Májilis depýtaty R.Kım: Parlamentke QHA-dan depýtattar saılanýynyń konstıtýtsııalyq bekitilýi óte mańyzdy qadam boldy
Zań shyǵarýshylyq qyzmette elimizdiń damýyna úles qosyp kele jatqan parlamentshilerdiń biri - Roman Kım. Ol - «Qazaqstan káristeriniń qaýymdastyǵy» RQB prezıdenti, Qazaqstan halqy Assambleıasy Keńesiniń múshesi. QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Roman Kım óz oılarymen bólisti.
- Roman Ýhenovıch, bıyl - Qazaqstan halqy Assambleıasy jyly. Osy jyly qandaı irgeli ister atqarylýda? Elimizdiń, qoǵamnyń damýy týraly pikirińizdi ortaǵa salsańyz?
- Ústimizdegi jyly elimiz Memleket basshysynyń bastamasymen Konstıtýtsııanyń jáne Qazaqstan halqy Assambleıasynyń 20 jyldyǵyn qatar atap ótýde. Bular aıryqsha oqıǵa dep bilemin.
Táýelsizdik alǵan kezden beri qaraı bizdiń elimiz demokratııalyq qoǵam qurý jolymen senimdi túrde júrip keledi. Árıne, bul joldy jeńil boldy dep aıtýǵa bolmaıdy. Biraq ózge memleketterdiń ondaǵan jyldar boıy qol jetkizgen jetistikterine biz egemen eldiń tarıhyndaǵy jıyrma jyldan sál astam ýaqytta jetip otyrmyz.
Qazirgi ýaqytta respýblıka tarıhynda birinshi ret kóp partııaly Parlament qalyptasty. Ózińizge belgili, Parlamentte Assambleıadan saılanǵan toǵyz depýtat bar. Bul Qazaqstan halqy Assambleıasynyń aıryqsha mártebege ıe ekenin taǵy da dáleldeı túsedi.
Ózim Májiliske Qazaqstan halqy Assambleıasynan saılandym. Birinshi kezekte, biz, sol sııaqty Májilistiń basqa depýtattary da elimizdiń barlyq azamattarynyń múddesin qorǵaımyz jáne zań shyǵarýshylyq qyzmetpen aınalysamyz. Biz Parlamentke tek qana óz etnosymyzdyń emes, kóp ultty, birtutas Qazaqstan halqynyń múddesin qorǵaý úshin kelgenimizdi atap ótkim keledi.
20 jyl ishinde Qazaqstan halqy Assambleıasy uzaq jyldarǵa tatıtyn aýqymdy isterdi atqardy. Assambleıa halyqaralyq deńgeıde moıyndaldy jáne úlken bedelge ıe boldy. Búgingi tańda demokratııalyq, beıbit jáne turaqty Qazaqstandy qurýda Assambleıanyń eńbegi aıryqsha ekenin atap ótkim keledi.
Kóp ulttyń ókili baqytty ómir súrip jatqan táýelsiz Qazaqstanda beıbitshilik, turaqtylyq jáne birliktiń saltanat quryp turǵany Assambleıanyń basty jáne negizgi jetistigi bolyp tabylatyny sózsiz. Assambleıa jumysynyń arqasynda ultaralyq saıasatty iske asyrýdyń naqty basymdyqtary ázirlendi, etnomádenı birlestikter jumysyn júrgizýdegi negizgi baǵyttar belgilendi. Sondaı-aq joǵary zań shyǵarý organynda Qazaqstannyń birtutas halqynyń múddesin qorǵaý úshin Parlamentke Qazaqstan halqy Assambleıasynan depýtattar saılanýynyń konstıtýtsııalyq bekitilýi óte mańyzdy qadam boldy. Assambleıanyń jyl saıynǵy sessııalarynda mańyzdy strategııalyq sheshimder qabyldanady. Osynyń bári Assambleıanyń shyn máninde búkilhalyqtyq ókildik ınstıtýtyna aınalǵandyǵyn kórsetedi.
