Máni qashqan MÁMS qashan túzelmek
Al qazir jumys istep turǵan júıeniń ózin taldap kórsek, saqtandyrylǵan azamattyń ózi kez kelgen emhanaǵa júginip, qalaǵan medıtsınalyq kómekti ala almaıtyny aıqyndalyp shyǵa keledi. Óıtkeni, birinshiden, kórsetiletin qyzmetter men beriletin dárilik zattardyń tizbesi shekteýli. Ekinshiden, qyzmetterdi alýǵa bolatyn medıtsınalyq mekemelerdiń naqty tizimi bar. Sonymen, MÁMS aıasynda tegin qyzmet alý úshin aldyn ala tirkelgen emhanadan joldama alý qajet bolady. Emhana erkin tańdaý jyl saıyn 15 qyrkúıekten 15 qarashaǵa deıingi aralyqta júrgiziledi. Munan bólek eger adam turaqty nemese ýaqytsha turatyn, jumys isteıtin nemese oqıtyn jerin aýystyrsa, qaladan bir aıdan astam ýaqytqa ketse nemese ózi qaraǵan emhana qaıta uıymdastyrylsa ne taratylsa onda taǵy da ózi qalaǵan medıtsınalyq mekemege tirkele alady.
Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qorynyń resmı saıtynda jarııalanǵan tirkelý nusqaýlyǵynyń biraz qıyndyǵy bar. Máselen, emhanaǵa tirkelý úshn «Emhana tańdaý» túımesin basý qajet dep kórsetilgen. Al ol túımeni tabýdy óz enshińizge qaldyrǵan. Erinbeı izdengen adam túımeni búkil Qazaqstandaǵy medıtsınalyq tizimderimen birge júkteletin qujattarǵa arnalǵan bettegi «Patsıentterge arnalǵan» qosymsha betten taba alady. Patsıentke turǵylyqty jerine jaqyn medıtsınalyq nysandy tańdaýǵa keńes berilgenimen odan ary ne isteý qajettigi kórsetilmegen. Tek qajetti qujattardyń tizimi ǵana bar.
Elektrondy tsıfrlyq qoltańbańyz bolǵan jaǵdaıda emhanaǵa e.gov.kz elektrondy úkimet portaly arqyly tirkelýge bolady. Ol úshin «densaýlyq saqtaý» bóliminde «medıtsınalyq-sanıtarııalyq alǵashqy kómek kórsetetin medıtsınalyq uıymǵa tirkelý» qyzmetin tańdaý qajet. Barlyq órister toltyrylǵannan keıin patsıent týraly aqparat avtomatty túrde emhanaǵa túsedi. Eger barlyq qadam durys jasalsa, ótinish berýshige medıtsınalyq mekemeniń elektrondyq tsıfrlyq qoltańbasymen rastalǵan tirkeý týraly habarlama keledi. Dál osy portalda qashan jáne qaı ýaqytta jarnalardyń túskenin kórýge bolady. Biraq, jalpy somany ózińiz eseptep alýyńyz qajet. Munyń barlyǵy «Densaýlyq saqtaý» bóliminde qoljetimdi.
Sandar sóıleıdi
2021 jyldyń qorytyndysynda Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qorynda MÁMS úshin 751 mlrd teńge jarnalar men aýdarymdar túsken. 15,5 mln adam medıtsınalyq saqtandyrý júıesiniń qatysýshysy sanalady. MÁMS aıasynda ambýlatorlyq deńgeıde 290 mln konsýltatıvtik-dıagnostıkalyq qyzmet kórsetildi. 4,7 mln patsıent statsıonarlardyń qabyldaý bólimshelerinde qyzmet alyp, 3,7 mln naýqas ambýlatorlyq deńgeıinde dári-dármekpen qamtamasyz etildi. 3 mln naýqas kúndizgi statsıonarlarda emdeldi. 45,9 mlrd teńgege jýyq qarajat MÁMS aıasynda medıtsınalyq ońaltý tólemderine berildi. Al 2 trln teńge tegin medıtsınalyq kómektiń kepildendirilgen kólemi jáne mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý aıasynda medıtsınalyq kómekti qarjylandyrýǵa bólindi.
MÁMS-ke ne kiredi?
