Medsaqtandyrý reformasynan keıin óńirlerde ne ózgeredi
PAVLODAR. KAZINFORM — Elimizdiń Densaýlyq saqtaý mınıstri Aqmaral Álnazarova buǵan deıin keıbir aýrý túrleri Tegin medıtsınalyq kómektiń kepildendirilgen kóleminen (TMKKK) Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrýǵa (MÁMS) kóshiriletinin aıtty. Bul ózgeris óńirlerdegi medıtsınanyń damýy men qyzmet sapasyna qalaı áser etedi? Jańashyldyqta qandaı faktorlar eskerilýi kerek? Máseleni zerdelep kórdik.
Jańa reformanyń kózdegeni ne?
Eń áýeli Densaýlyq saqtaý mınıstri usynǵan ózgeriske toqtalyp ótsek. Aqmaral Álnazarovanyń aıtýynsha, medıtsınalyq saqtandyrý reformasy aıasynda kepildendirilgen tegin medıtsınalyq kómekke kiretin áleýmettik mańyzy bar 13 aýrý túriniń tek 6-ýy ǵana TMKKK paketinde qalady. Olar: týberkýlez, onkologııa, AITV, JITS, gepatıt jáne sırek kezdesetin aýrýlar. Qalǵan 7 aýrý túri birtindep MÁMS-ke berilýi kerek.
Qazaqstandaǵy áleýmettik mańyzy bar aýrýlardyń qazirgi tizimine týberkýlez, adamnyń ımmýn tapshylyǵy vırýsynan (AITV) týyndaǵan aýrý, sozylmaly vırýstyq gepatıtter men baýyr tsırrozy, qaterli isikter, qant dıabeti, psıhıkalyq, minez-qulyq buzylystary, tserebraldy sal aýrýy, jedel mıokard ınfarktisi, revmatızm, dáneker tinniń júıeli zaqymdanýlary, júıke júıesiniń degeneratsııalyq aýrýlary, ortalyq júıke júıesiniń mıelınsizdendirýshi aýrýlary, sırek kezdesetin aýrýlar.
«Negizgi mindet — eshkimdi medıtsınalyq kómeksiz qaldyrmaý. Ekinshi mindet — bizdiń azamattardy medıtsınalyq saqtandyrý júıesine barynsha tartý, olar da óz densaýlyǵy aldynda mindetteme alýy úshin kerek», — dedi mınıstr.
El turǵyndaryna arnalǵan otandyq medıtsınalyq qyzmetter búginde eki paketke bólingen. Olar — «Tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi» jáne «Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý».
Al áleýmettik aýrýǵa kúdikti naýqastar mindetti medıtsınalyq saqtandyrý jarnasyn tólemese, olarǵa tegin dıagnostıkadan ótý quqyǵy berilmeıdi. Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha bul kemshilik aldaǵy ýaqytta joıylýy kerek. Ol úshin medıtsınany qarjylandyrý durys qurylymdalýy kerek.
Aımaqtarǵa nesimen tıimdi?
Mınıstrlik taratqan aqparatqa súıensek, Qazaqstanda medıtsınalyq kómektiń biryńǵaı paketi 2027 jyly iske qosylady. Tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemin mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý sheńberinde kórsetiletin qyzmetterge qosý 2025 jyldan qarastyryla bastaıdy.
Medıtsınalyq kómektiń biryńǵaı paketi medıtsınalyq kómek alatyn turǵyndar úshin, sonyń ishinde óńirlerde turatyn azamattarǵa nesimen tıimdi bolady?
Bul saýalǵa Pavlodar oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasynyń basshysy Ánýar Buırashev bylaı dep jaýap berdi.
