Mańǵystaý oblysynda áleýmettik áriptestik máseleleri talqylandy

None
None
AQTAÝ. QazAqparat - Mańǵystaý oblysynyń ákimi Nurlan Noǵaevtyń tóraǵalyǵymen áleýmettik áriptestik máseleleri boıynsha jıyn ótti, dep habarlaıdy QazAqparat.

14-16 naýryzda QR Kásipodaqtar federatsııasynyń tóraǵasy Satybaldy Dáýletalın jetekshilik etken delegatsııa Mańǵystaý oblysynda jumys saparymen júr.

QR KF delegatsııasy qatysqan alǵashqy is-shara Mańǵystaý ákimdiginde áleýmettik áriptestermen ótkizilgen jınalys boldy.

Іs-sharaǵa áleýmettik áriptestiktiń úsh taraby – Kásipodaqtar federatsııasy, oblys ákimdigi, óńirdegi iri kásiporyndardyń basshylyǵy jáne kásipodaq jetekshileri qatysty.

Jıyndy ashqan Mańǵystaý oblysynyń ákimi Nurlan Noǵaev óńirdegi áleýmettik-eńbek qatynastarynyń qaryshtap damýyna qaramastan, olardy jetildirý boıynsha ózekti máseleler jáne áleýmettik áriptester tarapynan pármendi sharalar qabyldaý kúntártibinde tur.

Áleýmettik-eńbek salasyndaǵy jaǵdaıǵa qatysty tolyqqandy aqparatty memlekettik eńbek ınspektsııasynyń bastyǵy Alıger Іńkárov usyndy.

Onyń málimetinshe, jyl basynan beri oblystaǵy kásiporyndarda 53 ujymdyq eńbek daýy tirkelgen, onyń 20-synda jumysshylar narazylyq aktsııasy kezinde jumysty toqtatqan.

«Qazirgi ýaqytta 34 eńbek daýy tolyq sheshimin tapty, al monıtorıngide 19-y qaldy. 17 kásiporynda osy kásiporyndardy ult menshigine aınaldyrý jáne jalaqyny kóterý jóninde talaptar qoıǵan. Aldaǵy ýaqytta osy kásiporyndar basshylarynyń qatysýymen úshjaqty óńirlik komıssııanyń otyrysy ótkiziledi», - dedi Alıger Іńkárov.

QR Kásipodaqtar federatsııasynyń tóraǵasy Satybaldy Dáýletın jıynǵa qatysýshylar aldynda sóılegen sózinde, QR KF monıtorıngisine sáıkes eńbekkerler talaptarynyń 86 paıyzy jalaqyny kóterýge qatysty, odan keıin eńbek jaǵdaıyna jáne jumysberýshiniń qyzmetkerlermen kelissóz júrgizýden bas tartýyna baılanysty máseleler ekenin aıtty.

«Eger jumys berýshiler jumyskerlerdiń talaptary boıynsha der kezinde qımyldaǵanda kóptegen eńbek daýlarynyń aldyn alýǵa bolýshy edi. Eńbek daýy eń aldymen jumysberýshi men jumyskerler ókilderiniń arasyndaǵy ekijaqty dıalog ekenin esten shyǵarmaý kerek. Bul kelissózder júrgizý arqyly taraptar barynsha kúrdeli daýly suraqtar boıynsha ózara tıimdi sheshimge kelýi tıis úderis. Alaıda ókinishke oraı, kóbinese is júzinde jumysberýshiler osy úderisten jaltaryp ketip, máseleni sheshýdi óńir basshylarynyń qaraýyna qaldyrady. Biz osyndaı tájirıbeni qoǵamdaǵy turaqtylyqty saqtaý úshin úzildi-kesildi tıimsiz dep sanaımyz», - dedi Satybaldy Daýletalın.

QR KF tóraǵasynyń aıtýynsha, kásipodaqtar jumysberýshilermen birlesip júrgizetin eńbek konsýltatsııalary bir eńbek ujymy aıasynda áleýmettik áriptestikti tıimdi damytýǵa múmkindik beredi.

«Áńgime aqparat almasý, birlesken ekijaqty konsýltatsııalar jóninde. Bir jaǵynan jumysberýshi óndiristi basqarýǵa qatysty málimetterdi kásipodaqtarǵa beredi, ekinshi jaǵynan kásipodaqtar eńbek jaǵdaıyna baılanysty málimetterdi alady. Birlesken konsýltatsııalar eńbek janjaldaryn azaıtýǵa, taraptar arasyndaǵy uzaqqa sozylatyn kıkiljińdi boldyrmaýǵa múmkindik beredi. Jumysberýshiler kásipodaqtardy qarsylastary emes áleýmettik áriptesteri retinde qabyldaýy kerek», - dep atap ótti Satybaldy Dáýletalın.

