Máshhúr Júsiptiń buryn-sońdy jarııalanbaǵan shyǵarmalary kóptomdyq bolyp shyǵady

PAVLODAR. QazAqparat – Pavlodar oblysynda Máshhúr Júsip Kópeevtiń buǵan deıin jarııalanbaǵan shyǵarmalary men jumystary engen úsh tomdyq daıyndalyp jatyr. Bul týraly búgin Toraıǵyrov ýnıversıtetinde «Máshhúr Júsiptiń tarıhı murasy men qoǵamnyń rýhanı damýy» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııada belgili boldy, dep habarlaıdy QazAqparat.

Toraıǵyrov ýnıversıtetinde 2004 jyldan beri ǵylymı-tájirıbelik ortalyq jumys isteıdi. «Máshhúrtaný» páni engizilgen. M. Kópeevtiń shyǵarmalary men entsıklopedııalarynyń 20 tomdyǵy jaryq kórdi. Balalarǵa arnalǵan ıllıýstratsııalyq áńgimeler jınaǵy da oqyrmanǵa jol tartty. Qazirgi ýaqytta orys tilindegi úsh tomdyq ázirlenip jatyr, onyń quramynda buǵan deıin jarııa bolmaǵan shyǵarmalar men jumystar engizilmek.

Máshhúr Júsiptiń murasyn zerteýshiler qatary artyp keledi. Máselen, Qazaqstannan bólek, Amerıka, Japonııa ǵalymdary qyzyǵýshylyq tanytyp otyr.

Konferentsııa barysynda M. Kópeevtiń qazaq qoǵamyna bergen murasy týraly oılarymen Mońǵolııa jáne Túrkııa elderiniń ókilderi bólisti.

Fılosoftyń shóberesi, R. B. Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýty tarıhı materıaldardy zertteý respýblıkalyq aqparattyq ortalyǵynyń dırektory Merýert Ábýseıitova atap ótkendeı, uly qazaq etnografy óz halqynyń tarıhyn shejire arqyly jetkizdi.

«Máshhúr Júsiptiń jazba dástúri biregeı ári tarıhty aýyzsha jınaǵan ózgelerden erekshelenedi. Ol «dala tarıhy» baǵytynyń negizin qalaýshy», - deıdi tarıh ǵylymdarynyń doktory.

QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi janyndaǵy Dintaný, saıasattaný jáne fılosofııa ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri Aıajan Saǵıqyzynyń aıtýynsha, oıshyldyń murasy rýhanı bolashaqqa baǵyttaıdy.

«Oıshyldyń murasynda ár adam óz halqyn, dástúrin, urpaǵyn qurmettep, súıip ómir súrý kerektigi týraly aıtylady. Bul ómirlik qaǵıdattar adam turmysynyń maǵynasyn anyqtaýǵa kómektesedi. Biraq, Máshhúr Júsiptiń negizgi ıdeıasy bolashaqqa aparar jol týǵan jer, adamdarǵa degen súıispenshilik arqyly jetedi degen pikirge saıady», - deıdi fılosofııa ǵylymdarynyń doktory.

QR BǴM Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń dırektory Zııabek Qabyldınov Máshhúr Júsip jınaǵan tarıhı materıaldar turǵysynda pikirin bildirdi. Tarıhı derekkózder 18-19 ǵasyrlardyń basyndaǵy kezeńderge qatysty.

Aıta keteıik, Pavlodar oblysynda Máshhúr Júsip Kópeevtiń mádenı-tarıhı murasyn saqtaý boıynsha keshendi zertteý jumystary qolǵa alynǵan. Onyń esimi ortalyq meshitke berilgen. 2006 jyly eski mazardyń ornyna úlken keshen salyndy. Búginde qasıetti jerge júzdegen adam kelip, duǵa baǵyshtaıdy.