«Máńgilik el» ıdeıasynyń el azamattaryn tárbıeleýdegi máni
«Aıqyn maqsatsyz adam da, bılik júrgizýshi qoǵam da ómir súre almaıdy. Sanaly muratsyz, asqaq armansyz ómir súretin adamdardy usaq, toǵysharlyq múdde, jeke bastyń bir sáttik materıaldyq paıdasyn oılaý stıhııasy sózsiz arbap alady.
Sóıtip, sonyń saldarynan qoǵamdyq azǵyndaý bastalady. Búginde bizdiń qozǵalysymyzdyń baǵytyn kórýge, oqıǵany boljap bilýge, túpki maqsatqa qol jetkizýge árkimniń senimdi bolýyna múmkindik beretin Qazaqstan qoǵamy damýynyń aıqyn da naqty tujyrymdamasy, mine sondyqtan da qajet». Bul- 1992 jyly qabyldanǵan Qazaqstannyń egemen memleket retinde qalyptasýy men damýynyń strategııasynda atap kórsetilgen.
Elbasy eńbekterin oqyp otyryp, halyqty, ásirese jastardy yntymaq pen birlikke, dostyq pen tatýlyqqa úndegen tárbıelik taǵylym mol mysaldardy óte kóp keltirýge bolady. Máselen,
«...Maǵan halqym osyndaı ótpeli kezeńde óziniń tizginin ustatty. Bul - ońaı sharýa emes. Búkil qazaqstandyqtar bolyp uıymshyldyq tanytýymyz qajet. Keler úshinshi myńjyldyqta ómir súrý baqyty jastardyń mańdaıyna jazylǵan. Jastardyń óz bolashaqtarynyń, jaqsy turmystarynyń negizin ózderi qalaýǵa aıanbaı jumylatyn ýaqyty keldi. ...Birligimizdi, Eldigimizdi saqtaı bileıik».
N.Nazarbaevtyń «Eýrazııa júreginde» kitabyndaǵy «Óz qushtarlyǵymyzdy tabıǵattyń múmkindigimen ushtastyryp, tabıǵatpen úılesimdi ómir súrý - adamnyń qorshaǵan ortamen qarym-qatynasynan osy ǵana talap etiledi. Tabıǵatty baǵyndyrý úshin oǵan - zorlyq-zombylyq jasaý - bul búginde jeke basynyń ıgiligin erteńgi ımansyz rýhsyzdyqtan, tabıǵattyń ıesiz qańyraýynan joǵary qoıatyndardyń jazmysh-taǵdyry» degen sózi týǵan el men jerdi, Otandy súıýge, tabıǵatty aıalaýǵa tárbıeleýde mańyzy zor.
Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııasynyń 22- babynda: «Árkimniń ar-ojdan bostandyǵy, quqyǵy bar». Adamnyń qandaı dinı senimge enýi onyń jeke basynyń isi. Sondyqtan Qazaqstannyń azamaty ózi qalaǵan dindi tańdaı alady. Adamzat balasy dinnen tysqary tura almaıdy. Ár adam bir nársege senedi. Árkimniń óz qalaýy bar.
Din halyq mádenıetine erte yqpal etken faktor. Adamzat qoǵamy tarıhynda árbir adam senimderiniń eń abzaly - jaratýshyǵa degen senim boldy. Senim negizinde adamnyń dúnıetanymy qalyptasty. Elbasynyń «Óz ata-anamnyń naǵyz musylman bolǵanyn bilemin. Olar meni musylmandyq rýhynda tárbıeledi. Jáne ateıstik baǵyttaǵy ótkenimizge qaramastan, biz óz dinimizdi saqtaı bildik. Bizdi arab tilinde oqytqan joq, mektepte bizge Qurandy tanytyp, namaz oqýdy úıretken emes. Biraq, biz ózimizdi musylmanbyz dep esepteımiz. Muhamed paıǵambarǵa ishteı senemiz. Biz Qasıetti Quran sózine senemiz» dep Birikken Arab Ámıraty «Galf Nıýs» gazeti men «Arabsat» teledıdaryna bergen suhbatynda. Sondaı - aq, Elbasy: «Musylman dini men hrıstıan dini - Qazaqstannyń rýhanı dúnıesiniń qos qanaty. Qaı dinniń bolsa da ómir súrýge quqyǵy bar, Al, adamdarda olardy tańdaý quqyǵy, ujdan bostandyǵy bolýy tıis.... Qudaıǵa qulshylyq etý jas kezde de, egde tartqanda da jarasady» deýi, kópultty Qazaqstanda ómir súrip jatqan halyqtyń arasyndaǵy bir-birine syılastyq pen túsinistikti qalyptastyrady.
