Mártebeli ustaz – jańashyl qoǵam aınasy
- Qurmetti Erlan Báttashuly, «Pedagog mártebesi týraly» zań qoǵamǵa ne beredi?
- Oqyrmandar jaqsy bilse kerek, bul zań – qoǵamnyń barsha jigin beıjaı qaldyrmaǵan, asa kóp talqylanǵan qujat. Óıtkeni eshkim bilim salasyn aınalyp óte almaıdy. Tipti bilim – árbirimizdiń ósip-óný jolymyz, adam bolý taǵdyrymyz. Sondyqtan, eń birinshi, bul zańnyń bastamashysy Elbasy bolǵanyn umytpalyq. Árıne, ol kisi halyqtyń tilegin eskerip baryp usyndy. Ekinshiden, «serpindi zańdar» degen uǵym bar. Onyń serpini, áseri qoǵamǵa birden bilinetin bolady. «Pedagog mártebesi týraly» zań da – sondaı zań. Bul zań ustaz ataýlynyń qoǵamdaǵy bedelin kótere otyryp, eldegi dástúrli bilim kýltin odan saıyn jetildire túsedi. Qoǵamdaǵy adam resýrstarynyń sapasyn arttyrady.
- Sonda muǵalim, oqytýshy joǵary jalaqy alyp, mektep, ýnıversıtetterdiń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy keńeıe túse me?
- Qalaı desek te naryqtyq ekonomıka shırek ǵasyrdan astam ýaqyt bizdi synap keledi. Eýropada bir naqyl bar: «Aqyldy bolsań, nege kedeısiń?» degen. Sondyqtan jańa Qazaqstan 90-jyldardan beri bilim men ǵylym salasynyń aldyna kóp mindetter qoıdy. Sonyń eń úlkeni – naryq pen básekege beıimdelý. Qıyndyqtan jol tabý. Bul ýnıversıtet sanymen, aqyly mektepter qatarynyń kóbeıýimen eseptelmeıdi. Sapamen esepteledi. Mysaly, Qazaqstan túrli ekonomıkalyq qaýip-qaterge qaramaı áleýmettik jobalardy toqtatqan emes. Mektepter, aýrýhana-emhanalar salynyp jatyr. Naryq zamanynda árbir uıym, mekeme óz qyzmetkerlerin yntalandyrý úshin qarjy kózin izdestirip júr. «Pedagog mártebesi týraly» zańnyń mańyzy sonda – bilim berý zańnamasyndaǵy olqylyqtardy joıady, kerekti zań normalaryn ornyqtyrady. Aıtalyq, osy úshin 2024 jylǵa deıin 5,3 trıllıon teńge qarjy bólinedi. Sonyń ishinde 2020 jyly 390 mlrd teńge jumsalady. Jalaqy máselesine kelsek, 2021 jyldan pedagogtiń normatıvtik oqý júktemesi 18 saǵattan 16 saǵatqa tómendetiledi. Budan basqa muǵalimder úshin keshendi áleýmettik lıft qarastyrylǵan. Buıyrsa, birte-birte muǵalim mamandyǵy mártebeli jáne berekeli mamandyqqa aınalady.
Bıylǵy tamyz jıynynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev: «Úkimetke bilim salasyna bilikti mamandardy tartý úshin jáne muǵalim mártebesin kóterý úshin jalaqyny tórt jyl ishinde eki esege kóbeıtýdi tapsyramyn» degenin jaqsy bilesizder. Osy rette «jas kelse – iske» degendeı, Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov muryndyq bolyp, Bilim men ǵylymdy damytýdyń memlekettik baǵdarlamasyna (GPRON) oń yqpal etetin «Pedagog mártebesi týraly» zańdy qoǵam ári Parlament áleýetimen óz máresine jetkizdi. Osy baǵdarlama men zań bilim salasyna jańa serpin bereri sózsiz.
- Ustaz jalaqysyna áser etetin naqty qandaı jeńildikterdi atar edińiz?
