Mektepter nege múlgip otyr?»- baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, Ońtústikke atbasyn buryp, qazyǵyn qaqqan iri ınvestor retinde Germanııa elin aıtýǵa bolady. Jaqynda aımaq basshylary men germanııalyq «Rromodis Energy» kompanııasynyń jetekshileri «Ońtústik Grın Enerdjı» birlesken kásipornyn qurý týraly quryltaı qujattaryna qol qoıdy. 300 jyldyq tarıhy bar «Rromodis Energy» kompanııasy negizinen fotoelektrli stanca, bıogazdyq qondyrǵy sııaqty jańǵyrtylatyn energııa kózderinen qýat alatyn nysandar salýmen aınalysady. Qazir oblys turǵyndarynyń 50 paıyzy energııa tapshylyǵyn sezinip otyr. Qysta 230 megavatt, jazda 175 megavatt syrttan tasymaldanady. Osy olqylyqtyń ornyn toltyryp qana qoımaı, birlesken joba aıasynda qala mektepterinde kún batareıalaryn, kósheler men saıabaqtarda qýat únemdegish shamdar ornatý josparlanýda. Búginde ınvestorlar aýdandarǵa da keńinen tartylýda. Sonaý Qarataýdyń qoınaýynda jatqan óndiristi qala Kentaýda da osy máselede kóńil qýantarlyq tirlikter kóp. Bıyl Qarataý táji - Kentaý qalasy 50040 mln. teńgege ınvestıtsııa tartyp otyr. Ol jańa jobalardy, atap aıtar bolsaq, «Kentaý transformator zaýyty» AQ elektr-ızolıatsııalyq, mehanıkalyq tsehynyń jobasyn alaıyq. Jobanyń quny - 1 mlrd. 200 myń teńge. Jańadan 110 adamdy jumyspen qamtymaq. Bul joba ústimizdegi jyldyń qazan aıynda iske qosylady dep josparlanǵan.
Bul maqala «Investorlar qarjylaryn Ońtústikke salǵysy keledi» degen taqyryppen berilgen.
Osy basylymda «Tergeý abaqtysynan «braga» tabyldy» atty materıal basylǵan. Taıaýda Atyraý oblysyndaǵy №157/1 tergeý abaqtysynda otyrǵandardyń týysqandary men qorǵaýshylary shý shyǵardy. Túrme ishindegi kezekti tekserý sharasyna kelispegen tutqyndar ózderine qol jumsaýǵa deıin bardy. Osyǵan oraı túsinik bergen oblystyq ishki ister departamenti baspasóz qyzmetiniń jetekshisi Gúlnázıra Muhtarovanyń habarlaýynsha, tergeý abaqtysynda otyrǵandar arasynan 1 aıyptalýshy óz ishin ózi jarǵan, al 7 tutqyn qoldarynyń tamyryn kesipti. Jaraqat alǵandardyń barlyǵyna shuǵyl medıtsınalyq járdem kórsetilgen. G.Muhtarovanyń málim etýinshe, sonyń aldynda tergeý abaqtysynda kezekti tekserý júrgizilgen. Tekserý barysynda túrme erejesine sáıkes kelmeıtin kóptegen zattar tabylyp, tárkilengen.- Kezekti tekserý kezinde tutqyndardan ushtalǵan, kesetin túrli zattar, uıaly telefondar, tipti, 2,5 lıtrlik ydysqa qoldan ashytylǵan spırtti ishimdik, ıaǵnı «braga» tabyldy. Erejege sáıkes kelmeıtin zattardyń bári tárkilendi. Al tutqyndarǵa zábir kórsetti, uryp-soqty degen derek jalǵan, - dedi Gúlnázıra Muhtarova.
***
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Mektepter nege múlgip otyr?» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Táýelsiz el bolǵanymyzǵa jıyrma jyldan asyp ketti. Halqymyz óz erkindigin alǵan alǵashqy jyldary eptep ózgertile bastaǵan túrli ataýlar qaıta toqtap qaldy. Aýyldarǵa jańadan nemese tarıhı ataýlaryn qaıtarý oblys ákimderiniń quzyrynda qaldy. Oryssha ataýlardyń kóbi ózgerdi. Biraq, mektepter Keńestik júıe kezinde qalaı atalsa, sol kúıinde áli tur. Táýelsizdik tusynda týǵan jasóspirimder osy bilim uıalarynda oqyp shyqty jáne odan keıingiler de oqyp jatyr. Máselen Krýpskaıa, Kırov, Voroshılov, proletarıattyń jazýshysy Gorkıı, Kýtýzov, Kýıbyshev, leıtenant Shmıdt, Ordjonıkıdze taǵy da tolyp jatqan bolshevıkterdiń atynda. Reseıdiń ózi mektep turmaq, mıllıondaǵan turǵyny bar qalalarynyń atyn bolshevıkterden tazartyp bolǵanda, Bilim jáne ǵylym mınıstirligi múlgip otyr. Búıte bersek, jas urpaqqa joǵaryda aty atalǵan atalarymyzdy kim dep túsindiremiz? Conan keıingi bir másele; orys mektepterinde qazirgi tańda oqıtyn balalardyń kópshilik bóligi qazaq balalary. Sondyqtan orys mektepteriniń kópshiligin aralas mektepterge aınaldyrýymyz kerek. Artynan osy aralas mektepterge kóp uzatpaı qazaq orta mektebi,- degen mártebe bergenimiz durys. Sonda ǵana baryp Qazaqstan naǵyz qazaq eline aınala bastaıdy»,-dep jazady maqala avtory.
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, Izraıl men Palestınany AQSh beıbit kelisimge «májbúrli» túrde kóndirdi. Kerrı amerıkalyq «beıbit álem» jolynda jańa jarnama jasamaq pa, álde Vashıngton Irannan seskenip otyr ma? Eki kórshisiniń «tatýlasýyna» qarsylyq tanytqan Irannyń jaqyn arada Taıaý Shyǵystaǵy jańa derjavaǵa aınalatyn túri bar. Tegerannyń 2014 jyldyń ortasyna qaraı ıadorlyq qarý jasaýǵa tolyq múmkindigi bolady. Bul týraly AQSh-ta arnaıy baıandama jasaldy. «Vashıngton men Ierýsalım buǵan kúmánmen qarasa, Tegerannyń asyǵy alshysynan túsip, ıadrolyq qarý jasaýǵa qajet ýaqytqa ıe bolady», - delingen baıandamada. Bul jaıynda tolyq oqyǵyńyz kelse, «Taıaý Shyǵystaǵy kelisim ýaqytsha ma?» degen maqalany qarańyz.
