Máıit donorlyǵy: Dárigerler adam ómirin saqtaýǵa qorqatyn boldy
Resmı málimetke sáıkes, Qazaqstanda 3,5 myń adam donordy kútip júr. Olardyń basym bóligi - 2 700 adamǵa búırek kerek. 500 naýqas baýyr kútse, 150-den astam adamǵa júrek aýystyrý qajet. Budan bólek, ókpeniń donoryn kútip júrgender de bar. Qazirgi kezde Qazaqstanda adam organdarynyń transplantatsııasymen 9 iri medıtsınalyq ortalyq aınalysady. Barlyq operatsııalar tegin, memleket bıýdjeti esebinen jasalady. Sol iri medıtsınalyq ortalyqtardyń ishinde Syzǵanov atyndaǵy Ulttyq hırýrgııa ortalyǵy da bar.
Ortalyq dırektory Bolat Baımahanovtyń aıtýynsha, búginde transplantologııaǵa qatysty qoǵamnyń negatıvti kózqarasyn buqaralyq aqparat quraldaryna shyǵatyn synı materıaldar kúsheıtip otyr. «Alysqa barmaı-aq qoıaıyq, 7-aýrýhana týraly materıaldardan keıin operatsııalardyń sany eki esege tómendedi. Menińshe, olaı jalǵasa berse, Qazaqstan transplantologııa baǵdarlamasy múldem toqtap qalady. Bir nárseni anyq túsinip alý qajet. Dárigerler ony ózderi úshin istemeıdi. Qoǵam úshin, naýqastar úshin, donordy kútip-kútip, o dúnıege attanǵan júzdegen, tipti myńdaǵan adamdar úshin jasaıdy. Máıit donoryn paıdalanýǵa ruqsat beretin zań bola tura, donorǵa zárý adamdardyń ómirden, jańa densaýlyqtan aıyrýǵa qaqymyz joq», - deıdi Baımahanov.
Onyń sózine qaraǵanda, elimizde «kelisim prezýmptsııasynyń», ıaǵnı máıit aǵzalaryn týys-týǵandardyń kelisiminsiz paıdalanýǵa qatysty zańnyń qabyldanǵanyna 12 jyl boldy. Alaıda birinshi operatsııadan keıin birden qoǵam ishinde negatıvti kózqaras tarala bastady. Sodan transplantatsııa birneshe jylǵa turalap qaldy. Ol ýaqyttyń ishinde donordy kútken myńdaǵan adam qaıtys boldy.
«Qazaqstanda árbir úshinshi transplantatsııany men jáne meniń komandam jasady. 2005 jyly «kelisim prezýmptsııasy» týraly zańǵa da men bastamashy boldym. Sol kezde densaýlyq mınıstrligi bizge qatty qoldaý bildirmese de, depýtattar biraýyzdan qoldady. Ol zańdy qabyldaǵan boıda alys jáne jaqyn shetelden quttyqtaýlar túse bastady. Sebebi biz úlken qadam jasadyq. Biz týraly barlyq transplantatsııalyq ortalyqtarda aıta bastady. Bizdiń qazirgi kórsetkishterimiz keıbir Eýropa elderinen de ozyp tur. TMD-da biz operatsııalardyń sany jaǵynan úshinshi orynda turmyz. Jylyna 1200 transplantatsııa jasaımyz. Al ondaı operatsııalardan keıin patsıentterdiń aýrýhanadan aman-esen shyǵý kórsetkishi 90 paıyzdy quraıdy», - deıdi ortalyq dırektory.
Óz áriptesin respýblıkalyq transplantalogııa ortalyǵy dırektorynyń orynbasary Serik Jaryqov ta qoldap otyr. Onyń sózine qaraǵanda, 2012 jyly bir máıit donory bolǵan. 2013 jyly - 4, 2014 jyly - 10, al 2015 jyly 22 adamǵa deıin jetken. Alaıda ótken jyly máıit donolary azaıdy. «2016 jyly barlyǵy 16 máıit donory boldy. Demek, ondaı donolardyń sany azaıyp keledi. Sebebi de joq emes. 2016 jyldan bastap buqaralyq aqparat quraldarynda synı maqalalar jarııalandy. Qazaqstanda adam aǵzalarynyń qara naryǵy bar dedi. Donorlardy saýdaǵa salyp jatqany jaıynda jazyldy. Osyǵan baılanysty statsıonlardyń jetekshileri men bas dárigerler máıit donoryna jolamaıtyn boldy. Ondaı patsıent klınıkada bolsa da, olar úshin máıit donorynyń ólgeni jaqsy. «Ash qulaqtan tynysh qulaq» deıdi de, júre beredi. Óıtkeni erteń taǵy halyq shýlaıdy. Odan keıin quqyq qorǵaý organdarynyń tekseristeri bastalady. Adamnyń júıkesin tozdyrady. Sodan dárigerler máıit donoryna jolamaǵandy qup kóredi», - deıdi Serik Jaryqov.
Jalpy, aǵymdaǵy jyly sońǵy aılarda 98 tranplantatsııa jasaldy. Ótken jyly ondaı operatsııalardyń sany 164 bolǵan. Demek, adam aǵzalaryn aýystyrý otalarynyń sany eki esege azaıyp otyr.
Hırýrg mamandardyń aıtýynsha, transplantatsııa kezinde adam aǵzalaryn urlap, artynan ony saýdaǵa salý múmkin emes. Sebebi patsıenttiń em-domymen kem degende 50 adam aınalysady. Ondaıda qylmystyq isti jasyra almaısyń. «Sosyn máıit donorynyń aǵzalaryn alýǵa shamamen 200 medıtsınalyq qyzmetker atsalysady. Budan bólek, máıit donory týraly aqparat barlyq klınıkalarǵa jiberiledi. Odan keıin tapsyrys bergenderdiń sáıkestigi tekseriledi. Qylmystyq shemany qurý múmkin emes», - dep atap kórsetti Baımahanov.
Densaýlyq mınıstrligi de qoǵam ishindegi qazirgi kózqarasty jaqsy biledi. Osyǵan baılanysty túsindirý jumystaryn keńinen júrgizýdi kózdeıdi. Tipti, Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń kómegine júginbekshi. Atalǵan uıym Qazaqstan halqyna óz úndeýin joldaıdy.