- Eger muǵalim ter tógip, halyqaralyq olımpıada, túrli baıqaý jáne sport jarystary jeńimpazyn ázirlese, úsh eńbekaqy mólsherinde syıaqy alady. Sondaı-aq «magıstr» deńgeıindegi muǵalimderdiń jalaqysyna ústeme qosylady. Qoǵam úshin mańyzdy shart - pedagogtiń laıyqty jalaqysy men olarǵa tıisti áleýmettik paket. Jalaqy pedagogtiń eńbek ótiline, dárejesi men ataǵyna, laýazymyna saı keste boıynsha tólenedi. Bul rette eńbek demalysy, júktemesi, medıtsınalyq saqtandyrý qatań eskeriledi. Biz ustaz densaýlyǵyn aqshaǵa satyp alynbaıtyn, árbir shákirt úshin mańyzdy faktor dep esepteımiz. Zańǵa sáıkes, endigi jerde muǵalimder saqtandyrý júıesimen jylyna bir ret tolyq medıtsınalyq tekseristen ótip, profılaktorııaǵa jeńildikpen emdelý múmkindigine ıe bolady. Álbette, biz qanaǵatshyl, meıirimdi qoǵam bolyp qalyptasyp jatsaq, bilim naryǵyn odan saıyn arttyryp, muǵalimder qyzmetin áli de joǵary baǵalaıtyn tetikter tabamyz ǵoı dep oılaımyn.
Sonymen birge ustaz mártebesin tek qomaqty jalaqy sheshedi dep kelte oılamaýmyz kerek. Bul jerde eń basty faktor – qoǵamnyń oń kózi men yqylasy. Tarıhtan málim, 1966 jyly ıÝNESKO men Halyqaralyq eńbek uıymy «Muǵalim mártebesi» atty qujat qabyldady. Bul – álemniń kóptegen elinde bar ustazǵa degen qurmetti jahandyq deńgeıde zańdastyrý edi. Dástúri ornyqty Ulybrıtanııanyń ózinde álsirep ketken ustaz mártebesiniń sebep-saldaryn 2002-2006 jyldary arnaıy zerttep, naqty sharalardy qolǵa alý úshin ulttyq jobasy qolǵa alynǵan. Oǵan Kembrıdj jáne Lester ýnıversıtetteriniń ǵalymdary tartylǵan. Bizdińshe, «Pedagog mártebesi týraly» zań osyndaı zertteýlerge de negiz bolady.
- El arasynda «muǵalimder negizgi qyzmetine jatpaıtyn, tipti qajetsiz jumystarǵa kúshtep jegiledi» degen sóz jıi aıtylady. Myna zań soǵan tyıym sala ala ma?
- Qazaq baǵy janbaǵan kisini kórse «eńbegi esh, tuzy sor» dep jatady. Álbette, bul saqtandyrý jáne máselege beıjaı qaramaýdy eskertý. Qaısybir jergilikti jerlerde qorǵansyz muǵalimdi paıdalanyp qalý faktisin joqqa shyǵarmaımyz. Mundaıda olardyń salalyq kásipodaǵy, qaýymdastyǵy járdem qolyn sozýy qajet. «Pedagog mártebesi týraly» zańda «memlekettik orta bilim berý uıymdarynyń pedagogterin olardyń kásibı qyzmetin júzege asyrý kezinde memlekettik emes uıymdardyń sharalaryn ótkizýge tartý jónindegi erejeler» naqty belgilengen. Bul boıynsha endi álgideı zańsyzdyqtar jasalsa, ustazdardy kúshtemek bolǵandar zań aldynda jaýap beredi. Muǵalimderdi qyzmetine qatysy joq sharany atqarýdy mindettegeni úshin aıyppul tóletý jaǵy (20-120 AEK aıyppul) da qarastyrylǵan.
Aqyry quqyq týraly aıtyp qaldyq, atalǵan zańda kásibı qyzmetti júzege asyrý kezindegi pedagog quqyqtary, pedagogtiń materıaldyq qamtamasyz etý quqyǵy, pedagogtiń kótermeleý quqyǵy anyq jazylyp, jeke baptarmen shegelenip kórsetilgen.
