Máslıhatqa — 30 jyl: Jambyldyq depýtattar qanshalyqty belsendi boldy

TARAZ. KAZINFORM — 1994 jyly 7 naýryz kúni elimizde saılaý ótip, halyq máslıhat depýtattaryna daýys berdi. Mine, osylaısha táýelsiz Qazaqstan eli máslıhattarynyń tarıhy týra osy kúnnen bastaldy. 

Elimiz egemendik alǵannan keıin alǵash uıymdastyrylǵan bul saılaýda Jambyl oblysynyń 35 saılaý okrýginde tirkelgen 70 kandıdatqa oblystaǵy saılaýshylardyń 75 paıyzy qatysyp, daýys berdi.

Saılanǵan depýtattardyń arasynda 10 adam «Qazaqstannyń halyq birligi» Odaǵynyń músheleri, 6 — Qazaqstan Sotsıalıstik partııasynyń múshesi, al jartysyna jýyǵy ózin-ózi usynǵandar boldy. 1994 jylǵy 30 naýryzda oblystyq máslıhattyń І shaqyrylymnyń І sessııasynda máslıhat hatshysy bolyp Şors Sharafýtdınov saılandy. Máslıhattyń 4 turaqty komıssııasy quryldy.

Al, 1995 jylǵy 30 tamyzda jańa qabyldanǵan QR Konstıtýtsııasyn basshylyqqa ala otyryp, oblystyq máslıhat-depýtattary jınalysynyń ataýy oblystyq máslıhat bolyp ózgertildi.

Arada bes jyldan astam ýaqyt ótkende, 1999 jyldyń 24 qazanynda taǵy da máslıhat saılaýy ótti. Bul joly úmitkerlerdiń óte kóp ekeni jáne saılaýdyń óte tartysty ótkenin baıqaýǵa bolady. Óıtkeni oblystaǵy 35 saılaý okrýgi boıynsha 118 kandıdat baq synasa, 21 úmitker 1-kezeńnen depýtat bolyp saılanǵan.

Qalǵan 14 okrýgte neǵurlym kóp daýys jınaǵan 2 kandıdatty iriktep, qaıta daýys berý jumysy júrdi. Taǵy bir aıtary, máslıhat depýtaty bolyp saılanǵan 35 depýtattyń 30-y ár túrli mekemelerdiń birinshi basshylary bolǵan. 16 adam «Otan» partııasynyń múshesi.

Kelesi saılaý 2003 jyldyń 20 qyrkúıeginde ótip, bul joly 167 úmitker baq synady. Ár saılaý saıyn úmitkerlerdiń sany kóbeıip, básekelestik joǵarylaı bastady. Bul joly 20 depýtat birinshi kezeńde, qalǵan 15-i qaıta saılaýdan keıin ótti.

Saılanǵan 35 depýtattyń 14 memlekettik mekemelerdiń, uıymdar men kásiporyndardyń, 12 kommertsııalyq qurylymdardyń, 8 basqa salalardyń qyzmetkerleri edi.

Al 2007 jylǵy 18 tamyzda ótken saılaýdyń ereksheligi — dodaǵa partııalar men qoǵamdyq birlestikterdiń qatysýy boldy. Osy áser etti me, saılaýǵa túsýge bel býǵan úmitkerler sany birden azaıdy. 90 úmitker tirkelip, onyń 6-ýy bas tartyp, saıası dodaǵa 84 úmitker ǵana qatysty. Saılaýdyń nátıjesinde «Nur Otan» HDP 87,3 paıyz daýysyn jınady.

Dál osylaı 2012 jylǵy 15 qańtarda ótken saıası dodada da partııalar bılikke umtylyp, bıliktiń partııasy — «Nur Otan» barlyq óńirde kósh bastaǵany belgili. Árıne, bul jolǵy saılaýǵa elimizdegi barlyq partııalardyń ókilderi qatysty.

Oblystyq máslıhattyń depýtattyq mandatyn ıelenýge 94 kandıdat tirkelip, oblystaǵy 35 okrýgtiń 34-inde «Nur Otan» partııasynyń ókilderi jeńiske jetse, bir okrýgte ǵana «Aq jol» respýblıkalyq partııasynyń ókili mandatqa ıe boldy.