- Ústimizdegi jyly qandaı jumystar atqarylýda?
- Assambleıanyń róli men bedeli jyl saıyn ósip kele jatyr. Ol búginde tek ultaralyq jáne konfessııaaralyq kelisim, Qazaqstandaǵy etnostardyń mádenıetin, tilderin jáne salt-dástúrlerin damytý máselelerimen ǵana aınalysýmen shektelmeıdi. Qazaqstan halqy Assambleıasy elimizde bolyp jatqan barlyq mańyzdy oqıǵalardyń aldyńǵy qatarynda turady, «Qazaqstan-2050», «Nurly jol» Jańa ekonomıkalyq saıasat» memlekettik baǵdarlamalaryn iske asyrýǵa tikeleı qatysady, ózi de strategııalyq jańa bastamalar kóteredi. Atap aıtqanda, Assambleıanyń usynysy boıynsha 2015 jyly Qazaqstan Prezıdentiniń kezekten tys saılaýy ótkizildi.
Qazirgi ýaqytta Assambleıanyń mártebesi joǵary deńgeıge jetip, ol shyn máninde jalpyazamattyq jáne saıası ınstıtýtqa aınaldy. Assambleıa etnosaralyq qarym-qatynastarǵa, mádenıetti, tilderdi saqtaýǵa qatysty máselelerimen ǵana emes, Qazaqstan halqynyń birtutastyǵyn nyǵaıtýmen aınalysatynyn túsinýimiz kerek. Assambleıanyń jumysy - búkil qoǵamnyń tynys-tirshiligin úılestirý.
Assambleıa «100 naqty qadam» ulttyq josparyn iske asyrý jumystaryna belsendi qatysýda. Assambleıanyń qyzmeti atalǵan qujattyń barlyq bólimine qatysty. Bes ınstıtýttyq reformanyń ishinde, ásirese, «Birtektilik pen birlik» atty tórtinshi bóligin jeke atap óter edim. Mysaly, 86-qadamda Qazaqstan halqy Assambleıa úshin «Úlken el -úlken otbasy» keń kólemdi jobasyn ázirleý jáne júzege asyrý mindeti kózdelgen. Bul aýqymdy joba qazaqstandyqtardyń birtektiligin nyǵaıta túsetini jáne azamattyq qoǵamnyń bútindigin qalyptastyrý úshin jaǵdaı týǵyzatyny atap kórsetilgen.
Memleket basshysy usynǵan «Ult josparyn» iske asyrý - bul jalpyulttyq mindet, bizdiń qoǵam ony júzege asyrý maqsatynda birigýi tıis. Ol úshin eldiń árbir azamaty ózi jumys istep otyrǵan jerinde qolynan kelgeninshe óz úlesin qosyp, nátıjeli eńbek etýi kerek. Biz sonda alǵa qoıǵan maqsatqa qol jetkizerimiz anyq. «100 naqty qadam» - bul eldi odan ári damytýdyń óte mańyzdy irgeli baǵdarlamasy. Prezıdenttiń osy bastamasy der kezinde jáne ózekti ekendigi sózsiz. Sondyqtan bul josparǵa bizdiń qoǵam da, sonymen qatar halyqaralyq qoǵamdastyq ta úlken qyzyǵýshylyq tanytyp otyr.
Búgingi tańda Qazaqstan aldynda jańa mindetter tur, ishki, sol sııaqty syrtqy syn-qatarlerge laıyqty jaýap berý qajettigi týyndap otyr. Bul rette, qoǵam men memlekettiń úılesimdi damýyn qamtamasyz etetin turaqtylyq pen birlik basty faktor retinde qala bermek. Sondyqtan da ýaqyt alǵa basqan saıyn Assambleıanyń róli óse beretinin zańdylyq dep bilemiz.