MÁMS júı̆esinde saqtandyrylǵan adamdar mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý usynatyn medıtsınalyq kómektiń keńeı̆tilgen spektrine ıe bolady. Oǵan myna medıtsınalyq qyzmetter kiredi:
• profılaktıkalyq medıtsınalyq tekserýler;
• ýchaskelik dárigerdiń nusqaýy boı̆ynsha arnaı̆y mamandanǵan dárigerdiń qabyldaýy jáne keńes berýi;
• sozylmaly dertke shaldyqqan jandardyń beı̆indi mamandardyń baqylaýynda bolýy;
• ýákiletti organ bekitken tizbe boıynsha halyqtyń jekelegen sanattaryna shuǵyl jáne josparly nysanda stomatologııalyq kómek kórsetý;
• halyqtyń belgili bir kategorııasyna shuǵyl jáne josparly túrde stomatologııalyq kómek kórsetý;
• dıagnostıkalyq qyzmetter, onyń ishinde laboratorııalyq dıagnostıka (ÝZI, rentgen, KT, MRT);
• mamandandyrylǵan, onyń ishinde joǵary tehnologııaly, statsıonarlyq medıtsınalyq kómek;
• medıtsınalyq ońaltý;
• statsıonarda mamandandyrylǵan medıtsınalyq kómek kórsetý kezinde dári-dármekpen qamtamasyz etý.
Qazaqstandyqtar MÁMS úshin qansha qarajat shyǵyndaıdy?
Ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar nemese biryńǵaı áleýmettik tólem tóleýshiler qalada tursa, 1 AEK nemese 3 063 teńge, basqa eldi mekenderde tursa 0,5 AEK nemese 1 532,5 teńge tóleıdi.
Jumys berýshiler 2022 jyldan bastap qyzmetkeriniń jalaqysynan 3 paıyz jarna aýdarady. Bul rette atalǵan soma 18 myń teńgeden aspaýy tıis. Eger qyzmetker 15 jeńildikti sanattardyń birine jatatyn bolsa, onda ol úshin shegerimder jasaýdyń qajeti joq.
Jaldamaly jumysshylar jalaqysynan 2 paıyz aýdaryp jasaıdy. Biraq, onyń somasy 12 myń teńgeden aspaýy qajet. Jeke kásipker, jeke notarıýs, advokat, kásibı medıator úshin aı saıynǵy soma bekitilgen jáne 2022 jyly 4 200 teńgeni quraıdy. Bul eń tómengi jalaqynyń 5 paıyzyn quraıdy. Derbes tólem jasaýshylar men sharýa qojalyqtarynyń músheleri bir eń tómengi jalaqydan 5 paıyz tólem jasaıdy. Ol 2022 jyly 3 myń teńgege teń.
MÁMS sheneýnikterdiń jemsaýyty ma?
Ekonomıst Arman Beısembaev Qazaqstandaǵy Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesi jumys istemeıtinine senimdi.
«Bizde qandaı da jaqsy is qolǵa alynsa, onda ol mindetti túrde sheneýnikterdiń jemsaýytyna aınalady. Ókinishke qaraı, Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesi (MÁMS) de sonyń kebin kıip otyr. Koronavırýs tolqyny júrip ótken 2020 jyly da, ótken jyly da «jalaqydan aýdarym jasaımyz, biraq óz qarajatymyzǵa nege emdelemiz» degen suraq ashyq qoıyldy. Sóıtsek, kópshilik bul saqtandyrýǵa kirmeıdi de eken. Onda onyń bizge qajeti qansha? Bul syn MÁMS júıesi qurylǵan alǵashqy kúnnen beri aıtylyp keledi», - dedi sarapshy.
Al ekonomıst Jánibek Aıǵazın bul júıeniń jumys istep turǵanyna kúmán keltirmeıdi. Onyń atap ótýinshe, elimizde MÁMS engizilgenge deıin densaýlyq saqtaý salasy tolyǵymen bıýdjetten qarjylandyrylyp keldi. Alaıda, qazirgi ýaqytta arab elderinen basqa birde-bir memleket barlyq shyǵyndy bıýdjet qarajaty esebinen jaba almaıdy. Máselen, Dýbaıda el azamattarynyń em-domy memleket qarajaty esebinen óteledi. Alaıda, Dýbaıda turatyn 5 mln adamnyń shamamen 2 mıllıony ǵana jergilikti turǵyn. Qalǵandary sheteldikter jáne olar medıtsınalyq saqtandyrý tóleýge mindetti.
