«Mektepke jol» aktsııasy: QHA 10 myń oqýshyǵa 200 mln teńgeniń kómegin kórsetti
Qazaqstan Halqy Assambleıasynyń óńirlik fılıaldary arqyly jyl saıyn áleýmettik qoldaý uıymdastyryp, áleýmettik deńgeıi tómen otbasylardaǵy balalarǵa qol ushyn sozýdy dástúrge aınaldyryp keledi. Tamyljyǵan tamyzdan bastalyp, qyrkúıek aıynyń sońyna deıin jalǵasatyn bıylǵy naýqanǵa da bir kisideı jumyla kirisip, eldik pen keńdiktiń úlgisin kórsetip otyr.
Jańa oqý jyly qarsańynda jaqsylyq jasap jarysqandar arasynda Almaty qalasy kósh bastap tur. 23 tamyzda «Dostyq» úıinde uıymdastyrylǵan qaıyrymdylyq shara barysynda Qazaqstan halqy Assambleıasy Tóraǵasynyń orynbasary Janseıit Túımebaev pen «Ahyska» túrik etnomádenı birlestiginiń tóraǵasy Zııatdın Kasanov 100 balaǵa keńse taýarlary men kıim-keshek syılap, 2 700 000 teńgege túski as uıymdastyryldy.
Bul ıgi isti birden «Qazaqstan uıǵyrlary respýblıkalyq etnomádenı ortalyǵy» ilip áketip, qaıyrymdylyqtyń jarqyn úlgisin kórsetti. 78 mln. teńge túrli qajettilikterge jumsalyp, urpaq bolashaǵy úshin aıryqsha belsendilik tanytty. Máselen, 1300 balaǵa oqý qural-jabdyǵy men mektep formasyn alynyp, kásipker Mızangúl Avamısımova Almaty oblysyndaǵy J. Bosakov atyndaǵy mektepti parta, oryndyqpen tegis qamtamasyz etti. Jahanger Muratova Almaty qalasymen birge oblys kólemindegi 107 jetkinshekti mektepke daıyndasa, Qazaqstan uıǵyrlary respýblıkalyq etnomádenı ortalyǵynyń Almaty qalasyndaǵy fılıaly «Nur Otan» partııasymen birlesip, 600 oqýshyǵa qalam-qaǵaz, 200 balaǵa mektep formasyn syıǵa tartty.
«Mıtsva» evreı ulttyq uıymdarynyń qaýymdastyǵy 22 balaǵa 248 600teńgege, «Fılııa» Qazaqstandaǵy grek qoǵamdarynyń qaýymdastyǵy 10 balaǵa 60 000teńgege, «Naırı» armıan mádenı ortalyqtarynyń qaýymdastyǵy 100 000 teńgegedemeýshilik jasady. Almaty qalasyndaǵy etnomádenı birlestikter kórsetken qaıyrymdylyq kómektiń jalpy somasy 81 108 000 qurady.
Túrkistan oblysyndaǵy etnomádenı birlestikterdiń qosqan úlesi de qomaqty. Ońtústik óńirdegi etnos ókilderi 2 myn 68 balaǵa 30 560 000 teńgege mektepke daıarlyq jumystaryn uıymdastyrsa, Qostanaı oblysynyń 2 889 balaǵa jumsaǵan qarajaty 28 444 969 teńgege jetti. Qaraǵandy oblysy boıynsha etnomádenı birlestikter, Analar keńesi, Qaıyrymgerler men metsenattar klýbynyń ókilderi birigip, 713 balaǵa 18 254 770 teńgege jomarttyq jasady. Sonyń ishinde qaıyrymgerler men tálimgerler klýbynyń ókili jáne «Jomart júrek» tósbelgisiniń ıegeri Sáýle Shaýenovanyń jetekshiligimen Jezqazǵandaǵy «Utaria LTD» kompanııasy erekshe belsendilik tanytqanynaıta ketý paryz. 67 kópbalaly otbasyna 6 mln. teńgege demeýshilik jasap, ár balaǵa 25 000 teńgeden teńdeı bólip berdi. Sátbaev qalasynda tigin jáne toqyma sheberhanasynyń sharýasyn dóńgeletip otyrǵan kásipker, kópbalaly ana Alena Eberman bolsa, 300 000 teńgeniń mektep formasyn 30 balaǵa tegin usyndy.
