Majarstandaǵy jylqy tarıhyna qatysty kórmede Botaı mádenıeti tanystyryldy

BÝDAPESh. QazAqparat - Býdapeshtte Majarstan Jaratylystaný tarıhy murajaıy men «Majar-Turan» HQ uıymdastyrýymen jylqyny qolǵa úıretý tarıhy men evolıýtsııasyna arnalǵan kórme ashyldy. Sharaǵa QR Majarstandaǵy elshisi Jánibek Ábdirashov, sala mamandary men ǵalymdar, dıplomattar qatysty. Bul týraly QazAqparat halyqaralyq qordyń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.

Kórmeniń ashylý saltanatynda jylqyny qolǵa úıretý, onyń aımaqtyq sıpatyna qaraı túrleri, kóshpendiler órkenıetindegi jylqynyń orny men onyń majarlardyń ejelgi mádenıetimen baılanysy týraly aıtyldy.

Alǵash ret jylqyny qolǵa úıretken aımaq retinde álemge áıgili bolǵan Qazaqstan aımaǵyndaǵy Botaı mádenıetine erekshe oryn berilgen. Kelýshilerge Orta Azııa men Shyǵys Eýropa dalasyndaǵy at mádenıeti tanystyryldy. Qazirgi Qazaqstannyń soltústik bóligindegi Botaı mádenıetinde qolǵa úıretilgen Prjevalsk jylqysynyń músini (zoolog Imre Isaktyń jumysy) kórmeniń negizgi elementi sanalady. Sonymen qatar qolǵa úıretilgen jylqynyń taralý aımaǵy týraly Eýrazııa dalasynyń basqa bóligine qatysty sońǵy arheologııalyq genetıkalyq zertteýler usynyldy. Kórmege arnaıy tigilgen kıiz úı men ǵun dáýirindegi salt atty jaýynger músini kelýshilerge kóshpendiler ómiriniń negizgi jádigerlerin tanytty. Kórmeniń kelesi mańyzdy bóligi erte orta ǵasyrlardaǵy at ábzelderine arnalǵan. Onda ǵundardyń jaýlap alý dáýirine jatatyn er-turman, úzeńgi, aýyzdyq rekonstrýktsııalary qoıyldy.

Sondaı-aq kórme barysynda «Majar-Turan» HQ prezıdenti, antropolog Andrash Bıro jylqynyń majar halqynyń sharýshylyǵynda ǵana emes, áleýmettik ómirinde de úlken mánge ıe ekenine toqtaldy. Onyń sózinshe, jylqyǵa degen súıispenshilikti oıatyp, ony óskeleń urpaqqa jetkizýde kásibı sportshylardan bólek, ǵalymdar men dástúrshiler de mańyzdy ról atqarady. Kórme fotosýretshi Fannı Bachskaıdyń aqalteke jylqysyn beıneleıtin fotosýretter serııasymen tolyqty.

Atap óteıik, antropolog Andrash Bıro – Eýrazııa dalasynyń tarıhyn zertteýshi. Kóshi-qon protsesterin bıologııalyq modeldeý jáne túrli tarıhı dáýirde ómir súrgen halyqtar popýlıatsııasyna genetıkalyq taldaý jasap, tarıhı ekpedıtsııalar uıymdastyrǵan. «Majar-Turan» halyqaralyq qorynyń negizgi maqsaty – erte túrki-ǵun mádenıetin jańǵyrtýǵa ǵylymı ortany tartý, sol saladaǵy ǵylymı zertteýler arqyly kópshilikke tarıhı tamyrlastyqty tanytý.