Maıdangerlerdiń erligi urpaqqa máńgilik ónege bolyp qaldy - soǵys ardageri Sultan Jıenbaev
Bul týraly mamyrdyń 9-y kúni Máskeýdegi Jeńistiń 65 jyldyǵyna arnalǵan áskerı sherýge qatysqaly otyrǵan dańqty maıdanger, kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Sultan Jıenbaev QazAqparat tilshisimen bolǵan áńgimesinde baıandap berdi.
1941 jyly Almaty men Aqtóbede qurylǵan 100 jáne 101 atqyshtar brıgadalary 1942 jyly urysqa bir kúni kirgen bolatyn. Kalının maıdanynda 39-shy armııanyń quramynda Rjev platsdarmynda soǵysqa aralasqan árqaısysy 6 myń adamnan turatyn bul 2 brıgada 1942 jyly qarashanyń 25-i men jeltoqsanyń 20-sy aralyǵynda Rjev shaıqasynda bir aıdyń ishinde quramynyń 80 paıyzyn joǵaltqan bolatyn.
"100-shi jeke qazaq atqyshtar brıgadasynan bul soǵystan 500-i ǵana elge aman oralǵan edi. Qazirgi tańda olardyń sany 30-ǵa deıin kemidi. Men Máskeýdegi Jeńis sherýine osymen ekinshi ret qatysqaly otyrmyn. Buǵan deıin oǵan 60 jyldyqta barǵam. Onda maıdandastarymyzben jolyǵyp qalýymyz múmkin. Jalpy bul mártebege bıyl Almatydan 2 ardager ıe bolyp otyrmyz", deıdi soǵysta jaýdyń 3 tankisin joıǵan dańqty maıdanger. Onyń aıtýynsha, byltyr elimizde 26 myń soǵys ardageri bar edi. Onyń 5 myńdaıy Almatyda turatyn. Qazir olardyń qatary Almatyda 1,5 myńǵa, al respýblıka boıynsha 15 myńǵa deıin kemidi. 100-shi jeke qazaq atqyshtar brıgadasynyń quramynda bolǵandardan búgingi tańda qalada 5-6 adam ǵana qaldy.
"Bizdiń aramyzdan Keńes Odaǵynyń 6 Batyry shyqty. Solardyń biri shyǵystyń áıgili qos juldyzynyń biri Mánshúk Mámetova boldy. Jalpy maıdan shebinde urysqa aralasqan qyzdar kóp emes. Olar soǵysqa negizinen medbıke bop qatysty. Mánshúk te alǵashqy kezde medbıke bop jaralylarǵa kómektesip júretin. Sondaı ótkir qyz bolatyn. Eshýaqytta eshteńeden qoryqpaıtyn. Rjev shaıqasynda jaralanǵan kezimde jaramdy tańyp, mańdaıymnan súıip turyp «Sultanjan, aınalaıyn jyldamyraq qaıt. Bizge qıyn bolady» degeni áli kúnge deıin esimde", deıdi Sultan Súleımenuly. Ardagerdiń sózine qaraǵanda, Rjev shaıqasy tarıhtan óz baǵasyn óte kesh aldy. Shartty túrde "Mars" operatsııasy atalǵan bul shaıqasty jazýshy Konstantın Sımonov "Ólim alqaby" dep ataǵan bolatyn. Onyń qujattary 2005 jylǵa deıin qupııa ustalyp kelgen edi. Áskerı tehnıka men adam shyǵyny jaǵynan Stalıngrad shaıqasynan asyp túspese kem bolmaıtyn bul urystyń mańyzy men róli endi ǵana ashyq aıtylyp júr. Erligi uzaq jyldar boıy eleýsiz qalǵan bul soǵystyń qurbandaryn máńgilik este qaldyrý úshin eki eldiń úkimetteri Rjevte, Almatyda jáne Aqtóbede eskertkish ornatý týraly sońǵy kezde arnaıy qaýly qabyldap otyr. Ony tarıhtyń aqtańdaq betterin qalpyna keltirý úshin jasalǵan batyl qadam dep baǵalaǵan jón shyǵar. Beıbitshilikti baıandy etý úshin óz qoldarymen alapat soǵysty aýyzdyqtap, sol iste ólsheýsiz qanyn tókken ardagerler úshin ádildiktiń saltanat qurǵanynan artyq eshteńe joq. Tek jas urpaq búgingi tynyshtyqtyń qadirin bilip, ótken kúnnen sabaq alsa bolǵany. Otan aldyndaǵy eńbegi úshin «Parasat», «Qurmet» ordenderin ıelengen Sultan Jıenbaev memlekettik qyzmette Dinmuhammed Qonaevpen áriptes bolyp, uzaq jyl kórshi turdy. Búginde ul-qyzdarynan 6 nemere, 10 shóbere súıip otyrǵan Sultan aqsaqaldyń endigi bar tilegi eliniń amandyǵy, jurtynyń tynyshtyǵy.
