Májiliste múgedektigi bar jandardyń zeınetke shyǵý jasyn tómendetý máselesi kóterildi
«Jyldar boıy Qazaqstan Halyq partııasynyń depýtattary múgedektigi bar adamdardyń problemalyq máselelerin kóterip, olardy sheshý boıynsha jumys júrgizip keledi. Ótken jyldyń sáýir aıynda biz múgedektigi bar adamdar úshin zeınet jasyn tómendetý týraly másele kóterdik. Múgedektigi bar qazaqstandyqtardyń eńbek etýge quqyǵy bar jáne olardyń keıbireýleri zeınet jasyna jetkennen keıin jumysyn jalǵastyrǵysy keledi. Degenmen mundaı adamdar az. Zeınetke shyǵý qarsańyndaǵy múgedektigi bar adamdarǵa jumys isteý densaýlyǵyna baılanysty fızıkalyq qıyndyq týǵyzady. Burynǵy Úkimet múgedektigi bar adamdardyń zeınet jasy tómendegen kezde taǵaıyndalǵan yntymaqty zeınetaqy mólsheri múgedektik boıynsha aı saıynǵy járdemaqydan tómen bolady dep jaýap berdi. Nelikten zeınetaqy júıesin múgedektigi bar adamdar úshin erekshe jaǵdaı jasaýǵa ózgertpeske?», - dedi J. Ahmetbekov Úkimet basshysy Álıhan Smaıylovtyń atyna joldaǵan saýalynda.
Onyń paıymynsha, múgedektigi bar zeınetkerler mindetti túrde zeınetaqyny da, múgedektigi boıynsha járdemaqyny da alýy tıis.
«Bizdiń elde quqyq qorǵaý jáne arnaıy organdardyń qyzmetkerleri ǵana zeınetke erte shyǵady. Múgedektigi bar qazaqstandyqtardy zeınetaqymen qamtamasyz etýde osyndaı tásil qoldanylýǵa tıis dep esepteımiz. Biz azamattardyń ómir súrý sapasyn jaqsartý úshin qabyldanýǵa tıis sharalar men sheshimder týraly aıtqanda Úkimet ádettegideı: «Bul – bıýdjetke qosymsha aýyrtpalyq ákeledi» dep jaýap beredi. Bul tásilge qarsy birneshe obektıvti dálel bar. Birinshiden, Qazaqstanda jumys isteıtin zeınet jasyndaǵy múgedekterdiń sany 3 myń adamnan az. Jumys isteıtin 50 myń múgedektiń ortasha jasy 45 pen zeınet jasy aralyǵyn qurady. ıAǵnı olardyń sany kóp emes», - dedi depýtat.
Joǵaryda aıtylǵandardy eskere otyryp jáne el Prezıdentiniń bastamalaryn qoldaý maqsatynda Qazaqstan Halyq partııasy fraktsııasynyń depýtattary:
1. Múgedektigi bar adamdar úshin zeınetaqy jasyn tómendetýdi;
2. Múgedek adamdar uıymdarynyń mindetti túrde qatysýymen múgedek adamdardyń zeınetke shyǵý jasyn tómendetýdiń jáne aıqyndaýdyń naqty ólshemderin (múgedektik tobyn, densaýlyq jaǵdaıyn, aýrýyn, eńbek sıpatyn jáne t.b. eskere otyryp), sondaı-aq múgedek adamdardyń múddesine saı keletin zeınetaqymen qamsyzdandyrý tetigin ázirleýdi;
3. Múgedekter problemasyn, onyń ishinde jumys isteıtin múgedekter jasynyń eńbekke qabilettiligine áseri týraly qajetti ǵylymı zertteý josparyn daıarlaýdy;
4. «Múgedek adamdardyń quqyqtaryn qamtamasyz etý jáne ómir súrý sapasyn jaqsartý jónindegi 2025 jylǵa deıingi ulttyq josparǵa» múgedek adamdardy zeınetaqymen qamsyzdandyrý, statıstıkalyq derekterdi jınaý jáne múgedektik máselelerin ǵylymı zertteý, múgedektik salasyndaǵy jumysy tıimdiliginiń ındıkatorlaryn ázirleý bóliginde pysyqtaý engizýdi;
5. Ázirlenip jatqan áleýmettik Kodekske múgedektigi bar adamdardyń zeınet jasyn tómendetý máselesin engizýdi usynady.