— Biryńǵaı paketke TMKKK-nyń eń az paketi kiredi: jedel jáne pallıatıvtik kómek, áleýmettik mańyzy bar aýrýlarǵa kúdik týyndaǵan jaǵdaıdaǵy kómek, ambýlatorııalyq dári-dármekpen qamtamasyz etý jáne saqtandyrylmaǵandar úshin shuǵyl statsıonarlyq kómek. Al MÁMS bazalyq paketi medıtsınalyq kómektiń ózge barlyq (sozylmaly aýrýlar men áleýmettik mańyzy bar aýrýlarǵa kómek kórsetýdi qosa alǵanda) túrlerin qamtıdy. Usynylǵan model qarjylandyrý kólemi boıynsha MÁMS-70%, TMKKK — 30% araqatynasyn qamtamasyz etedi dep kútilip otyr. Eń áýeli MÁMS paketine dınamıkalyq baqylaýǵa jatatyn sozylmaly aýrýlar, áleýmettik mańyzy bar aýrýlardyń jeti toby, alǵashqy medıtsınalyq-sanıtarlyq kómek birtindep beriledi. Bul jerde óńirlerdiń turǵyndary úshin kóptegen artyqshylyqtar týyndaıdy dep kútemiz. Onkologııalyq skrınıngter patsıenttiń saqtandyrý mártebesine qaramastan barlyq azamattar úshin tegin bolady. Barlyq áleýmettik mańyzy bar aýrýlar boıynsha kúdik týyndaǵan jaǵdaıda tekserýler patsıenttiń saqtandyrý mártebesine qaramastan tegin júrgiziledi. Medıtsınalyq kómektiń sapasy men qoljetimdiligi artyp, qyzmetterdiń tarıfteri naqty shyǵyndarǵa sáıkes túzetiledi. Bul jerde keıbir turǵyndarda «medıtsınalyq saqtandyrýǵa aqy tólemesem, maǵan medıtsınalyq kómek kórsetpeıdi» degen qorqynysh týyndaýy múmkin. Ózgeris oǵan jol bermeıdi. Kerisinshe, aımaqtarda MÁMS arqyly adamdarǵa qyzmet kórsetip otyrǵan medıtsınalyq uıymdarǵa túsetin qarajat kóbeıedi. Qarjylandyrý ulǵaısa, múmkindik de kóbeıetini sózsiz. ıAǵnı medıtsınalyq kómektiń biryńǵaı paketin engizý medıtsınalyq kómekke qol jetkizýdegi teńsizdikti sheship, medıtsınalyq uıymdardy neǵurlym ashyq qarjylandyrýǵa múmkindik beredi, -dep túsindirdi basqarma basshysy.
Óńir medıtsınasyndaǵy kúrmeýli máseleler
«Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory» KEAQ Pavlodar oblysy boıynsha fılıalynyń basshysy Jangeldi Shaıymbetovtiń pikirinshe, Biryńǵaı paket óńirlerdegi medıtsınalyq uıymdardyń damýyna úlken múmkindikter týdyrýy múmkin. Sebebi MÁMS arqyly kórsetiletin qyzmetterdiń sany ósken saıyn olardyń alatyn qarajattary da kóbeıedi. Biraq áýeli qazirgi qalyptasqan problemalardy sheship alǵan jón.
— Ertis-Baıan óńirindegi densaýlyq saqtaý salasynda bizdiń fılıalymyz kýá bolyp otyrǵan negizgi úsh másele bar. Eń áýeli, medıtsınalyq uıymdardyń tsıfrlanýy kenjelep tur. Naqty sapaǵa qol jetkizýde barlyq aqparattar meılinshe qoljetimdi bolýy kerek. Ashyqtyqty qamtamasyz etýde ár patsıent óziniń shyn máninde medıtsınalyq kómekti alǵanyn kórsetýi kerek. Ókinishke qaraı, keıbir jaǵdaıda ony dáleldeý múmkin emes. Keıbir medıtsınalyq uıymdar bolmaǵan qabyldaýlardy, alynbaǵan analızderdi júıege engizip qoıyp, jurtshylyq tarapynan aryz-shaǵymdar túsip jatady. Mundaı kemshilikterdi biz shaǵym túsken jaǵdaıda ǵana kóre alamyz. Bıyl Astana qalasyndaǵy medıtsınalyq uıymdarda patsıent óziniń medıtsınalyq kómek alǵanyn bıometrııalyq beıneni anyqtaý (Face ID) arqyly rastaı alatyn pılottyq joba bastaldy. Jańashyldyq keler jyly oblystarǵa taraıdy dep kútilip otyr.
Ekinshi másele, medıtsınalyq uıymdar arasyndaǵy málimetterdiń kiriktirilmeýi. Uıymdardyń qoldanatyn aqparattyq júıeleri ártúrli bolǵandyqtan, qyzmetter men patsıentterdiń aýrýlaryna qatysty aqparattardy almasa almaıdy.
