Maıdannan oralmaǵan qazaqstandyqtar: Ahmadjan Madybekovtyń aty baýyrlastar zıratynda jazyldy
Óziniń maıdanger týysqanynyń taǵdyry týraly Janar Jeksenova aıtyp berdi.
Ahmadjan Madybekov Janardyń ájesi Kámılániń týǵan jezdesi bolyp keledi. Kámılá apanyń kózi tiri, ol 90 jasqa taıap qaldy.
Qarııanyń áńgimesinen belgili bolǵandaı, Ahmadjan 1912 jyly Almaty oblysy Bıdash aýylynda dúnıege kelgen. 1941 jyly soǵysqa attanyp, sodan qaıtyp oralmady.
«Soǵysqa deıin Ahmadjan keńsharda esepshi bolyp qyzmet atqarǵan. Maıdannan únemi saǵynyshqa toly hat jazyp turǵan. Onyń ishinde baldyzy - meniń ájeme de:
«Qymbatty baǵaly ediń aqsuńqardaı.
Ańqyǵan júrgen jolyń bir bulttanbaı.
Tompıyp aqyl oıdy kóp oılaýsh eń,
ıkemdi bol, qoǵamshyl bol, qarap turmaı.
Lebiziń sary altynnan bolady artyq.
Aqylyń jaman-jaqsy júrgen joldaı», dep óleńdetip hat jiberetin», - dedi J.Jeksenova.
Kámılá ájeniń aıtýynsha, atanyń jibergen hattaryn saqtaý múmkin bolmaı qalǵan.
-Onyń barlyǵy kórshi kelinshek alyp, gazetke jarııalaımyn dep joǵaltty, - deıdi ol.
Kámılá ájeniń ózi soǵys bastalǵan jyly 14 jasta bolǵan eken.
«Eńbekpenen erte eseıdik. Tylda qalǵannyń barlyǵy taıly-tuıaǵy qalmaı eńbek etetin, bıdaı ektik. Ár jyl saıyn ár tútinnen 40 keli et, 90 jumyrtqa, 2 usaq mal terisin, sút ótkizý kerek bolatyn. Osynyń bárin oryndadyq. Ózimiz ash bolsaq ta», - dedi qarııa.
«Men ol kisi týraly derekterdi Reseıdiń «Memorıal» málimetter bankinen izdedim. Onda «1943 jyly 19 shildede Orlov oblysynda Hvastovıchskıı aýdany Tereben aýylynda ólgen degen derek shyqty. Tipti áıeli Zaǵıra degen de aqparat bar eken. Odan keıin atalǵan aýdannyń basshylyǵyna hat jazdym. A.Madybekovtyń atyn tasqa jazsynshy dep. Óz kezeginde olar «Memorıal» bankine zapros jiberdi. 1 aı ótpesten tas tuǵyrda «Madybekov Ahmadjan» degen jazýy bar sýret kelipti. Kózime jas aldym. Tereben aýylynyń ákimshiligine myń alǵys. Aýyl mektebinde Ahmadjannyń sýreti ilinip tur eken», - dedi J.Jeksenova.
