsetý kerek.
Maldyń juqpaly aýrýlaryna qatysty ahýaldy, sonyń ishinde ekpe egý máselesin erekshe baqylaýda ustaǵan jón. Mal sharýashylyǵynyń eksporttyq áleýeti osyǵan baılanysty.
Aýyldy damytýǵa arnalǵan negizgi mindetterge arnaıy toqtalǵym keledi. Bul jerde ınfraqurylymdy jańǵyrtýǵa jáne bıznesti qoldaýǵa basymdyq berilýi kerek. Aýyldyq aımaqtardy jan-jaqty damytýǵa arnalǵan memlekettik qoldaý sharalarynyń bárin bir baǵdarlamaǵa biriktirý durys sheshim bolmaq, ıaǵnı «Aýyl amanaty», «Aýyl – el besigi» jáne taǵy basqa baǵdarlamalar.
Úkimet pen ákimderden jańa, júıeli ári tyń tásilder kútemin. Jalpy, aýyl sharýashylyǵynda sheshilmegen máseleler az emes. Fermerler, sarapshylar túrli túıtkilder týraly jazyp jatyr. Mysaly, bordaqylaý oryndary malsyz, jartylaı bos tur, sebebi, mal kórshi elderge tómen baǵamen satylyp jatyr. Aýyldaǵy aǵaıynnyń turmys sapasyna yqpal etetin barlyq máselege basa mán berý qajet. Aýyl halqy qarjylyq jáne memlekettik qyzmetterden qol úzip qalmaýy kerek. Qazir bul mindet, negizinen, «Qazposhta» arqyly oryndalyp jatyr.
Úkimetke ákimdiktermen birlesip, poshta bólimsheleriniń shalǵaı eldi mekenderde úzdiksiz jumys isteýin qamtamasyz etýdi tapsyramyn.
ALTYNShY. Salyq-bıýdjet saıasatyn reformalaý.
Búgin bul taqyrypqa qatysty qosymsha baıandamany tyńdadyq.
Jańa óndiris oryndaryn ashý, ınfraqurylymdy damytý jáne úderisterdi tsıfrlandyrý úshin ınvestor qarjysyn tartý qajet ekeni túsinikti.
Bir jaǵynan memleket te ekonomıkaǵa salynatyn ınvestıtsııa kólemin ulǵaıta beredi. Sondyqtan Úkimet barlyq qarjyny basty basymdyqtarǵa saı bólýi kerek. Bul – Úkimet pen ákimder buljytpaı oryndaýǵa tıis negizgi bıýdjet qaǵıdatynyń biri.
Elimizde jańa ári barynsha qatań bıýdjet erejeleri qoldanysqa engizilgenine eki jyl boldy. Alaıda bul júıe árdaıym jumys istep turǵan joq. Nelikten olaı boldy? Oǵan Úkimet ózi jaýap berýge tıis.
Úkimet usynǵan sharalar bıýdjetti Ulttyq qordan qosymsha qarjy almaı-aq tolyqtyrýǵa múmkindik beredi. Biraq naqty eseptep, janama faktorlardyń bárin eskerý kerek. Sol sebepti jańa Bıýdjet jáne Salyq kodeksterin tyńǵylyqty ázirlep, qysqa merzimde qabyldaý mindeti tur.
Bul máseleni qoǵam jiti baqylap otyr. Sondyqtan búkil jumys ashyq ári túsinikti, kásibı deńgeıde júrgizilýge tıis. Halyqqa saıasatymyzdy túsindirý kerek.
Memleket qarjysyn barlyq deńgeıdegi bıýdjetke ratsıonaldy ári ádil bólýdiń mańyzy zor. Tipti aýyldyq okrýgterge deıin qamtylýǵa tıis.
Jalpy sıpattaǵy transfertterdi eseptegen kezde barlyq dısproportsııany eskergenimiz jón. Respýblıkalyq bıýdjetten, eń aldymen, kenjelep qalǵan belgili bir óńirdi jalpy eldiń damý deńgeıine jaqyndatatyn jobalar qarjylandyrylýǵa tıis. Áıtse de barsha aımaqtyń máseleleri men qajettilikteri Úkimettiń jiti nazarynda bolýy kerek. Óńirlerdiń damý qarqyny báseńdeýine jáne áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıdyń nasharlaýyna múldem jol berýge bolmaıdy. Dál osy sebepti men búgin áleýmettik salyq problemasyna nazar aýdardym. Taǵy da baıyppen qarańyzdar. Qazir aımaq ákimderin qarjylyq stımýldan aıyrýǵa bolmaıdy dep oılaımyn. Saıyp kelgende, óńir degenimiz – tutas el. Sondyqtan munyń sheshimin tabyńyzdar. Aldaǵy ýaqytta taǵy da kezdesip, bul máselelerdi talqylaımyz.