2016 jyldyń 20 naýryzynda ótken saılaýda úmitkerler sany qaıtadan kóbeıip, VІ shaqyrylymnyń Jambyl oblystyq máslıhat depýtattyǵyna 113 kandıdat tirkelip, 88-i daýysqa tústi. Bul joly máslıhat quramynyń 57,2 paıyzy jańartyldy. ıAǵnı, 17 depýtat birinshi ret oblystyq máslıhattyń depýtaty atandy.

Saılaýǵa partııalardyń qatysý dástúri birte-birte jandana tústi. 2021 jylǵy 10 qańtarda ótken saılaýda Jambyl oblystyq máslıhaty depýtattyǵyna 4 saıası partııalardyń tizimderimen barlyǵy 76 kandıdat tirkeldi.

Nátıjesinde 3 saıası partııa 7 paıyzdyq kedergini eńserdi. Olar: «Nur Otan» — 81,2%, «Aýyl» Halyqtyq demokratııalyq patrıottyq partııasy — 8,45%, «Aq jol» demokratııalyq partııasy — 8,67%.

Saılaýǵa qatysqan bir partııa jeti paıyzdyq kedergini eńsergen joq. Ol «Adal» partııasy» — 1,69%.

2023 jyldyń 19 naýryzynda ótken saılaýda oblystyq máslıhattyń depýtattyǵyna 6 saıası partııa qatysyp, partııalyq tizimder boıynsha «Amanat» partııasy 66,03%, «Aýyl» halyqtyq demokratııalyq patrıottyq partııasy 5,70%, Respublica partııasy 11,22%, Qazaqstan halyq partııasy 5,67%, Qazaqstannyń «Baıtaq» jasyldar partııasy 5,60%, «Aq jol» Qazaqstannyń demokratııalyq partııasy 5,68% daýys jınady.

Jambyl oblystyq máslıhatynyń birmandattyq aýmaqtyq saılaý okrýgteri boıynsha saılaýǵa 64 kandıdattar túsip, olardyń 18-i depýtat bolyp saılandy.

Endi osy jyldar ishinde oblystyq máslıhattyń belsendiligi qandaı boldy, qanshalyqty yqpaldy boldy degenge kelsek, qansha jerden bılik depýtattardy ýysynda ustaýǵa tyrysqanymen sessııalarda problemalar kóterilip, tipti jergilikti ákimdiktiń jumysyna da syn aıtylyp jatty. Jasyratyny joq, depýtattar kóbinese óz saılaý okrýgindegi problemalardy kóterip jatty.

Al, jalpy Jambyl oblystyq máslıhatynda kimder belsendi boldy degen kezde Asaýbaı Maılybaev, Jalǵas Táýkebaev, Erqanat Manjýov, Erbolat Saýryqov, Muqash Eskendirov, Meırambek Tólepbergen, Gúldara Nurymovanyń esimderi eń aldymen aýyzǵa iligetini anyq. Mine, osyndaı belsendi depýtattardyń arqasynda minezdi máslıhat atanyp, oblys basshylarynyń depýtattarmen tyǵyz qarym-qatynasta jumys istegeni jasyryn emes.