Jambyl oblysynyń da aıaq alysy jaman emes, 928 oqýshyǵa 8 100 000 teńge jumsap, izgiliktiń úzdik kórinisin baıqatty. Sonyń ishinde qalalyq, oblystyq ózbek etnomádenı birlestigi, oblystyq «Nemister qoǵamy», «Barbang» kúrdiler etnomádenı birlestigi, «Vynhýa» dúngender qoǵamdyq birlestigi, «Ahyska» etnomádenı birlestigi, «Polonez polıak tili men mádenıeti ortalyǵy» qoǵamdyq birlestigi men «Shıvat-tsıon» evreı etnomádenı birlestigi, Mahmýd Qashqarı atyndaǵy uıǵyr etnomádenı birlestigi, Qarashaı-balqarlar etnomádenı birlestigi aıryqsha atsalysty.
Toptap aıtsaq, Almaty oblysy 8250 000 teńgege, Nur-Sultan qalasyndaǵy 20 etnomádenı birlestik 52 balaǵa 7 000 000 teńgege, Mańǵystaý oblysy 1550 balaǵa 7 580 500 teńgege, Shyǵys Qazaqstan oblysy 350 balaǵa 5 564 100 teńgege, Shymkent qalasyndaǵy etnomádenı birlestikter 140 balaǵa 5 040 000 teńgege, Pavlodar oblysy 1000 oqýshyǵa 5 000 000 teńgege aýqymdy kómek uıymdastyrdy.
Batys Qazaqstan oblysyna keler bolsaq, 157 ul-qyzǵa 1 580 000 teńgeden astam astam kómek kórsetti. Jumsalǵan qarajattyń negizgi bóligin, naqtyraq aıtqanda 1 mln teńgeden astamyn «Mırzoıan» armıan etnomádenı qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy, qalalyq máslıhattyń depýtaty Avetık Rýbenuly Amırhanıan óz qaltasynan shyǵardy. Ol áleýmettik az qamtylǵan januıalarda tárbıelenip jatqan 100 den astam balaǵa mektep formasy men oqý quraldaryn tabystady. Sondaı-aq, «Birlik» ázirbaıjan mádenı-aǵartýshylyq qoǵamynyń tóraǵasy Nadjav Mamedov kómekti asa qajet etetin 17 mektep oqýshysyna 280 myń teńgege sporttyq kıimder men aıaq kıimder jáne mektep quraldaryn syıǵa tartty. Osy aktsııa barysynda «ıÝnıserv» JShS basshysy, oblystyq máslıhat depýtaty, oblystyq Qoǵamdyq kelisim keńesiniń múshesi N. Satbaev 40-tan astam oqýshyǵa 300 myń teńgege mektep quraldaryn jetkizip berdi.
Ózge oblystaǵy etnos ókilderi de shama-sharqyna qaraı úles qosyp, qatardan qalmaýǵa tyrysty. QHAA qtóbe qalasyndaǵyǵımaratynda «Qoǵamdyq kelisim» KMM, Aqtóbe oblysy janyndaǵy Analar Keńesi, «Jańǵyrý joly» jastar qozǵalysynyń oblystyq shtaby, «Ázirbaıjan Qaýymdastyǵynyń» oblystyq fılıaly, «Shalom» evreıler etnomádenı birlestigi, «Oksana» ýkraınderdiń ulttyq-mádenı ortalyǵy, «Uıǵyrlar Qaýymdastyǵy» Aqtóbe oblysyndaǵy fılıaly 200 myń qarajat kóleminde 10 balaǵa mektepke qajetti quraldar men kıim-keshek tartý etti. Atyraý oblysy QHA etnomədenı birlestikteri «Tulpar» saýyqtyrý kesheninde dem alǵan Arys qalasynan kelgen 47 balanyń qolyna sómkeler ustatyp, aıryqsha qýantty. Arnaıy kontserttik baǵdarlama uıymdastyryp, tətti syılyqtar úlestirildi. Jumsalǵan qarajattyń jalpy sommasy – 500 myń teńge.
Sonymen qatar, Soltústik Qazaqstan oblysy 18 balaǵa – 680 myń, Qyzylorda oblystyq Qazaqstan halqy assambleıasynyń uıymdastyrýymen 80 balaǵa jalpy sommasy 800 000 teńge shamasynda tartý-taralǵy taratyldy.
Qoryta aıtqanda, Qazaqstan halqy Assambleıasy qazirgi tańda «Mektepke jol» aktsııasy aıasynda 10 myń oqýshyǵa 200 mln. teńge kóleminde kómek kórsetip otyr. Qaıyrymdylyq sharasy qyrkúıek aıynyń sońyna deıin jalǵasady.