Memlekettik bıýdjettiń josparlanýy men oryndalýy kóbine ınflıatsııa úderisterin baqylaý sharalarynyń tıimdiligine baılanysty. Ulttyq bank pen Úkimetke batyl ári qalyptan tys, biraq syndarly sheshimder qabyldaýǵa týra keledi.
Álemdegi ekonomıkalyq konıýnktýra tez ózgerip jatqan kezeńde taptaýryn jolmen júrýge bolmaıdy. Ol zaman kelmeske ketti. Álem ózgerip jatqanyn kórip otyrsyzdar. Jańa mán, jańa formattar, uǵymdar men tásilder paıda bolýda. Bul ınflıatsııalyq úderister máselesine de qatysty. Demek qabyldanǵan sheshimder kúrdeli syn-qaterlerge saı bolýǵa tıis.
Joldaýda tsıfrlyq aktıvter aınalymyna qoldanylatyn tásilderdi ózgertý qajet ekenin aıtqan edim. Qazir mundaı aktıvterdi tek Astana halyqaralyq qarjy ortalyǵyndaǵy krıptobırja bazasynda ǵana zańdy túrde paıdalanýǵa bolady.
Alaıda, sarapshylardyń baǵalaýynsha, Ortalyqty saýda alańy retinde qazaqstandyq krıptoınvestorlardyń nebary 5 paıyzy paıdalanady. Qalǵany astyrtyn jumys isteıdi. Tsıfrlyq aktıvterdiń zańdy túrde qoldaný aıasyn keńeıtýge arnalǵan ınfraqurylymdy jedel qurý kerek. Qarjy salasynyń retteýshileri tıisti zańnama bazasyn qalyptastyrýdy qolǵa alǵany jón.
JETІNShІ. Mańyzdy jobalardy qarjy kózderimen qamtamasyz etý kerek.
Ekinshi deńgeıdegi bankterdiń resýrstaryn úkimettik baǵdarlamalarǵa, atap aıtqanda, iri ınfraqurylymdyq jobalardyń qurylysy men jańǵyrtý jumysyna tartýǵa bolady jáne tartý kerek degen másele kóp aıtyldy.
Memleket bóletin qarajatty kezeń-kezeńimen nesıe mólsherlemesin sýbsıdııalaýǵa qaraı baǵyttaý kerek.
Bul qarjylandyrý kólemin birneshe ese ulǵaıtyp, bankterdiń aqshasyn ekonomıkalyq aınalymǵa qosýǵa múmkindik beredi.
2017 jyldan bastap 2020 jylǵa deıin birqatar iri bankke memleket tarapynan, sonyń ishinde Ulttyq qor esebinen 15 jyl merzimge qarjylaı qoldaý kórsetilgenin bilesizder. Bul kómek bank aktsıonerleri de ortaq jaýapkershilikke ıe bolady degen talappen berildi. Keıbir bankter óz shyǵyndaryn áldeqashan ótegen. Biraq memlekettiń ıeligindegi qarjyny qaıtarýǵa asyqpaıdy. Tipti ony joǵary paıyzben táýekeli az memlekettik qarjy quraldaryna salyp, kepildi tabys taýyp otyr. Úkimet pen Ulttyq bankke shara qabyldaýdy tapsyramyn.
Bir nárseni atap ótkim keledi: bankter Úkimettiń, sonyń ishinde halyqtyń jaýy emes. Biraq dıalog negizindegi ádil seriktestik ornaýǵa tıis. Kezinde sizderge kómektestik, endi sizderdiń kezekterińiz keldi. Qomaqty qarajat bergenimiz ras.
