Majarstanda qazaq tilin úıretip júrgen Erıka Oner: «Ágýgaıdy» tyńdap, qazaq mádenıetine ǵashyq boldym
ÓSKEMEN. KAZINFORM — Majarstanda stýdentterge qazaq tilin úıretip júrgen Erıka Onerdiń óz ulty da majar. Ol qazaq mádenıetimen, ádebıetimen, salt-dástúrimen etene tanys. Taıaýda Erıka Shyǵys Qazaqstanǵa kelip, óńirdiń tumsa tabıǵatyn tamashalap tańdaı qaǵyp ketti. Kazinform tilshisi meımandy áńgime tartyp kórgen edi.
— Áńgimemizdi týyp-ósken jerińizden bastasaq…
— Majarstannyń Solnok qalasynda dúnıege keldim. Balalyq shaǵym sonyń irgesindegi shaǵyn aýylda ótti. Qazir otbasymmen birge Vengrııanyń ońtústiginde, Serbııa shekarasyna jaqyn Seged qalasynda turamyn. Eki kishkentaı qyzym bar. Til úırengendi, jańa sózderdi meńgergendi unatamyn. Qazir orys tilin úırenip jatyrmyn. Saıahattaǵandy, basqa halyqtardyń salt-dástúrimen tanysqandy, sýret salǵandy jaqsy kóremin. Otbasymnyń orny bólek. Olarǵa mindetti túrde ýaqyt arnaımyn. Balalarymmen birge oınap, dámdi taǵamdar ázirlep beremin. Bolashaqta otbasymmen Qazaqstanǵa kelýdi armandap júrmin.
— Qazaq tiline degen qyzyǵýshylyq qalaı paıda boldy?
— Seged ýnıversıtetiniń Altaıtaný jáne túrkologııa mamandyǵyna oqýǵa túsken edim. Birinshi kýrsta túrik tilin tereńdetip oqydyq, al 2-kýrsta ekinshi shet til retinde altaı tili tobyna jatatyn býrıat-mońǵol jáne qazaq tilderin tańdaýǵa bolady eken. Men dybys sazy óte ádemi qazaq tilin tańdadym.
— Qazaq tilin úıretken ustazyńyz kim?
— Ustazym Muqysheva Raýshangúl Zaqanqyzy. Qazir ol Sársen Amanjolov atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan ýnıversıtetinde orys fılologııasy jáne jýrnalıstıka kafedrasynyń senıor-lektory, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, jýrnalıst jáne aýdarmashy. Majarstanda 23 jyl turǵan ol majar tilin óte jaqsy biledi. Jaqynda vengr aqyndarynyń óleńderin qazaq tiline aýdarǵan jańa kitaby jaryq kórdi. Qazaqtyń baı tilin ǵana emes, tarıhyn, ádebıetin, salt-dástúrin Raýshangúl Zaqanqyzynan úırendim.
— Til úırený qıyn bolmady ma?
— Majar tili men qazaq tili agglıýtınatıvti. Bul tildi úırenýimizdi jeńildetti. Biraq eki til ózara uqsas emes: vengr tili fın-ýgor tilderine, al qazaq tili altaı tiline jatady. Qazaq tiliniń grammatıkasy kúrdeli. Eki jyldyń ishinde áıteýir oıymdy qazaq tilinde jetkize alatyn boldym. Baýyrlas halyqtyń tili bolǵandyqtan túrik tili qazaq tilin úırenýime septigin tıgizdi.
— Majar men qazaq mádenıetiniń, salt-dástúriniń aıyrmashylyqtary men uqsastyqtary qandaı?