«...Qazaqstanda qoǵam dinnen bólinbegen, sondyqtan da memleket osy saladaǵy qoǵamdyq qatynastardy retteýden boıyn aýlaq sala almaıdy. Bul rette, dinı senimderdiń ónegeli-rýhanı bastaýlarǵa negizdeletindigin jáne orasan zor gýmanıstik áleýetke ıe ekendigin esepke alý mańyzdy. Beı-jaı qaraýǵa, osynaý mol áleýetti qazaqstandyq qoǵamnyń rýhanı qundylyqtaryn damytý, qazaqstandyq patrıotızmdi nyǵaıtý, ultaralyq jáne dinaralyq kelisimdi bekitý jáne dinı ekstremızmniń aldyn alý isine paıdalanbaýǵa endi bolmaıdy» degen Prezıdenttiń sózi ózektiligimen mańyzdy.
Elbasy «Tarıh tolqynynda» atty kitabynda «Biz buqara sanasyndaǵy dinshildiktiń artýyna ázir bolýymyz kerek, onda turǵan qaterli eshteńe joq . Jalpy din ózdiginen ónegeli aqıqattan bóten eshteńe úıretpeıdi» - dep jastar men oqýshylardyń búgingi dinge jappaı bet burý tendentsııasyn baǵamdaı kelip, adamgershilik pen ımandylyq joldy adaspaı taýyp, toleranttyq tárbıege basymdyq berip otyr.
Búginderi kún tártibine, elimizde iske asyrylyp otyrǵan jańarýlardyń mazmunyna sáıkes, qazaqstandyq jańa qoǵamdyq sanany qalyptastyrý qajettiligi shyqty. Buǵan jalpy adamzattyq mádenıettiń,qazirgi zamanǵy bilimniń jáne ulttyq dástúrdiń kirý qajettigi kúmánsiz.
...Problemalardyń týýy - adamdardyń ómirlik qundylyqtarǵa qatynastarynyń ózgerýine, kúndelikti kezdesip otyrǵan jáne alda da kezdesýi múmkin saıası jáne ekonomıkalyq qıyndyqtarǵa baılanysty. Eń bastysy - adamgershilik qasıetterge, onyń ishinde toleranttylyqqa tárbıeleý mańyzdy.
«Qazaqstannyń álemdegi básekege barynsha qabiletti 50 eldiń qataryna kirý strategııasynda» mańyzdy eki mindetti atap ótý kerek. Birinshiden, bilim berý isi otannyń ıgiligi úshin sanaly túrde tańdaý jasaýǵa jáne óz betimen sheshim qabyldaýǵa qabiletti patrıotty tárbıeleýge qoldaý kórsetýi kerek. Ekinshiden, bilim berý isi kez kelgen jaǵdaıǵa beıimdelgish jáne jańa ıdeıalardy qabyldaýǵa qabiletti, ózine de, jaqyndaryna da qamqorlyq jasaı alatyn, básekege qabiletti jáne únemi jetilip otyratyn adamdy tárbıeleýge septigin tıgizýi qajet. Jahandaný jaǵdaıynda osy eki zor mindetke úshinshisi - ulttyq sáıkestikti saqtap qalý mindeti qosyldy.
Jeke tulǵanyń básekege qabilettiligi - bul, únemi qubylyp otyratyn búgingi men belgisiz erteńge daıyn bolýǵa kómektesetin, ómirlik mashyqtardyń shoǵyrlanýy. Bul - belgisiz erteńginiń emeýrinin óz paıdańa qoldana bilý qabileti. Jas qazaqstandyqtar búgin, jahandanǵan álemde, tek qana laıyqty ómir súrýge kómektesetin ǵana emes, sonymen birge, búgingi kúnniń ómir shyndyqtaryna belsendi yqpal ete alatyndaı, olardy jaqsy jaǵyna qaraı ózgertetin mashyqtar men biliktilikke ıe bolýlary kerek.