Bıznestiń kepilge qoıatyn múlkiniń bolmaýy naqty sektordy kredıtteýge kedergi keltiredi. Sondyqtan zaımdy kepildendirý quraldaryn kóbeıtý qajet. Úkimet salalyq damý ınstıtýttarymen birlesip, kepildik qoryn qurý máselesin pysyqtaýy kerek. Bankterdiń, korporatsııalardyń, ortalyq jáne jergilikti bılik organdarynyń jyl saıynǵy jarnasy esebinen qarjylandyrylatyn mundaı qorlar birqatar elde óz tıimdiligin kórsetti.
Sondaı-aq ekonomıkalyq qaıtarymy joǵary strategııalyq jobalardy júzege asyrǵan kezde Biryńǵaı zeınetaqy jınaqtaýshy qorynan naryq sharttaryna saı «uzaqmerzimge beriletin» qarjyny anaǵurlym belsendi tartýǵa bolady.
SEGІZІNShІ. Áleýmettik qoldaý isin rettep, densaýlyq saqtaý, bilim berý jáne ǵylym salasyn odan ári damytý qajet.
Men memlekettiń áleýmettik baǵdarlamalaryn meılinshe ádil qarjylandyrý týraly tapsyrma berdim. Úkimet bul jumysty bastady. Byltyr densaýlyq saqtaý salasynyń ózinde 140 mıllıardtan astam teńge orynsyz shyǵyn anyqtalyp, tıimdi jumsaldy. Demek jaýapkershilikpen qaraǵan kezde qosymsha qarajat kózin de tabýǵa bolady.
Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesin reformalaýdy jalǵastyrý kerek. Sonymen qatar birqatar zańnamalyq shara qabyldaý qajet. Úkimet Parlamentpen birge mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesin jetildirý týraly zań jobasyn jedel pysyqtaýy kerek. Qujat osy sessııanyń sońyna deıin qabyldanýǵa tıis.
«Aýyldaǵy densaýlyq saqtaý júıesin jańǵyrtý» ulttyq jobasy aıasynda eki jyldyń ishinde halyqqa alǵashqy dárigerlik kómek kórsetetin 460 nysan paıdalanýǵa berildi. Taǵy 195 nysan jyl sońyna deıin salynyp bitedi. Aýqymdy jumys. Alaıda kópbeıindi ortalyq aýdandyq aýrýhanalardy jańǵyrtý jumysy óte baıaý júrip jatyr.
Jospar boıynsha bıyl 32 aýrýhanaǵa jóndeý júrgizilýge tıis. Biraq onyń teń jartysynyń jobalyq-smetalyq qujaty endi ǵana ázirlenip, saraptama jasalyp jatyr. Jumys sozylyp ketti. Bul mekemelerdi medıtsınalyq quraldarmen jabdyqtaý máselesi de sheshimin tapqan joq. Atalǵan máseleni dereý sheshińizder.
Úkimet pen ákimder alǵashqy kómek kórsetý nysandarynyń barlyǵyn jyl sońyna deıin túgel iske qosýy kerek. Al kópbeıindi ortalyq aýdandyq aýrýhanalardy jańǵyrtý jumystaryn kelesi jyldyń sońyna deıin aıaqtaýdy tapsyramyn.
Mektepke deıingi jáne orta bilim berý salasynda ádil báseke bolýy qajet. Bıýdjet qarjysyn únemdep, qarajattyń ashyq jumsalýyn qamtamasyz etý mańyzdy. Buǵan jol ashatyn tásilderdi engizý jumystaryn jalǵastyrý kerek. Osy oraıda mektepke deıingi mekemelerdi vaýcherlik tásilmen qarjylandyratyn pılottyq jobany atap ótken jón. Memlekettik tapsyrys belgili bir bilim berý mekemesine baılanbaıtyn boldy. Sonyń nátıjesinde, ata-analar balabaqshany ózderi tańdaýǵa múmkindik aldy. Atalǵan joba qanshalyqty tıimdi, oryndy ekenin qaraý kerek. Eger talapqa saı bolsa, bul tájirıbeni orta bilim berý salasyna engizýge bolady. Turǵylyqty jerine qaramastan, árbir balanyń bilim alýyna qolaıly jaǵdaı jasaý – memlekettiń mindeti.
Bıyl «Jaıly mektep» ulttyq jobasy aıaqtalady. Barlyq aımaqta zaman talabyna saı tirek mektepter jelisi qurylyp jatyr. Meniń tapsyrmammen úsh jyl ishinde taǵy 1300 mektep jańǵyrtýdan ótedi.
