MÁMS: jasandy uryqtandyrý protsedýrasy elimizdiń 19 klınıkasynda ótkiziledi
2022 jyly ekstrakorporaldy uryqtandyrýdyń 7 myń tsıkline 7,4 mlrd teńgege jýyq qarajat qarastyrylǵan. Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qorynan atap ótkendeı, bul qyzmetti MÁMS aıasynda elimizdegi 19 medıtsınalyq uıym kórsetedi. Olar Astana, Almaty, Shymkent qalalary jáne Aqtóbe, Atyraý, Jambyl, Qaraǵandy oblystarynda ornalasqan. Eń kóbi Almaty qalasynda – 6.
Aıta ketsek, Qazaqstan halqyna Joldaýyn jarııa etken QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Úkimetke 2021 jyldan bastap «Ańsaǵan sábı» arnaýly baǵdarlamasyn iske qosýdy tapsyrǵan bolatyn. Bul EKU-ǵa kvotalar sanyn kóbeıtýge múmkindik berdi. Eger 2020 jyly shamamen 1 mlrd teńgege 1 033 EKU qyzmeti ótkizilse, 2021 jylda baǵdarlamany iske asyrýdyń arqasynda olardyń sany 7 000 qyzmetke deıin ósti (qarjylandyrý somasy – 6,7 mlrd teńge). Al, 2022 jyldyń 9 aıynyń qorytyndysy boıynsha 5,8 myń EKU tsıkli ótkizildi.
MÁMS esebinen EKU-dan qalaı ótý kerek?
1. Patsıent MÁMS sheńberinde qosalqy reprodýktıvtik tehnologııalar boıynsha qyzmet kórsetetin medıtsınalyq uıymdy ózi tańdaıdy.
2. Osydan keıin joǵary tehnologııalyq medıtsınalyq qyzmetter (JTMQ) komıssııasynyń qorytyndysyn alý úshin tirkelgen jeri boıynsha óziniń ýchaskelik dárigerine júginedi.
3. Ýchaskelik dáriger patsıentti bedeýlikten zardap shegetin dıspanserlik naýqastardyń elektrondyq tirkelimine (DNET) engizedi.
4. Tıisti tekserýden keıin jáne 12 aı ishinde bedeýliktiń sebepteri anyqtalǵannan keıin beıindi mamannyń qorytyndysy negizinde ýchaskelik dáriger MÁMS esebinen qosalqy reprodýktıvtik tehnologııalardy júrgizý týraly máseleni sheshý úshin patsıenttiń qujattaryn joǵary tehnologııalyq medıtsınalyq qyzmetter jónindegi komıssııaǵa jiberedi.
5. Oń sheshim qabyldanǵan jaǵdaıda patsıent tolyq qujattar paketin qosa bergennen keıin, kelesi qadamdar emdeýge jatqyzý bıýrosy portalynda júrgiziledi. Patsıentke qyzmetterdi alýdyń bastalý kúni men ýaqyty habarlanady.
6. Bedeýlikti emdeýde QRT tehnologııalaryn paıdalana otyryp qyzmet kórsetken medıtsınalyq uıymdar derekterdi medıtsınalyq aqparattyq júıege engizedi.