Marat Shámshinurov: Qyzdarymyz qazaq kúresimen aınalyssa, salt-dástúrimizge syzat túsedi degenge kelispeımin

ASTANA. QazAqparat - Qazaqstan - tamyryn tereńge jibergen, tarıhy men ulttyq dástúri baı elderdiń biri ekenin álem moıyndap úlgerdi. Sol ulttyq dástúrmen sabaqtasyp jatqan ulttyq qundylyqtarymyzdyń biri - tól sporttyq oıyndarymyz. Atadan balaǵa jetip, sanamyzda jańǵyryp, erteńge qol bulǵap turǵan ulttyq qundylyqtarymyzdyń barlyǵyn bir taqyrypqa syıdyrý múmkin emes árıne. Búgingi áńgimemiz sol ulttyq oıyndarymyzdyń biri jáne biregeıi - qazaq kúresi jaıynda bolmaq.

Tól kúresimizdiń damý tarıhy qazaq halqynyń damý tarıhymen bite qaınasyp jatyr. Qazaqtyń qaıbir bolmasyn jıyn - toıy bul saıyssyz ótpegenin tarıh betterine úńilsek aıqyn ańǵaramyz. Qarsylasyn alyp ta, shalyp ta jyqqan balýandar erekshe halyq qoshemetine bólenip otyrǵan.

Osyndaı qurmetke bólenip, aty ańyzǵa aınalǵan batyr tulǵaly balýandarymyz jetkilikti. Solardyń birin aıtar bolsaq, birinshi esimizge Qajymuqan Muńaıtpasuly oralady. Onyń esimi qazaq halqynyń tarıhyna ǵana enip qoıǵan joq, sonymen birge sportshylardyń álemdik elıtasynyń qataryna kirdi. Onyń mereıin tasytqan osy - ulttyq kúresimizdiń qudireti ekeni aıtpasaq ta túsinikti.

Sondyqtan da bolar, tek qara kúsh qana emes, asqan sheberlik pen shydamdylyqty qajet etetin bul sport túri - ulttyq tarıhymyzdyń bir bólshegi retinde sanalyp keledi. Sol sebepti, qazaq kúresi elimizde sońǵy jyldary qanatyn keńge jaıa bastady.

Tuńǵysh ret 2011 jyly elorda tórinde qazaq kúresinen «Qazaqstan Barysy» týrnıri ótti. Bıyl tórtinshi márte jalaýyn jelbiretken atalmysh doda ulttyq oıynymyzdyń abyroıyn tipten árleı tústi. Osy joba ómirge kelgennen keıin jańa týǵan sábıge: «Balań «Barys» bolsyn» dep bata beretin deńgeıge jetti. Búgingi tańda «Qazaqstan Barysy» atanǵan qyzylordalyq Ulan Rysqul, tarazdyq Beıbit Ystybaev, qos shyǵysqazaqstandyq Aıbek Nuǵymarov pen Muhıt Tursynovtyń ataǵy Olımpıada chempıondarynan kem emes.

Aldaǵy kúnderi qazaq kúresiniń jankúıerleri osy ulttyq sport túrinen birneshe iri dodalardyń kýási bolmaq. Aıtalyq, Pavlodarda III respýblıkalyq «Jas Barys» jáne halyqaralyq «Álem Barysy» týrnıri, sondaı-aq, Taraz qalasynda ekinshi ret «Eýrazııa Barysy» ótpek. Mine, bul qazaq kúresiniń kún sanap damyp kele jatqandyǵynyń aıqyn dáleli.

«Álem Barysy» básekesinde 5 qurlyqtan 32 balýan keledi. Ár elden tek, 1 ǵana balýan qatysady. Demek, 32 elden bir-bir eń myqty degen balýan keledi degen sóz. Al Qazaqstan jarys ótkizetin el bolǵandyqtan birden 4 balýanyn boz kilemge shyǵara alady. Bas júldeni jeńip alǵan balýanǵa 100 myń AQSh dollary syıǵa berilmek. Bul tarıhymyzda buryn-sońdy bolmaǵan joba.

Al, ekinshi márte ótkeli otyrǵan «Eý­razııa Barysy» halyqaralyq týr­nıri Balýan Sholaq babamyzdyń 150 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylmaq. Oǵan Qazaqstannyń qurama qo­man­dasynan tys Qytaı, Ázerbaıjan, Qyr­ǵyzstan, Grýzııa, Polsha, Moń­ǵolııa, Tájikstan, Reseı, Túrkııa, Ýk­raına jáne Ózbekstan elderiniń quramalary qatysady. Olar 5 salmaq dárejesinde komandalyq saıys boıynsha synǵa túsedi. Júlde qory - 100 myń AQSh dollary.

Al osy aptanyń sońynda, ıaǵnı, qazannyń 3-5-i aralyǵynda Semeı qalasynda qazaq kúresinen H Azııa chempıonaty jalaýyn jelbiretpek.

Osyǵan oraı, Dúnıejúzilik qazaq kúresi federatsııasynyń birinshi vıtse-prezıdenti Marat Shámshinurovtan jarystyń qalaı ótetini, kimder qatysatyny týraly suhbattasqan edik.

- Qazaq kúresinen ótkeli otyrǵan Azııa birinshiligine qansha memlekettiń balýandary keledi?

- Chempıonatqa Qazaqstan quramasymen qatar Azııa qurylyǵyndaǵy Pákistan, Úndistan, Túrikmenstan, Shrı-Lanka, Bangladesh, Irak, Qytaı, Lıvan, Iordanııa, Iran, Iemen, Sırııa, Mońǵolııa, Ózbekstan, Tájikstan, Aýǵanstan, Qyrǵyzstan sekildi 19 memleketten 110-ǵa jýyq balýan qatysady dep josparlap otyrmyz.

