Máskeýdegi ózbek dıasporasynyń basshysy Sibir ózenin burý jobasyna qaıta oralýdy usyndy

ASTANA. KAZINFORM - Bahrom Ismaılov Sibir ózeni sýynyń bir bóligin Ortalyq Azııa elderine jiberýdi kózdeıtin «Sibir-Ortalyq Azııa» jobasyn qaıta iske qosýdy usyndy.

«Máskeý qalasynyń ózbek ulttyq-mádenı avtonomııasy» uıymynyń jetekshisi Bahrom Ismaılov YouTube jelisindegi arnasynda «Sibir – Ortalyq Azııa» jobasyn qaıta bastaý usynylatyn vıdeo jarııalady. 

Onyń aıtýynsha, Ortalyq Azııadaǵy sý tapshylyǵy memlekettik deńgeıde, ásirese Ózbekstan men Tájikstanda sezilýde. Reseıde muzdyqtardyń erýine baılanysty sýdyń shamadan tys mólsheri sý tasqynynyń kóbeıýine ákeledi.

«Reseıde kóptegen iri ózender bar ekeni belgili, al Azııada qaı kezde de sý máselesi bolǵan. Sol sebepti Keńes odaǵynda Ob ózeniniń bir bóligin Qazaqstan jaǵyna buryp, KSRO Sý sharýashylyǵy mınıstrligi tarapynan kanal qurý usynyldy. Keıinirek eni - 300 metr, tereńdigi - 15 metr, uzyndyǵy 2500 shaqyrymnan asatyn kanal qurý josparlandy», - dedi ol.

«Sibir-Orta Azııa» arnasy Reseı men Ortalyq Azııanyń shóleıtti aımaqtaryn sýmen qamtamasyz etý, kemeler qozǵalysyn bastaý, Ózbekstan men Qazaqstannyń florasy men faýnasyn ózgertý, eń bastysy – Aral teńizin qutqarý sııaqty birqatar múmkindikterge jol ashatyn edi.

Bahrom Ismaılovtyń aıtýynsha, bul jobamen eń úzdik keńestik jáne 160 ǵylymı-ekonomıkalyq ınstıtýttardyń ǵalymdary jumys istegen.

1986 jyly «Ertis-Qaraǵandy» kanalynyń bir bóligi qurylysynyń birinshi kezegi aıaqtalǵannan keıin KSRO basshylyǵy birqatar sebepterge baılanysty qurylys jumystaryn toqtatty.
Máskeýdegi ózbek dıasporasynyń jetekshisi kanal qurylysyn qaıta bastaýǵa múmkindik bar dep esepteıdi.

«Álemdik tájirıbe munyń múmkin ekenin kórsetip otyr jáne búginde bizde mundaı jobany júzege asyrý protsesin avtomattandyrý jáne jeńildetý úshin barlyq tehnologııalyq múmkindikter bar», - dedi ol.

Kanal jobasy Reseıdiń logıstıkalyq múmkindikterin aıtarlyqtaı jaqsartady, ıaǵnı, ónimderdi ortalyq Reseıden Parsy shyǵanaǵy elderine jetkizip, Reseı ekonomıkasyn nyǵaıtady. Óz kezeginde kanal atalǵan elderdiń ónimderin Reseıge ımporttaýǵa múmkindik beredi. Joba búkil Ortalyq Azııany aýyl sharýashylyǵyn, qurylysty jáne ósip kele jatqan halyqty qajetti sýmen qamtamasyz etedi.

«Múmkin, Reseıden Ózbekstanǵa kememen barý múmkindigi buıyrar?». – deıdi Bahrom Ismaılov.