— Altynshy shaqyrylymda bir tań qalǵanym — bir yqpaldy depýtattar boldy, sol ne aıtsa, oblys basshylary maquldaı beretin. Al, basqa depýtat aıtsa tikireıip shyǵa keledi. Aýyl-aýdannan saılanǵan depýtattar eptep álsizdeý boldy. Aýdan ákimi ne aıtsa, sonyń yqpalynan shyǵa almaıtyn sııaqty bop kórindi. Sessııada qyzý pikirtalas bolǵan kezde qoıyp ketpeıdi. Tarazdan saılanǵan 7-8 depýtat óte belsendi, sol depkorpýstyń lokomotıvi sııaqty bolyp júretin. Ol kezde sessııaǵa depýtattar kezektesip tóraǵalyq jasaıdy. Jasyratyny joq, keıde sol sessııany da júrgize almaıtyn depýtattar boldy. Sosyn turaqty komıssııalardyń otyrystary kóp jaǵdaıda formaldy túrde ótti. Depýtattardyń kóbisi qatyspaıdy. Meniń oıymsha, bir depýtatty qaıta-qaıta saılaı berý de durys emes. Eki shaqyrylymnan artyq depýtat bolýdyń qajeti joq. Oblys ákiminiń orynbasary qyzmetin atqaryp júrgende máslıhatta nege shyǵarmashylyq ıntelıgentsııa nege joq dep oılaıtynmyn. Ol kezde máslıhatta aqyn-jazýshy, jýrnalıster múldem bolmaıtyn. Qazir oblystyq máslıhattyń jartysyn halyq, jartysy partııalyq tizimmen saılanady ǵoı. Endi osy partııalyq tizimge jańa talanttardy tartý kerek. Endi bizge úndemeı otyra beretin depýtattardyń qajeti emes. Jalpy máslıhatqa depýtat qyp bılikke baǵynyshty mekemelerdiń basshylaryn jınaı bergen de durys emes sııaqty. Olar qanshalyqty bıliktiń kemshiligin aıta alady? Sosyn máslıhat arqyly qyzmette ósý degen prıntsıp bolýy kerek. Aýdandyq máslıhattyń tóraǵasy bolǵandar nege oblys ákiminiń orynbasary bolmasqa? Bizde bılikke yńǵaıly bolǵan soń táp-táýir qolynan is keletin kadrlar jyldar boıy máslıhattyń tóraǵasy bolyp otyra beredi. Nege solardy basshy qylyp bılikke tartpasqa? Jáne taǵy bir aıtarym, máslıhat senatorlardy saılaıdy. Endi senatorlar da máslıhattyń aldynda esep berýi kerek, — deıdi Jambyl oblystyq máslıhatynyń altynshy shaqyrylymynyń depýtaty Meırambek Tólepbergen.

Jambyl oblystyq máslıhatynyń eń este qalǵan daýly oqıǵasy — 2022 jyldyń 5 sáýiri kúni boldy. Dál sol kúni ótken oblystyq máslıhattyń XV sessııasynda depýtattar ekige bólinip, 6 depýtat jıyndy tastap shyǵyp ketti.

Daý oblystyq qoǵamdyq keńestiń múshelerine daýys berýden týyndady. Bir top depýtattar keńeske múshe bolǵaly turǵan 15 úmitkerge jeke-jeke daýys berýge shaqyrsa, máslıhat hatshysy bastaǵan top úmitkerlerge jalpylama daýys berýdi usyndy.

Eki usynysty daýysqa salǵan kezde kópshilik jalpylama daýys berýdi tańdady. Bul nátıjege rıza bolmaǵan alty depýtat sessııa jıynyn tastap, zaldan shyǵyp ketti.

Sessııa jumysyna oblys ákimi Berdibek Saparbaev ta qatysyp otyrǵan edi. Bul oqıǵa máslıhattyń keıde bılikke de baǵynbaı, kerek kezde azý tisin, adýyndy minezin kórsete alatynyn baıqatty.

Depýtat Asaýbaı Maılybaev sessııa saıyn oblys basshylaryna ótkir syn aıtýymen erekshelendi. Óńirdegi problemalardy batyl aıtýmen qatar A. Maılybaev ákimderdiń kemshiligin de jasyryp qalmaı, betke aıtty.

2012 jyly óńirdegi asyltuqymdy mal sharýashylyqtarynyń sybaılas jemqorlyqqa batyp jatqanyn alǵash ret depýtat Maılybaev kótergen bolatyn.

Bul depýtattyq saýalǵa Jambyl oblysynyń ákimi Qanat Bozymbaev birden nazar aýdaryp, tekserý komıssııasyna osy isti tekserýge tapsyrma berdi.

Keıinnen asyltuqymdy mal sharýashylyǵyna baılanysty qanshama bylyqtar ashylyp, maldyń tek qaǵazda ǵana asyltuqymdy ekeni belgili boldy.