Sońǵysy, medıtsınalyq mamandar tapshylyǵy. Bul másele patsıentter tarapynan aryz-shaǵymnyń jıileýine sebep faktordyń biri.
Densaýlyq saqtaý mınıstrligi men jergilikti atqarýshy organdar osy máselelerdiń sheshilýine basymdyq bergeni jón dep oılaımyn. Al medıtsınalyq uıymdarǵa qor tarapynan tólem júrgizý burynǵysha Densaýlyq mınıstrligi bekitken tarıfke sáıkes júrgizile beredi.
Olardyń kórsetken qyzmeti aqparattyq júıeler arqyly bizge túsedi. Bul jerde birden qarajat aýdarý degen sóz joq. Áýeli fılıaldaǵy medıtsınalyq kómektiń sapasyn baǵalaý jáne sharttyq mindettemelerdi monıtorıngteý bólimi kórsetilgen qyzmet sapasyn tekseredi.
Onda 16 tájirıbeli sarapshy jumys isteıdi. Mamandar bárin sapaly tekserip shyqqan soń nátıjege qaraı qyzmet qarajaty tólenedi, -deıdi fılıal basshysy.
Qor ókiliniń túsindirýinshe, jurttyń MÁMS-ke aýdaratyn jarnalary qorǵa emes, birden Ulttyq banktiń esepshottaryna túsedi. Qor — osy qarajatty kórsetilgen qyzmetter boıynsha bóletin operator ǵana. Mamandar shaǵymmen óte kóp jumys isteıdi.
Eger emdelýshige medıtsınalyq mekemede beıindi dárigerge, keıbir medıtsınalyq analızderge joldama bermese nemese qyzmetti aqyly alýǵa jiberse jáne t. b. máselelerge kezikse, birden sol uıymdaǵy «Patsıentterdi qoldaý» qyzmetine júginýi kerek. Al ol jerden mardymdy jaýap bolmasa qorǵa shaǵymdanǵany abzal.
Shaǵym negizdi bolsa, jospardan tys monıtorıng júrgiziledi. Budan bólek aǵymdaǵy, jospardan tys, nysanaly jáne proaktıvti monıtorıng túrleri bar. Bulardyń barlyǵy medıtsınalyq qyzmettiń sapasyn qadaǵalaýǵa, emdelýshiler quqyǵyn qorǵaýǵa baǵyttalǵan.
Statıstıkalyq derekterge den qoısaq. MÁMS júıesi engizilgeli aımaqtyń densaýlyq saqtaý bıýdjeti eki ese ósken. 2019 jyly ol 42,5 mlrd teńgeni qurasa, qazir bul kórsetkish 101,1 mlrd teńgege jetip otyr. Medıtsınalyq ońaltý men konsýltatsııalyq-dıagnostıkalyq kómek kórsetýge 15 ese kóp qarajat bólinip, MÁMS boıynsha tólenetin joǵary tehnologııalyq operatsııalardyń 28 túri jasalyp júr.
Óńirde jyldyń alǵashqy 8 aıynda jalpy somasy 1 mlrd teńgeden asatyn somaǵa operatsııalar júrgizilgen. Al bir otanyń quny 1-10 mln teńge aralyǵynda. Qormen shart jasasqan, ıaǵnı MÁMS-ten aqsha alyp, turǵyndarǵa medıtsınalyq qyzmet kórsetý jaýapkershiligin ıelengen mekemeler sany — 72. Olardyń 32-si ǵana memlekettik mekemeler.
MÁMS qarajaty - maıshelpek emes
MÁMS arqyly óńirdegi emdeý uıymdaryn qarjylandyrýdyń eń úlken úlesi bastapqy emhanalyq deńgeıdegi kómek (65) pen statsıonarlyq jaǵdaıdaǵy mamandandyrylǵan medıtsınalyq kómekke (24%) tıesili. Al konsýltatsııalyq-dıagnostıkalyq kómektiń úlesi — 14,2%.
