Medıatsııa ınstıtýty búginnen bastap kúshine enedi
jeke adamnyń buzylǵan quqyqtary men bostandyqtaryn, qoǵam men memleket múddesin ýaqytyly qorǵaý jáne qalpyna keltirý maqsatynda birqatar is-sharalar qamtylǵany belgili. Onyń ishinde, jeke quqyqtyq daý-sharlar taraptar arasyndaǵy ymyraǵa qol jetkizýdiń sot jáne sottan tys tártippen qoldanylatyn túrli joldary men ádisterin belgileýge baǵyttalýy múmkin áreketter de kórinis tapqan edi. Sonymen birge, 2010 jylǵy Elbasynyń «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy quqyq qorǵaý qyzmeti men sot júıesiniń tıimdiligin arttyrý jónindegi is-sharalary týraly» Jarlyǵynda qylmystyq sot isterin júrgizý barysynda bitimgerlik rásimderdi keńeıtý, onyń ishinde medıatsııa ınstıtýtyn damytýǵa, sondaı-aq jeke jáne jeke-buqaralyq aıyptaý qylmystyq isteriniń sanatyn keńeıtý baǵytynda birqatar tapsyrmalar bergeni belgili. Osyǵan oraı, aǵymdaǵy jyly QR Parlamenti «Medıatsııa týraly» QR Zańyn qabyldady. Memleket basshysy atalǵan zańǵa qańtar aıynda qol qoıǵan edi. Zań erejelerine sáıkes, atalǵan qujat Elbasy qol qoıǵannan keıin alty aıdan soń kúshine enedi. ıAǵnı, qazaqstandyq sot júıesinde medıatsııa - mámilegerlik ınstıtýty búginnen bastap kúshine engeli otyr. Osylaısha, qazaqtyń dala demokratııasynda álimsaqtan bılerdiń daý sheshý ádisi sanalyp kelgen mámilegerlik ınstıtýty órkenıettik jolmen elimizdiń sot júıesine qaıta kelip otyr. Al búginnen bastap kúshine engen zań negizinen medıatsııa uǵymyn anyqtaý, onyń negizgi qaǵıdattaryn, mámilegerliktiń qoldanylý aıasyn, medıatsııa rásiminiń kepildigin, medıatorlar qyzmetine aqy tóleý jáne belgileý máselelerin qarastyrady.
Bul rette medıatsııa júıesi negizinen jeke jáne zańdy tulǵalar qatysatyn azamattyq, eńbek, otbasylyq jáne ózge de quqyqtyq qarym-qatynastarynan, sondaı-aq onsha aýyr emes jáne aýyrlyǵy ortasha qylmystyq ister boıynsha qylmystyq sot isin júrgizý barysynda qaralatyn daýlardy sheshýge qoldanylady. Sonymen birge, áreketke qabiletsiz dep tanylǵan adamdardyń múddelerine qatysty, taraptardyń biri memlekettik organ bolyp tabylatyn daýlarǵa, sybaılas jemqorlyq qylmystarǵa, memlekettik qyzmet pen memlekettik basqarý múddelerine qarsy ózge de qylmystyq isterge mámilegerlik júrmeıdi.
Al mámilegerlikpen aınalysatyn medıatorlyqqa negizinen joǵary bilimi bar, jasy 25‑ke tolǵan, el Úkimeti aıqyndaıtyn tártippen bekitiletin medıatorlardy daıarlaý baǵdarlamasy boıynsha oqytýdan ótkenin rastaıtyn qujaty (sertıfıkaty) bar tulǵa, sondaı-aq kásipqoı medıatorlar tiziminde turǵan azamattar sot isteri barysynda mámileger bola alady. Bir sózben aıtsaq, zań boıynsha daýlar jeke qarsylyq aıasynan shyǵarylyp, múddeli pikirtalas aıasyna beriledi. Múddeli azamattar men uıymdarǵa daýlardy sotqa júginbesten, sotqa deıingi satyda qaraý barysynda sheshý is-áreketterin bir júıege keltirý qamtylady. Osy arqyly ýaqyttyń únemdeletini, sottarda qaralatyn isterdiń sany aıtarlyqtaı azaıatyny kútiledi. Budan bólek zańnyń áleýmettik baǵyty da barshylyq. Onyń ishinde jergilikti qaýymdastyq deńgeıinde paıda bolǵan keıbir janjaldardy mámilegerler arqyly sheshý múmkindigi kózdelip otyr.