Ekonomıstiń aıtýynsha, Qazaqstanda halyqtyń tabıǵı ósimi baıqalady. Buǵan qosa, adamnyń jasy ulǵaıǵan saıyn medıtsınalyq kómekke jıi júgine bastaıdy. Soǵan oraı densaýlyq salasyna jumsalatyn qarajattyń kólemi de arta túsedi. Elimizde óte qymbat medıtsınalyq qural-jabdyqtarmen qamtamasyz etilgen birneshe zamanaýı klınıka bar jáne olar el turǵyndaryna biregeı otalardy tegin jasaıdy. Sońǵy jyldary koronavırýsqa qarsy vaktsınatsııa tegin júrgizilip jatyr. Mine, osyndaı jaǵdaıda MÁMS elimizdiń densaýlyq saqtaý salasyna túsetin júktemeni birshama tómendetip otyr.
«Qazir bizde eki qarjy kózi bar – olar bıýdjet pen MÁMS jarnalary men aýdarymdar. Munyń ózi jetkiliksiz. Suraqtar barlyq ýaqytta bolady. Biraq, qalaı dese de saqtandyrý júıesin qoldaımyn. Bul jerde damýshy el ekenimizdi umytpaýymyz qajet. Al densaýlyq saqtaý – bul ekonomıkamyzdyń jaı-kúıiniń lakmýs qaǵazy. Ulttyń saýlyǵy – bul tamaqtaný men sport. Tamaqtaný jalaqyǵa, al jalaqy ekonomıkalyq jaǵdaıǵa baılanysty», - dedi Jánibek Aıǵazın.
MÁMS júıesin jetildirý úshin ne isteý kerek?
Arman Beısembaevtyń paıymynsha, Medıtsınalyq saqtandyrý qoryn taratyp, barlyq ókiletin jekemenshik saqtandyrý kompanııalaryna bólip berý qajet. Al memleket olardyń jınalǵan qarajatty ashyq jumsaýyna jáne esep berip otyrýyna baqylaý júrgizýi tıis. Osy rette sarapshy bastapqy kezeńde qor qurmaı-aq daıyn qurylymdy paıdalanyp, saqtandyrý naryǵyn damytý durys bolar edi degen pikirde.
«Bildeı bir qor qurý qanshalyqty qajet boldy? Munyń ústine medıtsına qyzmetkerleriniń ózi alaıaqtyqqa bara bastady. Er adamǵa jatyry tómen túsip ketken degen dıagnoz da qoıǵan jaǵdaı bar. Al jekemenshik kompanııalarda mundaı alaıaqtyq aýqymy úlken bola qoımas edi. Júıe ashyq bolýy úshin tólem jasaýshylarǵa jeke kabınet ashyp, jarııa esep júrgizýge, sol arqyly aqshasynyń qalaı jumsalǵanyna, kórsetilgen qyzmetterdi qadaǵalaýǵa múmkindik berýge bolady. Jumys berýshiler saqtandyrý kompanııalarymen kelisimshart jasaı alady. Osydan keıin jumysshy medıtsınalyq qyzmet alǵan soń anyqtama tapsyryp, al saqtandyrý kompanııasy shyǵyndaryn jabar edi», - dedi ekonomıst.
Al Jánibek Aıǵazın bolsa, bári durys jasalǵanyn, endi salany tsıfrlandyrýǵa qaraı ilgerileý qajettigin basa aıtady.
«Kelesi kezeń – tsıfrlandyrý. Ony taıaýda Prezıdent te aıtqan bolatyn. Dál osy jaıt máseleniń sheshimi bola alady. Esterińizde bolsa, densaýlyq elektrondy pasportyn engizý máselesi kóterilgen edi. Muny aýrýdyń, otalardyń barlyq tarıhy qoljetimdi bolýy úshin jasaý kerek. Túptep kelgende bul - ulttyń saýlyǵy. Profile eń aldymen ózi jaıly bilý úshin qajet. Ol árbir emhanaǵa, klınıkaǵa, onyń ishinde jekemenshik uıymdarǵa da qoljetimdi bolýy tıis. Sonyń arqasynda qymbat dárilik zattardy satyp alýdy josparlaý jeńildeı túsedi», - dedi ol.