— Máslıhat minberi minip alyp, ońdy-soldy problemalardy aıta beretin jer emes. Másele kóterý úshin oı kerek, til kerek. Eń bastysy júrek kerek. Talaı depýtattyń ońashada talaı problemany jyr qyp aıtyp, sessııa kezinde sóz taba almaı, tutyǵyp, sózinen jańylysyp qalǵanyn kórdim. Sondyqtan sessııa kezinde júreginiń túgi barlar ǵana oblys ákimine tike saýal joldap, másele qoıa alady. Iá, depýtat bop júrgen kezde talaı máseleni kóterdik. Ákimderdi de aıamaı synadyq. Qyzmet berip aldaǵysy kelgender de boldy. Jalpy qashanda máseleniń aqıqatyn, halyqtyń sózin aıtsań, eshqashan utylmaısyń. Jasyratyny joq, bizdiń kezimizde de máslıhattyń sessııasy ústinde oblys ákimine suraq qoıýǵa, sóıleýge qarsy áreketter jasaldy. Biraq aıtatyn jerde eshqashan irkilip qalǵanym joq. Sessııa kezinde barlyq másele boıynsha saýal qoıýǵa, másele kóterýge bolady. Keıde bir aýdannyń problemasyn aıtyp jatsań sessııany júrgizýshiler «Búgin biz mádenıet salasyn qarap jatyrmyz, bul basqa taqyryp qoı» dep renjip jatady. Osy máselege tań qaldym. Negizi sessııa eki-úsh aıda bir ret bolady. Sonda eki aıda bir ret ótetin sessııada másele kótermesek, qashan aıtamyz? Jáne aıtatyn máselem sessııanyń sol kúngi kún tártibine kele me, joq pa dep tartynyp otyrý qanshalyqty durys? Aýylsharýashylyǵy máselesin qashan qaraıdy dep aýyldyń máselesin jasyryp, saqtap qoıa almaısyń ǵoı. Tórt shaqyrylymnyń depýtaty bolǵan kezde men osyndaı ustanymmen jumys istedim, — deıdi eks-depýtat.

Jambyl oblystyq máslıhatynyń qazirgi segizinshi shaqyrylymy da óte belsendi. Jaqynda Jambyl oblysynyń ákimi Erbol Qarashókeev oblys máslıhaty depýtattarynyń aldynda esep berip, bir jylda atqarylǵan sharýalardy baıandady. Osy jıynda oblys basshysyna depýtattar óz saılaý okrýgterindegi problemalar týraly suraqtar qoıyp, tipti ınvestıtsııa, kadr máselesindegi kemshilikterdi de jasyryp qalmady.

Oblys ákimi bir jyl ishinde ınvestıtsııa izdep Qytaıǵa eki márte baryp qaıtty. Sol kezde aqparat quraldarynda oblys basshysynyń aspan asty eline jasaǵan sapar barysynda kóptegen kelisimderge qol jetkizgenin, osynyń nátıjesinde jaqynda Baızaq aýdanynda traktor qurastyrý zaýyty, Taraz qalasynda aýylsharýashylyǵyna qatysty basqa da óndiris oryndary ashylatyny týraly jazyldy. Biraq áli kúnge bul zaýyttar ashylmaq túgili áli salynǵan da joq.

Jáne de oblys ákiminiń aýdan ákimderi men basqarma basshylaryn aýystyrǵan kezde ornyna jańa kadr taǵaıyndaý isi tym uzaqqa sozylatyny da ótkir qoıyldy.

Jambyl oblystyq máslıhatynyń depýtattary Jambyl aýdany Shaıqoryq aýylynda salynǵaly jatqan jaıly mektep máselesinde de belsendilik tanytty. Bul mektepti bir top aýyldyń ishinen soǵylýy kerek dese, taǵy bir top aýyldyń syrtynan soǵylýy kerek degen ustanymda boldy.

Nátıjesinde aýyl halqy ekige bólinip, munyń sońy daýǵa ulasty. Oblystyq máslıhat depýtattary osy eldimekenge birneshe ret arnaıy baryp, jıyndar ótkizip, halyqtyń usynys-tilegin tyńdap, oń sheshýge bar kúsh-jigerin saldy. Tipti oblystyq máslıhattyń jıynynda Shaıqoryqtaǵy mektepke baılanysty jergilikti bıliktiń solqyldaq sheshimin synap, bul baǵytta oblys basshylarynyń birjaqty ketkenin ótkir synǵa aldy.

Qysqasy Jambyl oblystyq máslıhaty osynaý 30 jyl ishinde óńirdiń qalyptasýy men damýyna eleýli úles qosyp, zańnamamen berilgen ókilettilikterin tıimdi paıdalana otyryp jáne oblysymyzdyń búkil problemalaryn jan-jaqty zerttep, sondaı-aq memlekettiń múddesine súıene otyryp, óz saılaýshylarynyń máselesin tabysty sheship keledi.