Májilis depýtaty mektepterdegi qazaq tili saǵatynyń qysqartylýyna narazy
Saýalda depýtat Elbasy N.Nazarbaevtyń joldaýdaǵy tilge qatysty júktegen tapsyrmalaryna toqtaı kele, elimizdiń bilim salasynda qazaq tiliniń damýyna úles qosatyn kóptegen is-sharalar atqarylyp jatqanyn da tilge tilek etti. Máselen, onyń aıtýynsha, birqatar ózbek, uıǵyr, tájik tilinde sabaq beretin mektepterde kóp tilde sabaq berý, keıbir pánderdi qazaq tilinde oqytý tájirıbesi qolǵa alynyp, ol balalarǵa memlekettik tildi tereńirek úırenýine oń yqpal etip jatyr.
«Elimizde orys tilinde sabaq beretin 1700-den astam mektep bar. Sarapshylardyń aıtýy boıynsha, osy mektepterdi bitirýshilerdiń 7-10 paıyzy ǵana qazaq tilinde sóıleı alady. Bilim jáne ǵylym mınıstrligi bul jaǵdaıdy túzeýdiń ornyna, mektep bitirýshilerdiń Ulttyq biryńǵaı testileý barysynda qazaq tili páninen tapsyrǵan test jaýaptarynyń baǵasyn jalpy qorytyndy balǵa eseptemeıdi. Bundaı áreketti oqýshylardy memlekettik tildi úırenýge yntalandyrmaıtynyn mınıstrliktegi laýazymdy tulǵalardyń túsinbeıtinine qaıran qalasyń. Bul jetpegendeı, qazirgi ýaqytta orys tilinde oqytatyn mektepterde qazaq tili pániniń aptalyq saǵaty bastaýysh synyptarda 1 saǵatqa, joǵary synyptarda eki ese qysqartý qarastyrylypty. Qazaq tilin úıretýdiń halyq arasynda keńinen qamtylýy ózekti másele bolyp turǵan kezeńde Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń mundaı qadamdarǵa barýyn qalaı túsinýge bolady? Osyndaı asyǵys sheshim qabyldaýǵa ne túrtki boldy?», - deıdi depýtat.
Osyǵan oraı, R. Halmuradov qazaq tiline jasalǵan qııanatty joıýǵa yqpal jasaýdy suraıdy.