Ózindik ortada týǵan, básekege qabiletti tulǵa, eń aldymen óz halqynyń mádenıeti men tilin bilýi kerek.
Árbir qazaqstandyqta óziniń qadir-qasıetin bilý sezimi bolýǵa tıis, óziniń jasaǵan isterine jáne óziniń ómirine jaýapty bolýy kerek. Qalyptasqan ahýaldy taldaýǵa,syn kózimen baǵalaýǵa,jaýapkershilikti sheshim qabyldaýǵa jáne aqparattarmen, onyń ishinde kompıýterlik quraldardy paıdalana otyryp, ónerpazdyq negizde jumys isteýge úırený qajet.
«Dúnıeni ózgertkiń kelse - ózińnen basta» degen qanatty sózdi basshylyqqa ala otyryp, bizdiń árqaısysymyz básekege túsýge jáne jeńip shyǵýǵa úırenýimiz kerek. Qazaqstannyń básekege qabilettiligi ulttyń tek materıaldyq qana emes, rýhanı baıýyna da ákelýi tıis. Ekonomıkanyń órkendeýimen birge, sonyń izinshe mádenıet pen ónerdiń, qazaq tiliniń, halqymyzdyń dástúrleri men ómirlik fılosofııasynyń gúldenýi júrýge tıis.
1993 jyly shyqqan «Qazaqstannyń bolashaǵy - qoǵamnyń ıdeıalyq birliginde» eńbeginde Elbasy ıdeologııalyq jańarýdyń mán-maǵynasyn tórt bólikte ashyp kórsetti. Birinshiden, ultaralyq kelisim, ekinshiden - ishki ulttyq birlik, úshinshiden - qazaqstandyq qoǵamdy jańǵyrtý, tórtinshiden - dinı tózimdilik pen din ustanýshylar bostandyǵy qajettigi degen kóregendik saıasaty kún tártibinen túsken emes.
«Búgingi urpaqtyń zańǵar muraty - tarıh tórinen tıesili oryn alǵan, ózgelermen terezesi teń, órkenıetti, ómirsheń el - Qazaqstannyń myzǵymas tuǵyryn qalyptastyrý. Biz qazir sol ıgilikti qoǵamnyń laıyqty irgetasyn qalaý úshin eńbek etip jatyrmyz. Sony senderge amanattaıtyn bolamyz» degen sózdi N.Nazarbaev 1997 jyly aıtqan edi.
Sodan bergi 20 jylǵa jýyq ýaqytta táýelsizdiktiń tuǵyry bekip, egemen eldiń eńsesi bıiktedi, álemniń barlyǵyna derlik atyn tanıtyn elge aınaldy. Munyń bári qazaq halqynyń jáne qazaqstandyqtardyń basyn birlik pen yntymaqta jarastyra bilgen Elbasynyń kóregen saıasaty arqasynda múmkin boldy.
«Men qoǵamda «Qazaq eliniń ulttyq ıdeıasy qandaı bolýy kerek?» degen saýal jıi talqyǵa túsetinin kórip júrmin. Biz úshin bolashaǵymyzǵa baǵdar etetin, ultty uıystyryp, uly maqsattarǵa jeteleıtin ıdeıa bar. Ol - Máńgilik El ıdeıasy» degen Elbasynyń sózi búgin basty qaǵıdaǵa aınaldy. Osy bir uly maqsatty iske asyratyn, eń aldymen qazaq azamaty bolýy tıis. Al ıdeıa otbasynda, bilim mekemelerinde jan-jaqty jáne toqtaýsyz júıeli túrde júrgizilýi kerek» degen tujyrymdamasy Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jyl saıynǵy Joldaýlary men halyqpen bolǵan kezdesýlerdiń barlyǵynda kórinis tabatyn.
«Bul - tarıhı jady men tarıhı ádilettilikti qalpyna keltirý jolyndaǵy aýqymdy jumystardyń basy. Qazirgi memleketimizdiń qalyptasqan belesinde biz óz tarıhymyzdy búgingi zaman bıiginen kórsetýge tıistimiz». Árbir adamdy óz tarıhyn jete bilýge, qurmetteýge úndegen osy qujat, barsha qazaqstandyqtarǵa, ata-analarǵa, ásirese bilim salasyndaǵy mamandarǵa mol jaýapkershilik júktedi.
