Máńgilik Eldegi qaýipsiz ómir amaly
Árıne, azamattyq qorǵaý júıesi 20 jylda edáýir ózgeristerge ushyrady. Ortalyq atqarýshy organdardyń qurylymyn jetildirý sheńberinde TJMK Tótenshe jaǵdaılar komıteti, odan soń Agenttik, Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi, sońynda Іshki ister mınıstrliginiń Tótenshe jaǵdaılar komıteti bolyp qaıta quryldy. Al o basta, ıaǵnı TJ salasynda mamandandyrylǵan ortalyq atqarýshy organdy qurý kezeńinde TJMK-da bir ǵana respýblıkalyq jedel-qutqarý jasaǵy jáne birneshe azamattyq qorǵanystyń áskerı bólimderi boldy, bul elimizdiń ár jerlerinde TJ týyndaǵanda avarııalyq-qutqarý sharalaryn ýaqtyly júrgizýge qıyndyq týǵyzdy.
DjýmashevAl búginde TJ komıteti aýmaqtyq jáne vedomstvolyq baǵynystaǵy bólimshelerin, kúshteri men quraldaryn qosa alǵanda 32 myńnan astam joǵary bilikti mamandar jumys isteıtin qazirgi zamanǵy qýatty salaǵa aınaldy. TJ komıtetiniń quramyna 418 órt sóndirý bólimshesi bar 16 órt sóndirý jáne avarııalyq-qutqarý jumystary qyzmeti, 16 jedel-qutqarý jasaǵy, 5 óńirlik aeromobıldi jedel-qutqarý jasaǵy, respýblıkalyq jedel-qutqarý jasaǵy, daǵdarys jaǵdaılarynda basqarý ortalyǵy, apattar medıtsınasy ortalyǵy jáne 40 kúre joldyq medıtsınalyq-qutqarý pýnkti, Kókshetaý tehnıkalyq ınstıtýty, «Qazseldenqorǵaý», qutqarý avıatsııasy bar «Qazavıaqutqarý», «Órt sóndirýshi» jáne «Apattar medıtsınasynyń temirjol gospıtaldary» aktsıonerlik qoǵamdary kiredi. Olar TJ komıteti kúshteriniń negizin qalaıdy, bul turaqty suranysta jáne táýlik boıy ázirlikte bolatyn kúshter men quraldar. Qazir TJ komıtetinde 3 800 órt, avarııalyq-qutqarý jáne arnaıy tehnıka bar.
20 jylda 321 412 adam qutqaryldy, 181 050 adam evakýatsııalandy, 30 349 adamǵa medıtsınalyq kómek kórsetildi, 1 025 783 ret avarııalyq-qutqarý jumystary júzege asyryldy. Memleket basshysynyń «Nurly Jol - bolashaqqa bastar jol» atty Joldaýynda bizge qaýipsiz ómirdi qamtamasyz etý mindeti naqty qoıyldy.
Elimizdegi azamattyq qorǵaýdyń mańyzdy qurama bóligi - bul órt qaýipsizdigi. Memlekettik órtke qarsy qyzmet Tótenshe jaǵdaılar jónindegi memlekettik komıtetiniń quramyna 1997 jyly engizildi. Qazirgi tańda onyń bólimsheleri elimizdiń ár aýdan ortalyǵynda, qala úlgisindegi kentte jáne iri eldi mekenderde tıisti mindetter atqarýda.
Ýaqyt óte kele órtke qarsy qyzmet aıasy keńeıdi. Halyqaralyq tájirıbege sáıkes olardyń qyzmeti órt sóndirýge ǵana emes, sondaı-aq avarııalyq-qutqarý jumystaryn júrgizýge baǵyttaldy. Soǵan saı qazirgi tańda eldi mekenderde órt sóndirý jáne avarııalyq-qutqarý jumystary qyzmetteriniń 418 órt sóndirý bólimshesi jumys isteıdi, olardyń ishinde 6 mamandandyrylǵan jasaq, 49 mamandandyrylǵan órt sóndirý bólimi, 283 órt sóndirý bólimi jáne 80 órt sóndirý beketi, olardyń jaraqtanýynda 2661 birlik tehnıka bar. Respýblıkanyń órt sóndirý qyzmetteriniń bólimsheleri jyl saıyn órt pen otqa 45 myń ret, avarııalyq-qutqarý jumystaryna 5 myń ret shyǵady, 1,5 myńnan astam adamdy qutqarady jáne 23 myń adamdy evakýatsııalaıdy. Órt sóndirýshiler táýlik ishinde orta eseppen dabyl boıynsha 140-tan asa nysandarǵa shyǵady. Táýlik saıyn 2600 órt sóndirýshi-qutqarýshy qyzmet ótkerýdiń táýlik boıy rejiminde bolady.