- Qazir áleýmettik jelini bázbireýler kek alý men jala jabýdyń quralyna aınaldyryp júr. Qazaq uǵymyndaǵy muǵalim men oqýshy arasyn aıqyndaıtyn ata-ana pozıtsııasynyń dástúrli «súıegi meniki, eti seniki» (qatań talap qoıý) qaǵıdaty álsireı bastaǵandaı. Osyǵan jańa zań ne deıdi?
- Ras aıtasyz, biz áleýmettik jeli mádenıetin qoǵam bolyp kóterýimiz kerek. «Japtym jala, jaqtym kúıeniń» aldyn-alý mektepten bastalýy tıis. Biz muǵalim mártebesin kóterý arqyly «mektepte tek taza, ádiletti, bilimdi, mádenıetti adamdar isteıdi» degenge qoǵamdy sendire alsaq, bul – bárimizge de zor abyroı. Ol úshin bilim oshaqtary da sát saıyn ózine syn kózimen qaraı alýy tıis. «Pedagog mártebesi týraly» zańǵa sáıkes, endi ustazdyń ar-namysyna tıgender ákimshilik jaýapkershilikke tartylady. Oqýshylar tarapynan óreskel qylyq kórsetilse, oǵan ata-anasy da qosa jaýap beredi.
Jalpy mártebeli jáne abyroıly ustaz – qoǵam aınasy. Ol aınaǵa bárimiz jaýaptymyz.
- Sońǵy kezde BAQ-ta «bolashaq joıylatyn mamandyqtar tizimi» jarııalanyp júr. Pedagog mamandyǵynyń keleshegi qandaı dep oılaısyz?
- Ómir, qoǵam damyǵan saıyn soǵan sáıkes amaldar da, tehnologııalar da órkendeı beredi. Osyǵan baılanysty biraz mamandyqtyń tarıh qoınaýyna ketkeni de, ketetini de ras. Nemese mamandyq pen kásip ózara kirigip, jańa sapaǵa ótip jatady. Osy rette pedagog mamandyǵy – adam men qoǵam turǵanda árqashan qajetti kásiptiń biri jáne biregeıi dep bilemin. Ras, ustazǵa tehnologııalar járdemge kelýi múmkin. Biraq tálimger adam bolmaıynsha eshteńeniń qulpy ashylmaıdy. Ustaz, tálimger – belgili bir salanyń, kásiptiń kiltin ustaýshy. Ózime kelsem, atam da, áke-sheshem de, etjaqyn týystarym da – ustaz bolǵan adamdar. Báriniń eńbek ótilin qossaq, 400 jylǵa jýyqtaýy múmkin. Bul – ári maqtanysh, ári jaýapkershilik.
Qazaqstanda pedagog mamandyǵynyń keleshegi zor dep sanaımyn. Sebebi bizdiń halyqtyń bilimge degen qulshynysy erekshe. Álemniń ekinshi ustazy, aldaǵy jyly 1150 jyldyǵy atalyp ótkeli otyrǵan Ábýnasyr ál-Farabı bizdiń topyraqta ónip ósken. Naqty aıtsaq, búginde qaıta jańǵyrǵan Túrkistan óńiriniń týmasy. Ult danalyǵynyń boıtumary, kúni erteń 175 jyldyq mereıtoıy bárimizdi taǵy da bereke-birlikke uıystyratyn Abaı Qunanbaıuly da – HІH ǵasyrdyń bilim-ǵylym shamshyraǵy. Qazaq eliniń uly ustazy! Uly daladan osyndaı árbiri qaıtalanbas myńdaǵan ustazdar shyqqan. Osy ǵulamalardyń ósıeti, búgingi rýhanı jańǵyrýymyz, Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyń sabaqtastyq pen ádilet bastamasy – Qazaqstan pedagogteriniń jańashyl, talapshyl, serpindi, báskege qabiletti tolqynyn tezdetip tarıh sahnasyna shyǵaratynyna senimdimiz.