Budan bólek, Úkimet zamanaýı mektepter salýǵa qolaıly jaǵdaı jasap, orta bilim berý salasyna jeke ınvestıtsııa tartýy qajet.
Bıyl – Jumysshy mamandyqtar jyly. Osyǵan oraı, mańyzdy is-sharalar men jobalar júzege asyrylmaq. Eńbek adamynyń abyroı-bedelin arttyrý úshin naqty jumys júrgiziledi. Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý júıesin túbegeıli jańǵyrtý isin bastaý kerek. Jaýapty mekemeniń bári jáne eń bastysy, jeke sektor bul iske belsene aralasýǵa tıis.
Bıznes bul salaǵa kóbirek kelýi úshin tehnıkalyq jáne kásiptik bilim beretin uıymdarǵa arnalǵan memlekettik tapsyrys kólemi artady. Onyń mólsheri de birkelki bolady. Buǵan bıyl bıýdjetten qosymsha 22 mıllıard teńge bólinedi. Bul rette ákimderge zor jaýapkershilik júkteledi. Olar kásipkerlermen birlesip, aımaqqa qajetti mamandyqtar tizimin anyqtaýy kerek. Sondaı-aq suranysqa ıe kadrlar daıarlaý úshin kolledjderge baǵyt-baǵdar berýi qajet.
Ǵylym jáne joǵary bilim salasyndaǵy reformalardyń qarqyny men sapasyn saqtaý mańyzdy. Bilim berý tapsyrysyn oqý oryndarynyń reıtıngine qaraı bólý jumysy Úkimettiń baqylaýynda bolýǵa tıis.
Sońǵy jyldary memleket ǵylymǵa bólinetin qarajat kólemin edáýir arttyrdy. Áli de arttyra beredi. Biraq bul qarjy naqty maqsatqa saı jumsalýy qajet. Bıýdjet qarjysyn sapaly ári suranysqa ıe zertteýler júrgizetin ýnıversıtetter, ınstıtýttar men ǵalymdar ǵana alýy kerek.
* * *
Alǵa qoıylǵan mindetterdi júzege asyrý úshin tutas memlekettik apparat tıimdi jumys isteýi kerek. Ákimderdi tikeleı saılaýdyń nátıjesinde memlekettik qyzmetshilerdiń jańa sanaty – saılanatyn basshylar paıda boldy. Bul – eki jarym myńnan astam basshy laýazymyndaǵy qyzmetker degen sóz. Olardyń arasynda buryn memlekettik qyzmette jumys istemegen azamattar, sonyń ishinde jastar kóp. Sol sebepti saılanǵan ákimder men túrli deńgeıdegi basshylardy keshendi daıyndyqtan ótkizý máselesi óte ózekti bolyp tur. Úkimetke Memlekettik qyzmet isteri agenttigimen birlesip, «Ákimder mektebi» oqytý jobasyn iske qosýdy tapsyramyn. Bul rette osyndaı jumysty júrgizip jatqan «Amanat» partııasynyń tájirıbesin eskergen jón.
Memlekettik apparattyń basty mindeti – azamattardy tolǵandyratyn ózekti máselelerdi sheshý. Ol úshin, eń aldymen, azamattarmen udaıy baılanysta bolý kerek. Onsyz bolmaıdy. Sondyqtan halyqtan kelip túsetin ótinishterge aıryqsha nazar aýdarý qajet. Byltyrdyń ózinde Prezıdent Ákimshiligine 50 myńnan astam ótinish kelip túsken, al elimizdegi barlyq memlekettik organdarǵa shamamen 4 mıllıon ótinish joldanǵan. Bul kórsetkish jyldan jylǵa kóbeıýde.
Bir jaǵynan, bul jurttyń «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyna senetinin kórsetedi. Alaıda, sonymen birge, bul olardyń ótinishteri men máseleleri memlekettik organdardyń kúndelikti jumysy barysynda sheshimin tappaı jatqanyn ańǵartady. Sondyqtan olqylyqtar men kemshilikterdi joıý úshin tııanaqty jumys júrgizý qajet.
Ádette azamattardyń ótinishteriniń artynda adam taǵdyry turady, sondyqtan, bul jerde barlyq quzyrly organdar jumyla jumys isteýge tıis.