Órt qaýiptiliginiń aldyn alý, eldi mekenderdi ottan qorǵaý úshin óńirlerde qatarynan tórt jáne alty shyǵý ornyna arnalǵan qazirgi zamanǵy órt sóndirý depolarynyń biregeı keshenderi salynýda. Sońǵy 10 jylda elimizde 12 órt sóndirý deposy paıdalanýǵa berildi, aǵymdaǵy jyly taǵy tórt órt sóndirý deposynyń qurylysyn aıaqtaý josparlanǵan. Sol sııaqty shalǵaı eldi mekenderde jergilikti atqarýshy organdar TJ komıtetiniń qatysýymen órt sóndirý beketterin qurýda, olar erikti órt sóndirýshilermen jasaqtalǵan jáne órt sóndirý, nemese órt sóndirýge beıimdelgen tehnıkamen jaraqtalǵan.
Sońǵy on jyl ishinde ártúrli maqsattaǵy 969 birlik, onyń ishinde 453 birlik otandyq óndiristiń órt sóndirý tehnıkasy satyp alyndy. Bul tsısternalary bar qazirgi zamanǵy ámbebap mashınalar, kóp satyly órt sóndirý avtomobılderi, tútin joıý, gaz-sýmen sóndirý jáne gaz-tútinnen qorǵaý qyzmetiniń arnaıy tehnıkasy. Sonymen qatar, joǵary órt sóndirý qabileti bar kóp maqsatty órt sóndirý avtomobılderi, joǵary ótimdi jáne óndiristik órt-sorǵysh stansalary qatarǵa qosyldy. Sondaı-aq, sýy bar tsısternalarmen jabdyqtalǵan qurama avtosatylar, tutas jáne shashyrańqy sý aǵysyn qalyptastyrýǵa múmkindik beretin ámbebap órt sóndirý uńǵylarymen qosa, órt sóndirý qyzmeti syǵylǵan aýasy bar qazirgi zamanǵy apparattarǵa aýystyryldy.
1997 jyl, mamyr aıy. «Astana-Kontrakt» JShS termınalynyń aýmaǵynda benzınge toly temirjol tsısternalary tirkelgen teplovozdyń aǵytylýy saldarynan alapat apat boldy. Osy oqıǵada órt aımaǵyndaǵy adamdardy túrli dárejedegi kúıikter shaldy, úsh otyn quıý júrgizýshisi qaza boldy, al bes adam, onyń ishinde úsheýi órtke qarsy qyzmet jumysshysy kúıik jaraqattaryn aldy. Órt sóndirý kezinde erlik kórsetkeni úshin bólimshe komandıri K.Sársenov jáne aǵa ınjener R.Saǵıtov «Erligi úshin» medalimen marapattaldy. Bul Almatynyń órt sóndirýshileri alǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń alǵashqy marapattary edi. Bul bir ǵana mysal.