«Bizdiń mamandar jyldyń alǵashqy 8 aıynda emdeý uıymdarynyń qyzmet kórsetý sapasy boıynsha 43 070 aqaýdy anyqtady. Nátıjesinde 634,8 mln teńgege ekonomıkalyq yqpal etý sharalaryn qoldandyq. Bul másele barlyq mekemelerge qatysty. Al jyl basynan olardyń qyzmetine qatysty turǵyndar tarapynan 877 shaǵym tústi. Byltyr dál osy kezeńdegi shaǵymdar sany 949 bolǵan. Kórsetkishtiń jaǵymdy jaqqa qaraı ózgerýine medıtsınalyq mekemelerde sapa bolsa, qarjy kóbirek túsetinin túsine bastaǵany áser etti degen oıdamyn», -dep áńgimesin jalǵaı tústi J.Shaıymbetov.
Jalpy búginde Pavlodar oblysyndaǵy turǵyndardyń 85,4%-y nemese 650 myńnan astam adam saqtandyrylǵan. Bulardyń ishinde 400 myń azamat — 15 jeńildik sanatyna kiredi, olar úshin jarnalardy memleket tólep otyr. Al qalǵan 250 myńy — qyzmetkerler, jumys berýshiler, ózin-ózi jumyspen qamtýshylar jáne ekonomıkalyq turǵydan belsendi azamattar.
Buǵan deıin Memleket basshysy saqtandyrylmaǵan azamattardyń sanyn azaıtý týraly tapsyrma júktegeni málim. Mamandar bul baǵytta jumys júrgize kele, jyl basynan jańadan 21 377 adamdy saqtandyrǵan. Biraq oblysta áli de 111 myńnan astam adam saqtandyrylmaǵan bolyp esepteledi. Qazir bul máseleni sheshýge qor men oblys bıligi birlese jumys jasap otyr.
Osy oraıda keıbir turǵyndardyń kókeıinde «Qol-aıaǵym saý, eshqashan medıtsınalyq uıymnyń tabaldyryǵynan attap kórmeppin. Endeshe men qorǵa nelikten aı saıyn jarna aýdaryp turýym kerek?» degen saýaldyń týyndaıtyny jasyryn emes. Bul suraqqa J.Shaıymbetov bylaı dep jaýap qaıtardy:
«Jalpy MÁMS júıesi deni saý adamnyń óz jarnasy esebinen ózge naýqas adamǵa kómektesýi qaǵıdasy negizinde júrgiziletini ras. Keıbir adamdar úshin MÁMS-ke deıin kóptegen medıtsınalyq kómek pen qyzmet túrleri qoljetimsiz edi. Qazir ońaltý sharalaryna naýqastar kez kelgen ýaqytta bara alady. Jyl basynan 6 myńǵa jýyq adam ońaltýdan ótken, sonyń ishinde mı qan aınalymynyń buzylýy bar patsıentterdiń 85,2%-y densaýlyǵyn túzedi. Munyń syrtynda „Ańsaǵan sábı“ baǵdarlamasy aıasynda 3 jyl ishinde Pavlodar oblysynda 180-ge jýyq bala dúnıege keldi. Bıyl MÁMS sheńberinde EKU-ǵa taǵy 266 kvota bólindi. Qarjylandyrý medıtsınalyq kómektiń 2 myńnan astam túrine júrgiziledi. Osynyń barlyǵy aımaqtaǵy medıtsınalyq qyzmet túrleriniń kópshilikke qoljetimdi bola túskeniniń aıǵaǵy dep oılaımyn. Qor fılıaly áleýmettik ál-aýqaty daǵdarys jaǵdaıyndaǵy azamattardy MÁMS júıesine tartýmen aınalysyp jatyr. „E“ sanatyna kiretin azamattar anyqtalyp, olardyń turǵylyqty jeri, áleýmettik mártebesi, saqtandyrý mártebesiniń bolmaý sebepteri boıynsha egjeı-tegjeıli taldaý jasaldy. Qazirgi ýaqytta E jáne D sanatyndaǵy azamattardyń saqtandyrý jarnasyn bıýdjet esebinen tóleý arqyly olardy júıege tartý jaıy qarastyrylyp otyr».
Qaryzǵa belshesinen batqan uıymdardyń taǵdyry ne bolady?
Buǵan deıin Pavlodar oblysyndaǵy birneshe emdeý mekemesi kredıtorlyq qaryzǵa belshesinen batyp otyrǵany týraly másele kótergenbiz.
Anyqtaǵanymyzdaı, medıtsınalyq mekemelerdiń kredıtorlyq bereshekteri uıymdardyń basym bóligine tán ári bul úrdis biraz jyldan beri jalǵasyp kele jatqany baıqalady.