Koreı dıasporasy Qazaqstanda beıbit ómir súrýde. Olar osy elge deportatsııalaýdyń nátıjesinde kóship kelgeni belgili. Bizdiń atalarymyzdy ótken ǵasyrdyń 30-40 jyldary Keńes odaǵy eriksiz kóshirip ákelgen. «Qyrylsa, qyryla bersin» dedi me, qystyń qaqaǵan aıazynda mań dalaǵa alyp baryp, sol jerde turatyndaryn aıtqan. Bul oqıǵanyń qalaı bolǵany «Qazaqfılm» túsirgen «Jeruıyq» tarıhı dramasynda barynsha shynaıy sýrettelgen. Biraq ózderi de qıyn jaǵdaıda ómir súrip jatsa da, qazaq halqynyń qoldaýy men kómeginiń arqasynda kárister tiri qalǵan. Berekeli qazaq jeri bizdiń de naǵyz týǵan Otanymyzǵa aınaldy. Biz muny eshqashanda umytpaımyz jáne qazaqtar aldynda ótelmeıtin qaryzdarmyz bar dep esepteımin.
Búginde bir shańyraq astyndaǵy kóp ultty qazaqstandyq otbasynda biz birtutas, demokratııalyq, básekege qabiletti memleketti qalyptastyrý ústindemiz. Biz bul jerde ózimizdiń teń dárejede ekenimizdi sezinemiz jáne barlyq arman-maqsattarymyzǵa qol jetkize alamyz, qoǵamǵa paıdasy tıetin ispen aınalysýymyzǵa barlyq jaǵdaı jasalǵan.
Qazaqstan káristeriniń qaýymdastyǵy belsendi jumys istep keledi. Bizdiń qoǵamdyq uıym jalpymemlekettik mindetterdiń oryndalýyna tikeleı atsalysady. Sonyń ishinde halyqaralyq jobalardy iske asyrýǵa, áleýmettik-ekonomıkalyq, qoǵamdyq-saıası, gýmanıtarlyq máselelerdiń sheshimin tabýyna óz úlesin qosady.
Búginde Qazaqstan men Ońtústik Koreıa arasynda yntymaqtastyq baılanys ornatylǵan. Qazaqstannyń kárister dıasporasy eki el arasyndaǵy kópir ǵana emes, eki jaqty qatynasty damytýdyń shyn máninde belsendileri bolyp otyr. Biz birlesken jobalarǵa bastama jasaımyz, tutastaı alǵanda, barlyq sala boıynsha jumys isteımiz. Búgingi tańda Qazaqstan men Koreıa arasyndaǵy myqty baılanys tek memlekettik deńgeıde ǵana emes, qarapaıym azamattar da eki eldiń qatynasynyń damı túskenin qoldaıdy. Óıtkeni elder arasyndaǵy yntymaqtastyqty ornatýda halyqtyq dıplomatııanyń da mańyzdy rólge ıe ekendigi belgili.
Bizder, qazaqstandyq kárister, qos memleket arasyndaǵy ózara tıimdi qatynastyń damýyna yqpal etkenimizdi oryndy qadam dep esepteımiz. Atap aıtqanda, ońtústikkoreıalyq ınnovatsııalyq tehnologııanyń Qazaqstanǵa kelýine biz de múddelimiz. Bul rette, ońtústikkoreıalyq tarap ta qazir Qazaqstanǵa úlken qyzyǵýshylyq tanytyp otyrǵanyn atap ótý qajet.
Sondaı-aq biz Soltústik Koreıamen de baılanys bolǵanyn qalaıtynymyzdy atap ótkim keledi. Biz olardy 120-dan astam etnostardyń ókilderi beıbitshilik pen kelisimde turyp jatqan kóp ultty memleket retinde Qazaqstannyń tájirıbesimen tanystyramyz.
- Á ńgimeńizge r aqmet .