Sondaı-aq ol Kásipodaqtar federatsııasy «Eńbek elshisi» ınstıtýtyn damytyp jatqanyna toqtaldy.

«Eńbek elshisi» - bul azamattyq ustanymy men ómirlik tájirıbesi jumysberýshilermen jáne kásiporyndardaǵy jumyskerlermen áleýmettik shıelenisti jáne yqtımal eńbek janjaldarynyń aldyn alý maqsatynda kelissóz úderisterin kásibı deńgeıde júrgizýge múmkindik beretin adamdar.

Olar joǵary dárejeli basshy bolýy mindetti emes, olar bedeldi tulǵalar, arasynda jumysberýshi, kásipodaq belsendisi, qoǵam qaıratkerleri jáne jýrnalıster bolady.

Satybaldy Dáýletalın Kásipodaqtar federatsııasynyń Úkimetke bergen negizgi bastamalaryna toqtalyp ótti.

«Biz eńbekke aqy tóleý júıesin jetildirý, onyń ishinde jalaqyny mindetti ındeksatsııalaýdyń bolýy qarastyrylǵan; kásipodaqtardyń óndiristi basqarýǵa qatysýyn qamtamasyz etý, onyń ishinde mindetti túrde jalaqy boıynsha kelissózderdiń bolýy; ujymdyq eńbek daýy týyndaǵanda jumyskerlerdiń talap qoıý rásimderin ońaılatý; eńbek qatynastaryn memlekettik baqylaýdy jáne qadaǵalaýdy kúsheıtý sekildi birqatar usynystardy berdik», - dedi Kásipodaq federatsııasynyń basshysy.

Ol áleýmettik áriptesterdiń osy baǵyttaǵy sheshimi men birlesken jumysyn talap etetin máselelerge toqtaldy.

Olardyń ishinde áleýmettik áriptestik jónindegi óńirlik úshjaqty komıssııanyń jumysyn jańǵyrtý, óńirlik úshjaqty kelisimdi ózektendirý jáne óńirdegi eńbek qatynastaryn ujymdyq-kelisimdik negizde retteý bar.

Kásipodaqtar federatsııasynyń taldaýyna sáıkes Mańǵystaý oblysynda jumys istep turǵan 10 788 kásiporynnyń 1 563-inde ujymdyq shart jasalǵan, qamtylý deńgeıi 14,5%.

Satybaldy Dáýletalın ujymdyq sharttarda eńbek ujymdarynyń ornyqtylyǵyna yqpal etetin, jumys isteıtinderdiń materıaldyq ál-aýqatyn arttyratyn normalar men mindettemeler engiziletinin eske saldy.

Onyń sózinshe, kóptegen kásiporyndarda ujymdyq sharttardyń mazmunynda deklaratıvtik sıpattama basym, bul eńbek ujymdaryndaǵy áleýmettik shıelenistiń bastapqy sebebine jatady.

Ol osy tusta áleýmettik máselelerdi sheshýdegi róli men tıimdiligi úlgi bolýǵa turarlyq ujymdyq sharttardy mysal retinde keltire ketti.

«Mańǵystaýmunaıgaz» AQ-nyń 2020-2023 jyldarǵa arnalǵan ujymdyq shartyn keltire keteıin, onda áleýmettik jeńildikter men kepildikterge 2,5 mlrd teńge bólingen, ıaǵnı bir jumyskerge 1,4 mln teńgeden keledi», - dedi QR KF tóraǵasy.

Áleýmettik áriptester Satybaldy Dáýletalınniń keltirgen ýájderimen kelisti.

Mańǵystaý oblysynyń ákimi Nurlan Noǵaev óńirdegi áleýmettik áriptester QR Kásipodaqtar federatsııasynyń áleýmettik-eńbek qatynastar júıesin jetildirý jónindegi is-qımyldaryn qoldaıtynyn atap ótti.

«Eńbek daýlary quqyq alańynda, jumyskerler men jumysberýshi arasynda syndarly dıalog arqyly sheshilýi qajet. Sol úshin kásiporyndardaǵy eńbek ujymdary, kompanııalar basshylary jáne kásipodaqtar jetekshileri arasynda túsindirý jumystaryn belsendi qolǵa alý kerek», - dedi Nurlan Noǵaev.

Taraptar tutas óńirde jáne kásiporyndarda turaqtylyqty nyǵaıtý tek áleýmettik áriptester – kásipodaqtar, jumysberýshiler jáne memleketik organdardyń birlesken is-qımyldarynyń arqasynda ǵana múmkin degen pikirmen kelisti.


Сейчас читают
telegram