MÁMS qory men «Shıpager» ortalyǵy: qarjylandyrýdaǵy túıtkilder

ASTANA. KAZINFORM – Saqtandyrý qory men medıtsınalyq ortalyq arasyndaǵy másele «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasynyń elordalyq fılıalynda talqylandy.

МӘМС
Коллаж: Kazinform/Freepik

Іstiń mán-jaıyn Astana qalalyq kásipkerler palatasy kásipkerlerdiń quqyqtaryn qorǵaý jáne ákimshilik kedergilerdi azaıtý bóliminiń bastyǵy Oljas Aıazbaev aıtyp berdi.

Atameken
Foto: Dáýlet Іztileýov/Kazinform

- Bıyl 29 qańtarda palata atyna «Shıpager» otbasylyq densaýlyq ortalyǵy JShS-den densaýlyq saqtaý uıymy tarapynan memlekettik satyp alý sharty boıynsha tólemdi keshiktirip jatqany týraly ótinish kelip tústi.

2025 jylǵy 2 qańtarda mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory men «Shıpager» ortalyǵy arasynda kepildendirilgen tegin medıtsınalyq kómek kólemi jáne mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory sheńberinde medıtsınalyq qyzmetterdi satyp alý sharty jasalǵan. Shartta ortalyq kórsetetin qyzmettiń somasy sol sııaqty avans alý múmkindigi de kózdelgen, - dedi.

Aıtýynsha, «Shıpager» ortalyǵy MÁMS qoryna jalaqy, medıtsınalyq qyzmet jáne basqa da shyǵyndardy óteýge avans qajet ekendigi týraly ótinish jazǵan.

- Alaıda, avans tólenbegen, bul jaǵdaı «Shıpagerdiń» medıtsına qyzmetkerleri arasynda áleýmettik shıelenis týdyryp otyr (shamamen 350 adam). Jumystaǵy úzilis pen kedergi halyqqa medıtsınalyq qyzmet kórsetý sapasynyń tómendeýine ákeldi, - deıdi ol.

Sondaı-aq palata ókili byltyr elordalyq kásipkerler densaýlyq saqtaý uıymy tarapynan memlekettik satyp alý sharty boıynsha tólemniń keshigýine qatysty jıi júgingenin aıtty.

Atameken
Foto: Dáýlet Іztileýov/Kazinform

Áńgimeni odan ári «Shıpager» otbasylyq densaýlyq ortalyǵynyń quryltaıshysy Baqyt Jankýbaev jalǵastyrdy.

- Biz elordanyń sol jaǵalaýy turǵyndarynyń 50%-yn medıtsınalyq qyzmetpen qamtamasyz etemiz. Kelisim boıynsha avans berilýi tıis, ýaqtyly tólenýi kerek. Birinshiden, mekemeni der kezinde qarjylandyrý kerek, ekinshiden, ótken jyly qarjylandyrý boıynsha biraz keshiktirý boldy, 5 aıǵa deıin sozyldy, oǵan da shydadyq. Bizde 362 dáriger jumys isteıdi, olardyń jumysynda irkilis týyndap tur, - dedi B. Jankýbaev.

Ortalyq basshysynyń aıtýynsha, tólem jasaýdyń naqty mehanızmi bolýy kerek.

- Avans berem nemese bermeımin degen másele bolmaýy tıis, ony zań aıasynda sheshý kerek. Sosyn jelilerde lıtsenzııaǵa qatysty áńgimeler aıtylady, bizde lıtsenzııa bar, elicense.kz memlekettik platformasy arqyly bári kóre alady, - deıdi ortalyq basshysy.

Ortalyqty qarjylandyrýdy keshiktirýdiń mán-jaıyn Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory Astana qalalyq fılıalynyń dırektory Gúljan Shaıhybaevadan suraǵan edik.

- Ótken jylǵy tólemniń keshigýi aqparattyq júıeniń daıyn bolmaýymen baılanysty. Aqparattyq júıeni Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrliginiń qaramaǵyndaǵy uıym jasaýy tıis edi, biraq ýaqtyly jasalmady. Sol sebepten tólemdi júrgize almadyq, biraq maýsym aıyna deıin 50 paıyzǵa deıin avans berip otyrdyq. Maýsymnan bastap tólem ýaqtyly tólendi.

Keshiktirýdiń ekinshi sebebi - respýblıkalyq bıýdjetten qarjynyń tolyq túspeýimen baılanysty boldy. Bizdiń qor tóleıtin qarjy aldymen halyqtan MÁMS júıesine túsedi, keıin bizge aýdarylady, al kepildendirilgen tegin medıtsınalyq kómek kólemi aıasynda qarajat respýblıkalyq bıýdjetten aýdarylady, - dedi G. Shaıhybaeva.

Gúljan Shaıhybaeva
Foto: Dáýlet Іztileýov/Kazinform

Fılıal basshysynyń málimetine súıensek, jyl sońynda ótken jyldyń 11 aıy boıynsha barlyq medıtsınalyq mekemege tólem tolyq ótelgen. Sonymen qatar byltyrǵy jeltoqsan aıy boıynsha qarajattyń 70%-y tólendi.

- Qalǵan 30%-yn jaqyn arada tóleımiz. Bıylǵy tólemge kelsek, qańtardyń aqysyn aqpannyń 20-na qaraı tólep bastaımyz. Aı bitken soń medıtsınalyq mekemeler esepterin tapsyrady, biz onyń durys-burystyǵyn tekseremiz.

Árıne, tólemniń ýaqtyly júrmeýine baılanysty aryz-shaǵym boldy. Biraq, másele bizge baılanysty bolmaǵan soń túsindirý jumysyn júrgizdik, - dep túsindirdi elordalyq fılıal basshysy.

Gúljan Shaıhybaeva keltirgen derekke súıensek, byltyr áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qorynyń astanalyq fılıaly 175 medıtsınalyq mekememen shart jasaǵan, onyń ishinde 10 uıym ótken jyly qyrkúıekte shartty buzyp, qyzmet kórsetýdi toqtatty.

Al bıyl qor men 145 medıtsınalyq qyzmet kórsetetin mekeme (105 jeke mekeme) arasynda shart jasalypty.

- 2024 jyly biz medıtsınalyq mekemelerge 263 mlrd teńge tóledik, al shart boıynsha 276 mlrd teńge tólený kerek. Qalǵan somany osy aıdyń 20-na deıin tóleımiz. «Shıpager» ortalyǵyna kelsek, bıyl avans bermegen sebep - bizdiń qordyń aldynda qaryzy bar. Biraq, biz olarǵa bıyl jeltoqsanǵa deıin jabý týraly shart qoıdyq, sonyń negizinde 31 qańtarda ortalyqqa 288 mln teńge (10%) aldyn ala tólem jasaldy, - dep tolyqtyrdy G. Shaıhybaeva.

Aıta ketsek, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý júıesin jetildirý týraly zań jobasy jedel pysyqtalyp, osy sessııanyń sońyna deıin qabyldanýy tıistigin aıtqan bolatyn

Сейчас читают