- Qazaqstan namysyn kimder qorǵaıdy?

- Birden aıta keteıin, bul chempıonat burynǵy dodalardan ózgeshe bolaıyn dep tur. Tuńǵysh ret qazaq kúresinen Azııa birinshiliginde erler ǵana emes, qyzdar da beldesip, júldeli oryndardy sarapqa salǵaly otyr. Qazaq kúresinen Azııa birinshiliginde qyzdar kúresi buryn-sońdy bolmaǵan oqıǵa.

- Al, elimizde qazaq kúresinen qyzdar arasynda qandaı jarystar ótti?

- Osy jyly tuńǵysh ret Batys Qazaqstanda qazaq kúresinen jas qyzdar arasynda Qazaqstan chempıonaty ótken bolatyn. Al Taldyqorǵanda eresek qyzdar arasynda birinshi ret el birinshiligi ótti. Sol jarysta 1-2-oryndardy jeńip alǵan qyzdar Azııa birinshiliginde el namysyn qorǵamaq.

- Qyzdar qansha salmaqta, erler qansha salmaqta óner kórsetedi?

- Atalǵan chempıonatta qyzdar tórt salmaq dárejesinde: - 55, 65, 75 jáne +75 kelide kúsh synasatyn bolady. Al jigitterimiz 55, 60, 70, 80, 90 jáne 90 keliden joǵary absolıýtti salmaq dárejesinde beldesedi.

- Saıysqa túsetin balýandarymyzdyń esimderi belgili bolǵan bolýy kerek?

- Qyzdardan el namysyn Anna Kazıýlına, Olesıa Kýtsenko (55 kelige deıin), Zámzágúl Faızollanova, Faıza Ádilbaeva (65 kelige deıin), Marına Mamontova, Aqtolqyn Smaǵanbetova (75 kelige deıin), Zarına Baıbatına jáne Almagúl Qashına (75 keliden joǵary) qorǵaıdy. Erlerden Qazaqstannyń quramynda: Talǵat Shegenov, Qýat Bekbaev (55 kelige deıin), Abzal Arystanbekov (60 kelige deıin), Nurjan Jumajan (70 kelige deıin), Begimhan Ádilbekov (90 kelige deıin), Mereke Turashev (90 keliden joǵary) sekildi sportshylar bar. Al absolıýtti salmaq dárejesinde Qazaqstannyń namysyn Aıbat Seıten men 2013 jylǵy «Qazaqstan Barysy» - Aıbek Nuǵymarov qorǵaıdy.

- Qazaq kúresinen qyzdar kúresi men erler kúresiniń erejelerinde aıyrmashylyq bar ma?

- Eshqandaı aıyrmashylyq joq. Búgingi tańda jigitterimiz qandaı erejege baǵynsa, qyzdar da sondaı tártipke baǵynady.

- Al qyzdar men erler arasyndaǵy sporttyq kıimniń qandaı ózgeshelikteri bar?

- Aıtarlyqtaı ózgeris joq. Bir kúres túri bolǵan soń, kıimderiniń de birdeı bolǵany durys.

- Shetelden keletin qyzdarǵa qazaq kúresin kimder úıretip jatyr?

- Qazir álemniń biraz elderi qazaq kúresine ynta tanytyp otyr. Osyǵan deıin qazaq kúresinen birneshe álem birinshiligin, álem, Eýropa kýbogyn, Azııa birinshilikterin, sondaı-aq, halyqaralyq týrnırler ótkizdik. Onyń birqatary elimizde ótse, birqatary alys-jaqyn shetelderde ótti. Bizdiń bapkerler shet elderge shyǵyp, qazaq kúresiniń erejelerin úıretti. Basqa elderden bapkerler kelip, qazaq kúresiniń erejelerin úırendi. Qazir kóptegen elderde qazaq kúresiniń erejelerin jaqsy biletin, erlerge de, áıelderge de úıretetin bapkerler bar. Solar úıretip jatyr.

- Qazaq tarıhyna úńilsek, tól kúresimizden qazaq qyzdary eshqashan bilegin sybanyp, baltyryn túrip, kóptiń aldynda beldesip kórmepti. Al búgingi qazaq kúresine qyzdardy tartý, ásirese qazaq qyzdaryn tartý salt-dástúrimizge qııanat emes pe?

- Bunyń eshqandaı sólekettigi joq. Biz qazaq kúresin Azııa, Olımpıada oıyndarynyń baǵdarlamasyna engizemiz dep jantalasyp jatyrmyz. Ol úshin qazaq kúresiniń erejeleri FІLA-nyń talaptaryna saı bolýy kerek. Eger, qazaq kúresin bolashaqta Olımpıada oıyndarynan kórgimiz kelse, talapqa saı erler ǵana emes, qyzdar da kúresýi kerek. Olımpıada oıyndarynda dzıýdo kúresimen de, erkin kúrespen de qyzdar kúresip jatyr. Al qazaq kúresimen qyzdar kúresse nesi aıyp? Onda turǵan eshteńe joq. Sondyqtan qazaq qyzdarynyń basqa kúres túrlerimen beldesip, al qazaq kúresimen synǵa tússe, salt-dástúrimizge syzat túsedi degenge men kelispeımin. Kerisinshe, qazaq qyzdary ózimizdiń tól kúresimizdiń órkendeýine úles qosyp, Olımpıada oıyndarynda altynnan alqa taǵynyp jatsa, nur ústine nur bolar edi.

- Áńgimeńizge rahmet!

Suhbattasqan Kúnsultan Otarbaı