Majarstanda Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵy atalyp ótti
«Búgin Majar ǵylym akademııasynyń ǵımaratynda Túrki akademııasy sońǵy úsh jylda basyp shyǵarǵan kitaptardy usynǵanyma óte qýanyshtymyn. Pandemııaǵa baılanysty 2019 jyldan bastap júzbe-júz jolyǵa almaǵanymyzǵa qaramastan, biz osy ýaqyt ishinde Túrki akademııasynda majar ǵalymdary Dıýla Nemet pen Armınıı Vamberıge arnalǵan ǵylymı basqosýlar ótkizip, majar áriptesterimizben yntymaqtastyq aıasynda birqatar is-sharalar uıymdastyrdyq», - dep atap ótti Akademııa basshysy Darhan Qydyráli.
Túrki akademııasy Qazaqstannyń Majarstandaǵy Elshiligimen birlesip ótkizgen is-shara kórnekti aǵartýshy-ǵalym Ahmet Baıtursynulynyń týǵanyna 150 jyl jáne kórnekti majar túrkologi Armınıı Vamberıdiń týǵanyna 190 jyl tolýyna oraı uıymdastyrylyp otyr.
Qazaq, aǵylshyn jáne cheh tilinde jaryq kórgen «Ahmet Baıtursynuly jáne Alash» jınaǵyna Ahań týraly zamandastarynyń, keıingi býyn ókilderi jáne qazirgi zertteýshilerdiń tańdaýly maqalalary toptastyrylǵan. Al, «Túrkistan» serııasy aıasynda jaryq kórgen «Pýteshestvıe po Sredneı Azıı» eńbeginde áıgili saıahatshy Armınıı Vamberı Túrkistan halyqtarynyń tarıhy men mádenıeti, etnografııasy men geografııasy týraly mol málimet qamtyǵan. Bul kitap alǵash 1865 jyly Sankt-Peterbýrgte orys tilinde jaryq kórip, keıin Túrkistan general-gýbernatory K.P. Kaýfmannyń bastamasymen ázirlengen «Túrkistan jınaǵynyń» 12-tomyna engen. Túrki akademııasy túrkologtyń atalmysh eńbegin túpnusqasyna sáıkes qaıta jarııalady.
Alqaly jıynǵa TÚRKSOI-dyń burynǵy Bas hatshysy Dúısen Qaseıinov, Túrki memleketteri uıymynyń Majarstandaǵy ókildiginiń atqarýshy dırektory ıAnosh Hovarı, Majarstan Ǵylym akademııasynyń múshesi Ishtvan Vasharı, belgili qyrǵyz túrkologi Kadyralı Konkobaev, Tarıh ınstıtýtynyń dırektory Antal Molnar, Gýmanıtarlyq zertteýler ortalyǵynyń bas dırektory Balog Balash, Seged ýnıversıtetiniń professory Marııa Ivanıch, qypshaqtanýshy ǵalym Ishtvan Qońyr Mandokıdiń jubaıy Ońaısha Mandokı, sonymen qatar belgili túrkolog-ǵalymdar, dıplomatııalyq mıssııa ókilderi qatysty.
Jıyn aıasynda tamyrlas elderdiń yntymaqtastyǵyn arttyrýǵa qosqan úlesi jáne ǵylymnyń damýyna sińirgen eńbegi úshin birqatar majar ǵalymdary – ıAnosh Hovarı, Ishtvan Vasharı, Marııa Ivanıch Halyqaralyq Túrki akademııasynyń Altyn medalimen marapattaldy.
Sonymen qatar, Túrki akademııasy sońǵy jyldary Majarstan baǵytynda jaryqqa shyǵarǵan birqatar eńbekter, atap aıtqanda ǵun ámirshisi Attıla týraly aǵylshyn tilinde jazylǵan «The Lord of Europe Attila» (Eýropa ámirshisi Atılla) atty kitaptyń, Mandokı Qońyr Ishtvannyń «Úzilmes tamyrlar», qazaq-majar tilinde qurastyrylǵan «Jambyl jyrlary – Dzsambul muvei», Tonykók eskertkishiniń 1300 jyldyǵyna oraı jaryq kórgen «Bilge Tonyquq» jınaqtary majar oqyrmandarynyń nazaryna usynyldy.
Atalǵan kitaptardy keńinen tanystyrǵan Akademııa basshysy D. Qydyráli majar-túrki baılanystary boıynsha atqarylǵan jumystarǵa toqtaldy.
Aıta ketý kerek, 2014 jyly Túrki akademııasy men Majarstan Ǵylym akademııasy arasynda yntymaqtastyq týraly Memorandýmǵa qol qoıylǵan. Al, 2018 jyly Majarstan Túrki akademııasyna baqylaýshy memleket mártebesine ıe boldy.
Foto: twesco.org