Jalpy, halyqaralyq termın bolyp qalyptasqan «medıatsııa» uǵymy latynnan aýdarǵanda mámilesý, kelisý, ymyralasý degen maǵynany bildiredi. Al medıatsııa ınstıtýtynyń túpki maqsaty - bitimgerlik, mámilegerlik. Sondyqtan da, qazaqstandyq sot júıesinde engiziletin medıatsııa ınstıtýty bitimgerlikpen, ózara mámilegerlikpen daý sheshýdiń jańa mádenıetin qalyptastyratyny sózsiz.
Sonymen qatar elimizdiń quqyq qorǵaý salasynda sońǵy jyldary Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, júzege asyp jatqan reformalar qylmystyq zańnamany izgilendirýge baǵyttalǵan. Osy turǵydan alǵanda, medıatsııa júıesi daý-sharlardy sotqa deıin-aq tyndyryp, aıyptalýshy men jábirlenýshi taraptyń ortaq mámilesimen isti sheshýdiń mańyzyn arttyratyn bolady. Degenmen, daýlasqan tarapty úshinshi jaqtyń kelisimge shaqyrýymen sotqa jetpeı tatýlastyrý - qazirgi qylmystyq protsesster barysynda da qoldanylatyny belgili. Bul rette qylmystyq zańnamaǵa sáıkes, tek jekelegen taraptardyń óz erikterimen isti bitimgerlikpen júzege asyrýǵa nıet bildirgen jaǵdaıynda ǵana qoldanylady. ıAǵnı, qazirgi zań boıynsha da belgili bir jaǵdaıda daýlasqan taraptardyń medıatr júıesine júginýine bolady. Al ondaı jaǵdaıda sot álgi mámilegerlik úderisiniń qanshalyqty zańdy iske asyrylǵandyǵyn baqylaıdy.
Bilikti zańger mamandardyń paıymyna salsaq, Qazaqstanda enip otyrǵan medıatsııa ınstıtýy sottar úshin úlken jeńildik ala keledi, ıaǵnı zań kúshine engennen bastap, sot isinde jeńildikterge jol ashylady. Bunda jeńildik sotqa ǵana emes, eń aldymen oǵan júginetinder úshin bolatyndyǵy aıtylady. Máselen, eń aldymen shetsiz-sheksiz sozylatyn sot isterinde azamattardyń ýaqyt únemdeýine, jábirlenýshi taraptyń shyǵynyn qalpyna keltirýine mol múmkindikter qamtylady.
Túıindeı kelsek, mámilegerlikpen bitim jasap daý-sharlardy sheshý tájirıbesi qazaq dalasyndaǵy bıler sotynda yqylym zamannan kórinis tapqan. Sondyqtan da, jurtshylyq, qoǵam arasynda týyndaǵan daý-damaılardy balamaly jolmen, qosymsha ádister boıynsha sheshý júıesi Qazaqstan úshin sonshalyqty jańalyq emes. Órkenıetti elderdiń eń tanymal tásilin qazaqtyń danagóı bıleri uly dalada keńinen atqarǵany tarıhtan málim. Onyń ishinde aýyl-aımaqta, óńirlerde elge syıly úlkender, abyz-aqsaqaldar, erekshe qurmetti qarııalardyń ózderi-aq mámilegerlik jumysyn atqaryp kelgeni de barshamyzǵa tańsyq jáıt emes. Bul áli kúnge sarqylmaı sabaqtasyp kele jatqan qundylyq. Sondyqtan da, jańa ınstıtýttyń qazaqstandyq sot júıesin odan saıyn jetildire túsetinine senim mol.
Al halyqaralyq tájirıbelerge súıensek, Malaızııada mámilegerlik arqyly sotqa jetpeı bitim jasalatyn ister sany 90 paıyzdy quraıdy eken. Tek 10 paıyz is qana sot tóreligine jyǵylady. Al Anglııanyń sot júıesinde medıatsııa arqyly 50 paıyz is sheshimin taýyp jatyr. Osynaý ádil júıeniń otany sanalatyn Qazaqstanda ázirshe bári kerisinshe, 90 paıyz is bir ǵana sot úkimin kútedi. Bitimgershiliktiń úlesi - 10-aq paıyz.