TJ salasynda mamandandyrylǵan ortalyq atqarýshy organyn qurý kezinde Tótenshe jaǵdaılar jónindegi memlekettik komıtetinde asa qıyn izdestirý-qutqarý jumystaryn júrgizý úshin 1996 jyly Almaty qalasynda ornalasqan 66 adamy bar Respýblıkalyq jedel-qutqarý jasaǵy quryldy. Al 2000 jyly respýblıka aýmaǵynda Ortalyq, Shyǵys, Batys, Soltústik jáne Ońtústik óńirlik aeromobıldi jedel-qutqarý jasaqtaryn qurý týraly Úkimet sheshimi shyqty. Osy jyldary respýblıkanyń avarııalyq-qutqarý kúshterin nyǵaıtýǵa jergilikti atqarýshy organdar belgili bir úlesin qosty, olar 1994-2004 jyldar aralyǵynda 8 jedel-qutqarý jasaǵyn qurdy. 2005 jyly osy jasaqtar Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń quramyna endi. Jalpy alǵanda jeke quramy 432 adamnan turatyn 14 jedel-qutqarý jasaǵy boldy.
Qoldanystaǵy jedel-qutqarý jasaqtary men sýda qutqarý qyzmetterin biriktirý jolymen elimizdiń barlyq óńirlerinde 2015 jyly 16 biryńǵaı qutqarý bólimshesi quryldy. Qazirgi ýaqytta biriktirilgen bólimshelerdiń jalpy sany 1343 adamdy quraıdy, bul ártúrli avarııalyq-qutqarý jumystaryn keńinen qamtyp, qutqarý bólimsheleriniń ornalasý aýmaǵyn keńeıtýge múmkindik berdi. Jasaqtar qyzmetiniń negizgi maqsaty avarııalyq-qutqarý jáne kezek kúttirmeıtin, onyń ishinde asa qıyn jáne joǵary qaýipti jumystardy oryndaý, sondaı-aq respýblıkanyń sý aıdyndarynda qaýipsizdikti qamtamasyz etý bolyp tabylady. Jedel-qutqarý jasaqtary 945 birlik arnaıy avtomobılmen, júzý quralymen jáne qarda júretin kóliktermen jaraqtandyrylǵan.
Búgingi kúni barlyq jedel-qutqarý jasaqtarynda jedel-tehnıkalyq jáne avarııalyq-qutqarý avtomobılderi, jyldam júretin júzý quraldary, súńgýir jabdyǵy men túrli jaraqty avtomobılder bar. Kásibı qyzmeti úshin barlyq jaǵdaılar jasalǵan, barlyq qazirgi zamanǵy tehnıkalyq jáne sanıtarııalyq talaptarǵa jaýap beretin bes sýda qutqarý stansasy salyndy. Sýda qutqarý júıesi jyl saıyn akvatorııada apatqa ushyraǵan 1000-nan astam adamdy qutqarýǵa múmkindik beredi.
1999 jyly Respýblıkalyq jedel-qutqarý jasaǵy Túrik Respýblıkasynda oryn alǵan iri jer silkinisiniń saldaryn joıýǵa qatysty. 2006 jáne 2007 jyldary jasaq qutqarýshylary Qyzylorda jáne Qaraǵandy oblystary aýmaǵyndaǵy zymyran apattarynyń saldaryn joıýǵa qatysyp, TJ aımaǵynan halyqty evakýatsııalaý boıynsha is-sharalardy ýaqtyly júrgizdi. 2009 jyly Arys qalasynda «Qazarsenal» JShS-inde oq-dárilerdiń detonatsııasy bolyp, jarylǵysh zattar jandy, jasaqtar Arys qalasy turǵyndarynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý boıynsha barlyq qajetti sharalardy qabyldady.
Tótenshe jaǵdaılar komıtetinde tótenshe jaǵdaılar kezinde shuǵyl medıtsınalyq den qoıý júıesi bar. Muny aýmaqtyq bólimsheler medıtsınalyq qyzmetkerlerinen, apattar medıtsınasy jáne temirjol gospıtaldary ortalyǵynan turatyn apattar medıtsınasy qyzmeti atqarady. Apattar medıtsınasy ortalyǵynyń ázirligin arttyrý úshin 2007 jyly Apattar medıtsınasy ortalyǵy Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń qaramaǵyna berildi.
