Marat Ospanovtyń artynda jaqsy is, jaqsy iz qaldy - Baqyt Ospanova
Sondaı-aq ómirden ótkenine de 10 jyldyń júzi boldy. Ótken ómirge kóz salý úshin qoǵam qaıratkeriniń jary, Marat Ospanov atyndaǵy qordyń prezıdenti Baqyt Ospanovamen suhbattasqan edik.
- Baqyt apaı, ótken ómirge bir oralyp, Qazaq parlamentinde jarqyrap, jalyndap, endi ǵana táýelsiz el bolǵan Qazaqstannyń zańdaryn qabyldaý, demokratııa qalyptastyrý isine belsene qatysqan Marat aǵamyzdyń beınesin eske túsirsek. Qandaı jan edi, qandaı jar edi?
- Mákeńniń ómirden ótkenine de 10 jylǵa jýyqtady. Biraq sonsha ýaqyt ótse de, aramyzdan keshe ǵana ketkendeı. Aıtqan sózderi, júrgen-turǵany, is-qımyly eske túsedi.
Byltyr Mákeńniń atynda qor qurǵanbyz. Sol qor tarapynan jaqynda óziniń jarııalanymdary, jazǵandary, suhbattarynan, áriptesteriniń estelikterinen quralǵan kitap shyǵardyq. Sol kitapty daıyndaý ústinde qatty tańǵaldym. Bir kúnin suhbat bermeı ótkizbepti. Oılaryn basynda, janynda qaldyrmaı, maqsattaryn túgel aıtyp otyrypty. Barlyq iske qatty asyǵatyn. Tyńǵylyqty túrde bar jumysty tez atqarýǵa umtylatyn. Týra sóıleıtin. Kimge bolsa da týra aıtatyn. Biraq qasynda júrgen soń, ózim bilem ǵoı, qatty aıtyp qoısa, qatty ýaıymdaıtyn. Óte kishipeıil edi.Úlkenge qurmetti, kishige izetti edi. Bir ǵana mysal aıtaıyn, BAQ ókilderi úshin árqashan esik ashyq bolatyn. Olarǵa suhbatty ózi jazatyn, ózi beretin. Májilis bolsyn, toı bolsyn jarqyrap otyratyn. Estelikterde áriptesteriniń, depýtattardyń aıtýynsha, otyrys ótkizgende ol bir dırıjer sııaqty kórinedi eken. Májilis tórinde otyryp, qaı depýtattyń kóńili qandaı, ne oılap otyr - bárin sezip otyratyn deıdi áriptesteri.
Mákeńniń ákesi Qazaq SSR-iniń halyq ártisi bolǵan. Sol kisiden qalǵan ba, Mákeńde bir ártistik qabilet te bar bolatyn. Qazaqtyń úlken bir zııaly ortasynan shyqqan edi. Ómir boıy sol zııaly retinde ómir súrdi. Maqsatyna jetpeı tynbaıtyn. Ár istiń túbine jetetin. Mysaly, Máskeýde oqysa da, orys tildi bolsa da, qazaq tilin keremet meńgerdi. Dombyra úırenem dep dombyra alyp, keremet tartýdy úırendi. Abaıdyń ánderin keremet aıtatynyn áriptesteri jaqsy biledi. Bastysy otbasy deıtin. Januıańda bári jaqsy bolsa, onda elimizde bári jaqsy bolady degen sóz basty urany edi. Sońǵy 10 jyl ómirin saıası ómirge arnady. Sol 10 jylda kórnekti tulǵa bolyp shyqty. Taǵdyr solaı bolǵan shyǵar. Jas kezinde ózi de qandaı úlken dárejege jetkenin, jetýge bolatynyn sezgen joq. Sol sońǵy 10 jylda úlken ister istedi. Asyǵyp istedi. Bárin istep úlgerýge tyrysty. Qazir qarap otyrsam, bir aqqan juldyzdaı boldy. Ómirden óteriniń aldynda aıaq asty asyǵyp úı saldy. Úıdiń irgesine «bolashaq urpaqtaryma arnaıy salyndy» dep jazǵan kapsýlaǵa deıin salǵan edi. Qazir oılaımyn, Allah-Taǵalla asyqtyrǵan eken ǵoı dep.
Mákeńmen 25 jyl birge ómir súrdik. Ǵasyrdyń basynda óziniń 50-ge tolǵan toıyn, kúmis toıymyzdy jasaımyz dep oılaǵan edik. Alaıda qańtar aıynda ómirden ótip ketti.
- Marat aǵanyń artynda qos tuıaǵy qaldy. At tuıaǵyn taı basar degen bar. Ol kisiler saıasatqa aralasýdy oılamaı ma?