— Zertteýler bolmasa eki halyqtyń arasyndaǵy ejelgi baılanystyń qanshalyqty berik ekenin elestete de almas edik. Men týyp-ósken jer — ejelgi Quman ólkesi. Qumandar — Ertistiń orta aǵysyn mekendeýden bastap, XIII ǵasyrda Vengrııanyń ortalyq aımaǵyna qonystanǵan túrik taıpasy. Olar birte-birte vengrlerge qosylyp, qypshaq tilinen aıyryldy. Biraq qypshaq tiliniń izi óshe qoımady. Týǵan jerime jaqyn Qartsaǵ degen qalada qazaqtyń qurmetti konsýly bar. Quman taıpasy tiliniń shyǵý tegi týraly zertteýler jalǵasyp jatyr. Bizdiń eski salt-dástúrimiz qazaqtyń saltyna kóp jaǵynan uqsas kórinedi.
— Seged ýnıversıtetinde qazaq tilin neshe stýdent oqyp jatyr? Olardyń tilge degen qyzyǵýshylyǵy qandaı?
— Raýshangúl Zaqanqyzy Óskemenge oralǵandyqtan Seged ýnıversıtetiniń Altaıtaný kafedrasynyń meńgerýshisi qazaq tilinen sabaq berýimdi ótindi. Qazir Vengrııadaǵy Seged ýnıversıtetiniń Altaıtaný jáne túrkologııa kafedrasynda sabaq beremin. Ol jaqta qazaq tilin 6 stýdent oqyp jatyr. Qazaq tiline erekshe qyzyǵýshylyq tanytqan stýdentim Óskemen qalasyndaǵy joǵary oqý ornyna oqýǵa tústi. Dıplom taqyrybynda tústerdiń qazaqsha ataýlary men tarıhyn, maǵynalyq sıpatyn qarastyrady. Magıstratýrada oqýyn jalǵastyryp, qazaq tiline qatysty taqyrypty zerttegisi keledi. Ýnıversıtetterdiń bir-birimen yntymaqtastyqty ustanǵany qýantady. Sársen Amanjolov atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan ýnıversıtetine bizdiń oqý ornynan bir stýdent keldi. Al óskemendik eki stýdent Seged Ýnıversıtetine aǵylshyn tilin úırenýge bet aldy. Bilim alýshylar tek til úırenip qana qoımaı, sheksiz dala, ádemi tabıǵatty tamashalap, bolashaqta eki el arasyndaǵy oń kelissózderge túrtki bolady dep oılaımyn.
— Qazaq ánderin tyńdaısyz ba?
— 2011 jyly alǵash ret qazaq tilindegi «Ágýgaı» ánin tyńdap, ǵashyq boldym. Sodan beri osy ándi jıi tyńdaımyn. Menińshe, bul án qazaq dalasynyń keńdigin elestetin sııaqty. Qazaq halqynyń óneri men mýzyka mádenıetiniń tarıhy tereńde.
— Qazaqstanǵa alǵash qashan keldińiz? Sol sapardan qandaı áser aldyńyz?
— Qazaqstanǵa alǵash ret 2011 jyly keldim. Ushaqtan Almatyda túsip, ol jaqtan Tarazǵa poıyzben jolǵa shyqtyq. Maǵan eldiń tabıǵaty men tarıhı jerleri qatty unady. Aısha bıbi kesenesine bardyq. Sapar barysynda qazaq ulttyq taǵamdarymen qosa, kórshi halyqtardyń da as mázirimen tanys boldym. Qazaqsha et, palaý men manty óte dámdi eken. Sorpalardy da jaqsy kóremin. Jergilikti turǵyndar iltıpat tanytyp, jyly lebizin bildirip jatty. Qazaqstan halqy jóninde tek jaǵymdy áser aldym.
Osy joly Óskemenge jaqyn mańdaǵy Aqbaýyr úńgirin kórip, Shyǵys Qazaqstan oblysynyń tunyq tabıǵaty men bıik taýlarynyń erekshe sulý ekenine kózim jetti. Adamdar qonaqjaılyq tanytyp, maǵan kómekterin aıamady. Qazaqsha sóılegenime tańdanyp, qoldaý bildirip te jatty.