Búgingi tańda Apattar medıtsınasy ortalyǵy - tótenshe jaǵdaılarda zardap shekken halyqqa medıtsınalyq jáne psıhologııalyq kómek uıymdastyrýdy jáne kórsetýdi júzege asyratyn kásibı medıtsınalyq-avarııalyq qutqarý qyzmeti. Jıyrma jyl boıy jumys nátıjesi onyń jetistikteri týraly aýyz toltyryp aıtýǵa múmkindik beredi. Bastysy apattar medıtsınasy qyzmetiniń qajettigi bolyp otyr. Apattar medıtsınasy ortalyǵy respýblıkanyń barlyq ákimshilik-aýmaqtyq ortalyǵynda qurylǵan jáne tabysty qyzmet etýde.
Memleket basshysy N.Nazarbaevtyń tapsyrmasy boıynsha TJ komıteti kóliktegi medıtsınany damytýǵa baǵyttalǵan 2011-2015 jyldarǵa arnalǵan «Salamatty Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrýda. Tek sonyń sheńberinde 40 kúre joldyq medıtsınalyq-qutqarý pýnkti qurylyp jáne tabysty jumys isteýde. Olardyń kezekshi brıgadalary respýblıkalyq mańyzy bar avtojoldarda TJ kezinde zardap shekkenderge shuǵyl medıtsınalyq kómek kórsetedi. Kúre joldyq pýnktterdi qurǵan sátten bastap 3,5 myńnan astam shyǵý júzege asyryldy, 10 myńnan astam zardap shekken adamdarǵa kómek kórsetildi.
Sondaı-aq, 2010 jyldan bastap kólik medıtsınasyn damytý sheńberinde halyqqa «Salamatty Qazaqstan», «Densaýlyq» jáne «Járdem» úsh konsýltatıvtik-dıagnostıkalyq poıyz qyzmet kórsetýde. Medıtsınalyq poıyzdar barlyq qajetti dıagnostıkalyq apparatýramen jabdyqtalǵan, TJ komıtetiniń «Apattar medıtsınasynyń temirjol gospıtaldary» AQ joǵary bilikti medıtsına mamandary jumys isteıdi. 2010 jyldan bastap úsh konsýltatıvtik-dıagnostıkalyq poıyz medıtsına qyzmetkerleriniń kúshimen respýblıkanyń barlyq oblystaryndaǵy 916 temirjol beketiniń 263 myń turǵyny tekserildi. 1 mln. dıagnostıkalyq protsedýra, 2,7 myń shaǵyn ambýlatorııalyq operatsııa, 19 telemedıtsınalyq konsýltatsııa júrgizildi.
Sońǵy 10 jylda TJ komıtetiniń «Qazseldenqorǵaý» AQ kásiporny Syrdarııa ózenindegi Kóksaraı sý rettegishin, Talǵar selden qorǵaý bógetiniń, Tómengi Kólsaı kólindegi sý jınaıtyn qurylysty jobalady jáne saldy, Qarǵaly ózenindegi bóget pen Almaty oblysynyń Mohnatka taýynda kóshkinge qarsy qalqandardyń qurylysyn aıaqtady. Kóksaraı sý rettegishiniń arqasynda elimizdiń ońtústik óńirlerindegi 2010-2015 jylǵy sý tasqyny kezeńi kedergisiz ótti.
2010 jyly Almaty oblysy Qyzylaǵash sý qoımasynda bógettiń buzylýyn joıý kezinde, 2010, 2011 jáne 2012 jyldary Shyǵys Qazaqstan, Batys Qazaqstan jáne Ońtústik Qazaqstan oblystarynda sý tasqynynyń kúrdelenýi kezinde qutqarýshylar táýlik boıy avarııalyq-qutqarý jumystaryn júrgizdi. 2014 jyly naýryz aıynda Qaraǵandy oblysy Buqar jyraý aýdanynyń Kókpekti sý qoımasynda erigen qar sýlarynyń kúrt quıylýynan sý qoımasy bógeni buzylyp, Kókpekti aýylyndaǵy úılerdi basyp qaldy. Tolqyn kelgen sátte sý jaıylǵan aýyldan qutqarýshylar 125 adamdy qutqardy, aldyn ala 210 turǵyn evakýatsııalandy.
Osylaısha, búginde Tótenshe jaǵdaılar komıteti barlyq tapsyrmalardy oryndap, tıisti talap deńgeıinen tabylyp keledi.