Buǵan dálel retinde óńirlik densaýlyq saqtaý basqarmasynan alynǵan resmı jaýapty usynamyz:
«2022 jyldyń qyrkúıeginen bastap densaýlyq saqtaý basqarmasy basshysynyń buıryǵy negizinde Maı, Ýspen aýdandyq aýrýhanalarynyń, № 1 Pavlodar qalalyq aýrýhanasynyń (eki ret) jáne Ekibastuz qalalyq aýrýhanasynyń kredıtorlyq bereshegin tómendetý boıynsha ádisnamalyq kómek kórsetý jónindegi jumys tobynyń saparlary júzege asyryldy. Top joǵaryda atalǵan aýrýhanalardyń negizgi kórsetkishterine iriktep taldaý júrgizdi, kredıtorlyq bereshektiń ósýine ákep soqtyratyn birqatar sebep anyqtaldy. Kásiporyndar ákimshiligine bereshektiń ósýin tómendetýge qatysty is-sharalar qabyldaý jóninde usynys berildi. Ýaqtyly qabyldanǵan sharalarǵa sáıkes 2023 jyldyń sońyna qaraı kredıtorlyq bereshekti tolyǵymen 3 medıtsınalyq uıym (Ertis, Maı, Tereńkól aýdandyq aýrýhanalary) ótese, 4 medıtsınalyq uıym aıtarlyqtaı qysqartty (Ýspen, Jelezın, Aqqýly aýdandyq aýrýhanalary men Pavlodar oblystyq balalar aýrýhanasy)».
Basqarma buǵan qosa kredıtorlyq bereshektiń ósýine sebep bolatyn faktorlardy bylaısha keltiredi:
— Ýrgenttik jáne joǵary shuǵyldyq (jumys rejımi 24/7);
— Qabyldaý bólimshesi boıynsha kásiporyndardyń tikeleı shyǵyndary;
— Jansaqtaý bólimshesindegi qyzmetter boıynsha ótelmeıtin shyǵyndar, aqysyz sımýlıatsııalyq operatsııalar, gıstologııalyq zertteýlerge aqy tóleý.
Qazirgi ýaqytta Pavlodar oblysy boıynsha kredıtorlyq bereshek 5 medıtsınalyq uıymda bar jáne olardyń jalpy somasy — 4 mlrd 545,3 mln teńge (№ 1 Pavlodar qalalyq aýrýhanasy, Ekibastuz qalalyq aýrýhanasy, № 3 Pavlodar qalalyq aýrýhanasy, Pavlodar oblystyq balalar aýrýhanasy jáne Pavlodar qalasynyń № 5 emhanasy). Densaýlyq saqtaý basqarmasy atalǵan uıymdardyń birinshi basshylaryn tártiptik jaýapkershilikke tartylyp jatqanyn málimdedi.
«Basqarma MÁMS qory fılıalynyń basshysy J.Shaıymbetovpen birge medıtsınalyq uıymdardyń birinshi basshylaryn jınap, kredıtorlyq bereshek máseleleri boıynsha tyńdaý ótkizdi. Osy tyńdaýlarda medıtsınalyq uıymdardyń qarajatty utymdy jáne tıimdi paıdalanýyn qamtamasyz etý, sondaı-aq emdeý-saýyqtyrý jumystaryna zııan keltirmesten qarajatty qatań únemdeý rejımin qamtamasyz etý jóninde sharalar qabyldaý týraly tapsyrma berildi», — dep habarlady densaýlyq saqtaý basqarmasynan.
Mamandar bul máselege emdeý uıymdarynyń qarjysy esh baqylanbaıtyny sebep deıdi. ıAǵnı, emdeý uıymdaryndaǵy qarajatqa, syrttan satyp alý júrgizý kólemine qadaǵalaý júrgizilmeıdi. Oǵan zań ruqsat bermeıdi. Saldarynan memlekettik medıtsınalyq uıymdardyń kredıtorlyq qaryzy óse beredi.
Bul másele 2027 jyly engiziletin medıtsınalyq kómektiń biryńǵaı paketinde qarastyrylyp, baqylaý tetikteri uıymdastyrylǵany abzal. Sebebi búginde MÁMS arqyly Pavlodar oblysyna keletin qarajattyń 70 paıyzyn memlekettik emdeý uıymdary ıelenip otyr.