Osy rette, táýelsiz eldiń tarıhyn, kóp konfessııaly halyqtar arasyndaǵy birlik pen tatýlyq, eńbeksúıgishtik pen patrıottyqqa Elbasy shyǵarmalaryn oqytý arqyly oqýshylar men stýdentterge tanytýǵa ábden bolady. Taǵy bir aıta ketetin jaıt - balabaqshadan bastap, JOO stýdentterine deıin Elbasynyń adamı-azamattyq tulǵasyn úlgi etip, onyń adamgershilik qasıetterin bilim salasyndaǵy jeke tulǵa tárbıesinde ónege etýdi jolǵa qoıý kerek. Sondaı-aq, jasóspirimder men jastar tárbıesinde Qazaqstan memleketiniń tarıhy men búgingi tynys-tirshiliginen maǵlumat beretin aqparattar keńinen paıdalanylýy kerek.
N.Nazarbaev óziniń eńbekterinde, jyl saıynǵy halyqqa arnaǵan Joldaýlarynda azamattardyń boıynda joǵary patrıottyq sanany, eli, halqy úshin maqtanysh sezimin qalyptastyrýdy basty murat etý kerektigin talmaı aıtyp keledi. Elbasynyń halyqtyń maqal-mátelderin orynymen qoldanýynyń ózinen kóp nársege úırenýge bolady. Mysaly, Ákege ul bolý-arbaǵa jegilý, halyqqa ul bolý - armanǵa jegilý. Handa qyryq kisiniń aqyly bar.Tozǵan qazdy toptanǵan qarǵa alady degen ataly sózderdiń astarynda birlik, yntymaq, syılastyq, tatýlyq sekildi abzal qasıetter bar.
Naǵyz kóshbasshyny adamdar mindetti túrde unatýy kerek pe jáne oǵan qalaı qol jetkizýge bolady? - degen suraqqa Elbasynyń: «Naǵyz kóshbasshyǵa adamdardyń meıirimi mindetti túrde kerek. Ár kóshbasshyda ózi ıgere alatyn belgili bir bıiktik bolýy kerek, óz boıyńdaǵy baryńdy berýiń, tipti óz bolashaǵyńdy, abyroı-bedelińdi báske tigýiń qajet» degen jaýaby jastardyń boıynda kóshbasshylyqty qalyptastyrý kerektigin kórsetedi.
«HHІ ǵasyr ne din ǵasyry bolady, ne kelesi júzjyldyq bolmaıdy»degen brazılııalyq jazýshy Paolo Koelıýdiń sózin jastarǵa eskertý retinde usynýdyń artyqtyǵy joq. Óıtkeni, álem halyqtary arasyndaǵy toleranttylyq beıbit ómirdiń negizi. Uıat, Haram, Halal, Obal, Saýap degen sózderdi ómirdegi baǵdarshamdaı saqtasa, onda búgingideı qoǵamda jastar tarapynan kezdesip jatqan jan túrshigerlik taǵylyq pen qatygezdiktiń belgili dárejede azaıyp, tyıylýyna septigi tıeri sózsiz.
«N.Nazarbaevtyń el erteńin oılaýdaǵy aqyl-oı ozyqtyǵyna, sol arqyly saralanatyn aıryqsha eki qasıeti bar. Onyń alǵashqysy- sabyrly da sańlaq saıasatkerligi, ekinshisi - bolashaqty boljaı biletindigi, ári sol baılamdary boıynsha batyl qadamdarǵa barýy» dep baǵa bergen O. Aısınniń sózine esh talas joq.
Júzdegen ult pen ulystyń basy qosylǵan, dini men dili, tili men mádenıeti ártúrli ókildi biriktirip, úsh júz qazaqtyń maqsat-múddesin bir arnaǵa toǵystyra bilgen Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh Prezıdenti N. Nazarbaevtyń ómiri men eńbek joly, sóz joq kez kelgen azamatqa adamgershilik turǵydan, el basqarý óneri - úlgi bolarlyq. Pedagogtar, ata-analar, jastar muny únemi basty nazarda ustaýlary qajet.