- Máskeńniń artynda uly men qyzy qaldy. Ózi pedagog boldy ǵoı. Ulyn qatty ustady. Al qyzyn qatty jaqsy kóretin. «Qyzym maqtanyshym bolady, týra ózimdeı, meniń úmitim» dep otyratyn. Ómirden óteriniń aldynda ne oılaǵanyn qaıdam, múmkin qolda ósken bala bolǵan soń ómirdi kórsin dedi me, oqý bitken soń ulyn Ekibastuzǵa jumysqa jiberdi, al bir kún kórmese tura almaıtyn qyzyn Anglııaǵa oqýǵa jiberdi. Ekeýine de qazir naryq zamany, bolashaqta qınalmaıdy, dep ekonomıka salasyn oqytty. Qazir Arsen 33-te. Kópjaqty. Ǵalym, ekonomıka ǵylymynyń kandıdaty. Qolynan saıasat ta keledi. Mýzykalyq qabileti bar. Biraq saıasatqa kelem degen maqsaty joq. Qazir «Eýrazııa telekom» degen mekemeniń dırektory. Kim bilsin, taǵdyr jazyp jatsa, saıasatqa da aralasatyn shyǵar. Mysaly Mákeń de 40-tan asqanda saıasatqa kelip, tanymal tulǵa boldy ǵoı. Al qyzym Aıjan dızaıner, shyǵarmashylyq adamy. Sondyqtan saıasatqa aralasady dep oılamaımyn. Qyzym úshin basty másele - jaqsy jar, ana bolý kerek. Mákeńniń de basty armany sol bolatyn. Balalarymnyń minezderi týra ákesiniki. Óte rıza bolamyn. Sondyqtan Mákeń ylǵı qasymda júrgendeı bolady.
- Ókinishińiz bar ma?
- Ókinish árıne bolady. Jumystan sharshap, nemerelereniń qasyna demalyp otyra qalǵanda ókinip qalasyń. Mákeń osyny kórý kerek edi, ómiri nege tez ótti dep. 25 jyl da az ýaqyt emes. Sol 25 jyl ádemilikke toly, baqytty ǵumyr boldy. Sońǵy ýaqytta aramyz tym jaqyn bolyp ketti. Ókinetinim, eger ómiri qysqa bolatynyn sezsem, qasynda kóbirek bolatyn edim, bári basqasha bolatyn edi, dep oılaımyn. Taǵy bir ókinishim - sońǵy tilegin aıta almaı ketti. Sońǵy sátinde 80 kún es-tússiz komada jatty. 2,5 aı qasynda otyrdym.Sonda eshteme aıta almaı ketti. Biraq táýbá deıtinim, osy ýaqytqa deıin Mákeń týraly eshkim jaman pikirin aıtqan emes. Bári tek jaqsy sózin aıtady. Kim esine alsa da tulǵa esebinde eske alady. Bári ókinedi, saǵynady, áriptesteri de keshe kórgendeı bolǵanyn aıtyp otyrady. Bizdi jubatatyny artynda jaqsy is qaldy, jaqsy iz qaldy. Mákeń táýelsiz Qazaqstan tarıhynda jaqsy atymen qalady dep oılaımyn.
- Byltyr Marat Ospanov atynda qor qurdyńyz. Bul jaqsynyń atyn óshirmeý úshin shyǵar. Qazir qandaı baǵytta jumys atqaryp jatyrsyzdar?
- Mákeńniń dostarynyń, áriptesteriniń kómegimen osy qordy qurdyq. Ondaǵy maqsatymyz - artynda jazǵan qaǵazdary, úlken muraǵaty qaldy, sonyń bárin kórseteıik, kópshilikke jetkizý. Bul qor tek qana Mákeńdi eske alýǵa arnalǵan qor emes. Mákeńniń oıǵa alǵan, júzege asyra almaı ketken isterin jalǵastyrý, elimizdiń damýyna úles qosý. Osy baǵytta qoǵamdyq-saıası ómirge belsene aralasyp júrmiz. Ekonomıkaǵa qatysty birneshe semınar ótkizdik. Birneshe kitap shyǵardyq. Budan bólek birqatar iri josparlarmyz bar. Mákeńniń jaqsy kóretin bir sózi bar edi, «Biz jaqsy ómir súrýimiz kerek» degen. Osy ister arqyly halqymyzdyń jaqsy ómir súrýine úles qossaq, degen oıdamyz.
Endi mine Mákeńsiz 60 jyldyǵyn ótkizeıik dep otyrmyz. Bul iske Parlament májilisi úlken úles qosyp otyr. Qazannyń 2-sinde kitaptarynyń tusaýkeserin, eske alý keshin ótkizemiz. «Nur Otan» HDP-nyń uıymdastyrýmen Mákeńniń jaqsy kóretin ánderinen kontsert, sonymen qatar saıasatkerler, tanymal tulǵalar arasynda fýtbol týrnıri ótpekshi. Elge belgili azamattar fýtbol alańyna shyǵyp, Mákeńnin arýaǵy úshin oınap jatsa, durys bolatyn edi dep oılaımyn. Bunyń bári osylaı istesem Mákeńniń árýaǵy razy bolady ǵoı degen oımen ótkizilip jatyr. Keıbir iske Mákeńniń ózi alyp kelgendeı, osylaı iste degendeı bolady.
- Rahmet!
