«Mámúlikterden qalǵan Quran Kárim ǵalamtorda jarııalanbaqshy» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «AQSh-pen áriptestik áleýeti artady» atty maqala basyldy. Onda QR Memlekettik hatshysy-Syrtqy ister mınıstri Qanat Saýdabaevtyń AQSh-tyń astanasy Vashıngtonǵa sapary jóninde baıandalady. Sapary aıasynda ótkizgen ekijaqty kezdesýleri barysynda Qanat Saýdabaev AQSh-tyń bedeldi saıasatkerlerin elimizdiń sońǵy ýaqytta qol jetkizgen saıası-ekonomıkalyq jetistikterimen jan-jaqty tanystyrǵan. Ol jahandyq daǵdarystyń qıyndyqtaryna qaramastan, 2009 jyly elimiz ІJÓ-niń úlesin 2 paıyzǵa jetkizip, belgilengen barlyq áleýmettik baǵdarlamalardy saqtap qalǵanyn, al 2010 jyldyń qorytyndysy boıynsha ІJÓ-niń ósimi 7,5 paıyzdy qurap otyrǵanyn atap kórsetken. Ulttyq qor 19 mıllıard dollarǵa artyp, bıylǵy jyly 54 mıllıard AQSh dollaryn quraǵanyn aıtqan.
Sonymen qatar «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Nur Otan» Halyqtyq-demokratııalyq partııasynyń Jambyl oblystyq fılıalynyń IX partııalyq esep berý-saılaý konferentsııasynda kóterilgen máseleler jóninde baıandalǵan. Serpindi ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasy sheńberinde oblys boıynsha búginde 22 joba júzege asyrylýda. Onyń jalpy somasy - 665,0 mıllıard teńgeni quraıdy. Munyń ishinde ótken jyly 56 mıllıard teńgeniń 8 jobasy iske asyrylǵan. Sóıtip, bul óndiristerde 3 myńnan astym jumys orny ashylǵan. Bul maqala «Ekonomıka men saıasat: tarazy basy teń» degen taqyryppen jarııalandy.
***
«Aıqyn» basylymynyń búgingi nómirinde «Balyq qorynyń azaıýyna basqalar kináli me?» degen taqyryppen problemalyq maqala jjaryq kórdi. Maqalada elimizde bekire balyǵynyń azaıyp ketý jaǵdaıy baıandalady. Bas prokýrordyń orynbasary Asqat Daýylbaevtyń aıtýynsha, sońǵy jyldary bekire balyǵynyń qory ondaǵan ese kemip ketken. Munyń sebebi uıymdasqyn qylmystyq sıpatqa ıe bolǵan brakonerlik bolyp otyr. Prokýrordyń orynbasary keltirgen resmı derekter boıynsha sońǵy úsh jylda shetelge 40 tonna bekire balyǵy men 4 tonna qara ýyldyryq shyǵarylǵan. Al jedel málimet boıynsha jyl saıyn zańsyz jolmen syrtqa shyǵatyn balyqtyń kólemi - 600 tonna bolsa, ýyldyryq 10 tonnaǵa deıin barady.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń habarlaýynsha, dáriger qateliginiń kesirinen jaryq dúnıemen qoshtasatyn jandardyń sany kemimeı otyr. Elimizdiń densaýlyq saqtaý salasyna bólinetin qarjy jyl saıyn eselep óskenimen, eshbir nátıje joq. Al «Naýqas bolǵany úshin kináli» degen taqyryp qoıyp, qoǵamdyq tyńdaý ótkizgen «Aman-saýlyq» qoǵamdyq qorynyń ókilderi bul máseleniń sebebin qazynadan bólingen qarjynyń tikeleı dárigerge baǵyttalmaǵanynan kóredi. Bul jaıynda egjeı-tegjeıli bilgińiz kelse, «Naýqas bolǵany úshin kináli me?» degen maqalaǵa kóz júgirtińiz.
***
«Іshki ister mınıstrligi «vorlarmen kúresti qataıtpaq». «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynda osyndaı taqyryppen maqala jarııalandy. Maqalaǵa keshe Májiliste talqylanǵan «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine uıymdasqan qylmysqa qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy arqaý bolǵan. Avtordyń jazýynsha, postkeńestik elder arasyndaǵy uıymdasqan qylmyspen kúreste Grýzııa tájirıbesi basqalarǵa úlgi, oq boıy ozyq sanalady. Saakashvılı bıliginiń eń ári jalǵyz maqtanarlyq tusy da osy shyǵar. «M.Saakashvılı prezıdenttiktiń alǵashqy jylynan-aq jeń ushynan jalǵasqan hám uıymdasqan qylmysqa qarsy kúres jarııalap, keshendi sharalar júrgizdi, arnaıy zań qabyldady. Іle-shala Reseı de óz zańdaryn qymtaı túskeni belgili. Alaıda grýzınder qabyldaǵan zań «vorlardy» bılikten alastatyp qana qoımaı, elden de tentiretip jibergen bolsa, alyp Reseıdiń qaýqary oǵan jetpedi», - delingen maqalada.
Sondaı-aq «Alash aınasy» gazetiniń habarlaýynsha, Qasıetti Quran kitábiniń kólemi jaǵynan álemdegi eń iri nusqalarynyń biri jaqynda ǵalamtorda jarııalanbaqshy. «Mámúlikterden qalǵan Quran Kárim ǵalamtorda jarııalanbaqshy» degen taqyryppen basylǵan maqala avtorynyń jazýynsha, Mysyrdy bılegen mámlúkterdiń dáýirinen qalǵan, shamamen keminde 500 jyl bolǵan qasıetti eski qoljazba kátaptyń iriligi sonshalyqty - ǵalymdar kitáptyń sandyq beınesin alý úshin ony dıspleıge syıǵyza almapty. Sebebi, Quran Kárimniń osy nusqasynyń árbir beti plazmalyq ekrandy teledıdardyń kóleminen de úlken bolyp shyqty. Alaıda kitáp tym eski bolǵandyqtan, paraqtary úlbirep tur, ıaǵnı kórmege qoıýǵa kelmeıdi. Ulybrıtanııalyq ǵalymdar bul kitápti saqtap qalý úshin kóshirmesin alyp, ǵalamtorda jarııalaýdy jón kórip otyr.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanynda «Naıtı ekobalans» atty maqala jarııalandy. Onda keshe ótken Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstrliginiń keńeıtilgen alqa májilisinde kóterilgen máseleler týraly baıandalǵan. Alqada Úkimet basshysy vedomstvonyń aldyna birqatar mindetter qoıǵan. Premer-Mınıstr qoıǵan tapsyrmalardyń deni mynadaı: bolashaqta ekologııalyq máselelerdi sheshýdi keıinge qaldyrýǵa bolmaıdy. Al iri ónerkásip nysandarynyń jumysyn erekshe qadaǵalaý kerek. Sondaı-aq jańa jobalar da arnaıy organdardyń saraptamalyq sheshimderinsiz iske asyrylmaýy tıis. Elimiz ındýstrııalyq damý baǵytyna bet alǵan tusta bolashaq josparlardyń da merziminen keshiktirilmegeni abzal.