Aqparattyq jumys ýaqtyly ári sapaly júrgizilgen jaǵdaıda kóptegen máseleni, sonyń ishinde qoǵamda dúrbeleń týdyrǵan túıtkilderdi ýshyqtyrmaı sheshýge bolatyn edi. Sondyqtan muqııat oılastyrylǵan qoǵamdyq kommýnıkatsııa strategııasy qajet.
Úkimettiń jáne ákimderdiń qyzmeti óz halqymyzǵa da, syrtqy álemge de ashyq ári túsinikti bolýy kerek. Birinshi basshylar azamattardy jeke qabyldaýǵa tıis. Bul – óte mańyzdy. Ásirese, aımaq, qala, aýdan basshylary halyqpen tikeleı baılanysta jumys isteýi qajet. Degenmen memleket pen qoǵamnyń seriktestigi azamattarǵa da zor jaýapkershilik júkteıdi.
Sońǵy kezde zań ústemdigine jáne qoǵamdyq tártiptiń saqtalýyna basymdyq berý qajettigi damyǵan elderde, tipti, AQSh-tyń ózinde jıi aıtyla bastady. Biz mundaı paıymǵa áldeqashan kelgenbiz.
«Zań men tártip» qaǵıdasy halyqtyń sanasyna tereń ornyǵýǵa tıis. Ol úshin kez kelgen quqyq buzýshylyqqa «múldem tózbeýshilik» qaǵıdasyn berik ustaný qajet. Bul baǵyttaǵy jumystar barlyq deńgeıde uıymdastyrylýy kerek. Muny, ásirese, aımaq ákimderi myqtap qolǵa alǵany jón. Biraq shekteýler men aıyppuldarǵa qatysty memlekettiń de, qoǵam belsendileriniń de ustanymy kóńilge qonymdy bolýǵa tıis. Májbúrleý sharalary bolmasa, tártip ornatý múmkin emes ekenin álemdik tájirıbe kórsetip otyr. Sondyqtan memlekettiń is-áreketterine túsinistikpen qaraǵan jón. Bul oraıda dıalog arqyly qoǵamdyq kelisimge kelý kerek. Qalaı desek te, memleket zań tártibin qamtamasyz etý úshin qabyldaıtyn sharalar óz elin kústánalaýǵa sebep bolmaýǵa tıis. Keıbir azamattar elimizdi mazaq qylýǵa áýestenip barady. Mysaly, ózge elderdiń ókilderi joq jerden «keremet jetistikterdi, tabystardy» taýyp alyp, ony shetelge jan-jaqty nasıhattap jatady. Al bizdiń azamattar, olardyń ishinde shoý-bıznes ókilderi, ózin ózi «qoǵam belsendisi» sanaıtyn jastar, tipti, depýtattar da bar, Qazaqstanǵa neshe túrli laqap at qoıatyn boldy. Bul endi múldem túsiniksiz, aqylǵa syımaıtyn nárse.
Men búgin Úkimet jumysynyń basty baǵyttaryn aıqyndap berdim. Bul – iri ınfraqurylym jobalary, tsıfrlandyrý jáne jasandy ıntellekt, ıadrolyq energetıkany damytý, agroónerkásip keshenin nyǵaıtý jáne ınvestıtsııa tartý máseleleri.
Ekonomıkamyz damyp jatyr. Biraq onyń qarqyny oıdaǵydaı emes. Aldymyzda aýqymdy mindetter tur. Ony aldaǵy bes jylda oryndaýymyz kerek.
Bizge, eń aldymen, bilikti jáne el múddesin oılaıtyn otanshyl kadrlar kerek. Dál osyndaı mamandardy taýyp, olardy basshylyq laýazymdarǵa taǵaıyndaımyz.
Qurmetti keńeske qatysýshylar!
Búgin biz elimizdiń 2024 jylǵy damý nátıjesin qaradyq. Qordalanǵan máselelerdi talqylap, aldaǵy mindetterdi aıqyndadyq. Basty maqsat – azamattardyń ál-aýqatyn arttyrý. Aldaǵy jospardyń bárin sapaly oryndaý qajet. Sóz sońynda taǵy da atap ótkim keledi: bizge naqty nátıje kerek. Nátıje bolsa ǵana damý bolady.
Aıta ketsek, byltyr 7 aqpanda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Úkimettiń keńeıtilgen otyrysyn ótkizip, Oljas Bektenov tizginin ustaǵan quramnyń aldyna 10 mindet qoıǵan bolatyn.