Májiliste aýyldardyń ınternetke qoljetimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan zań jobasy maquldandy

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Májiliste «QR-nyń keıbir zańnamalyq aktilerine aýyldy eldi mekenderde ınternettiń qoljetimdiligin qamtamasyz etý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy birinshi oqylymda maquldandy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Aýyldy jerlerdi sapaly ınternetpen qamtamasyz etý – búgingi kúnniń basty talaby. Sebebi Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń bilim jáne densaýlyq saqtaý salalaryn zamanǵa saı reformalaý týraly aıtqan bolatyn. Osy jolda árıne, tsıfrlyq jáne elektrondy qyzmetterdiń qajettiligi óte mańyzdy. Sol úshin osy zań jobasyna engizilgen ózgerister aýyl turǵyndarynyń sapaly jáne qoljetimdi ınternetpen qamtamasyz etýge jańa serpin bereri sózsiz», - dedi Májilis tóraǵasy Nurlan Nyǵmatýlın.

Onyń aıtýynsha bul zań aýyldy jerlerde ınternet jelilerin tartýdy jedeldetýge múmkindik beretinin atap ótti.

«Osynyń bári álbette aýyl halqyn zamanǵa saı telekommýnıkatsııalyq jáne baılanys qyzmetimen qamtamasyz etýge jol ashady. Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý úshin osy zań jobasy daıarlanyp otyr. Zańdy qabyldaý nátıjesinde azamattar elektrondy memlekettik qyzmetti alýmen qatar, onlaın-oqý, tsıfrlyq densaýlyq saqtaý qyzmetteriniń múmkindikterin belsendi túrde qoldana alady. Aýyldardyń arasy alshaq jatqanyn bilesizder», - dedi ol.

Aıta ketsek, zań jobasy aýyldyq eldi mekenderdi ınternetpen qamtamasyz etý maqsatynda ázirlengen. Ol Qazaqstan Respýblıkasynyń 2 kodeksi men 2 zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizýdi kózdeıdi. Zań jobasy baılanys nysandaryn salý kezinde jer ýchaskelerin resimdeý boıynsha ruqsat berý rásimderin ońaılatýǵa, baılanys operatorlarynyń barlyǵyna telekommýnıkatsııalyq ınfraqurylymǵa teń qol jetkizý múmkindigin berýge baǵyttalǵan. Jumys tobyna depýtattar men komıtetterdiń 28 usynysy kelip túsip, olar múddeli mınıstrlikter, vedomstvolar jáne qoǵamdyq uıymdar ókilderiniń qatysýymen jumys tobynyń eki otyrysynda, komıtettiń keńeıtilgen otyrysynda talqylanǵan.


Сейчас читают
telegram