MÁMS: Qazaqstandyqtar kóptegen ota túrlerin kezek kútpeı-aq tegin jasata alady
Atalǵan ota jáne otaǵa deıingi barlyq qajetti tekserýler MÁMS júıesinde tegin júrgizildi. Jyl basynan beri №9 qalalyq emhananyń ambýlatorııalyq hırýrgııa ortalyǵynda MÁMS boıynsha 400-den asa ota jasalǵan», - dep habarlaıdy Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qorynyń Astana qalasy boıynsha fılıalynyń baspasóz qyzmeti.
Patsıent M.A. №9 qalalyq emhanaǵa shúıde aımaǵynyń lıpomasy dıagnozymen jiberilgen.
«Óz emhanamda MÁMS arqyly barlyq qajetti tekseristerdi tegin óttim. Sodan keıin shúıde aýmaǵynyń lıpomasy dıagnozymen №9 qalalyq emhananyń Ambýlatorııalyq hırýrgııa ortalyǵyna jiberdi. Munda maǵan tez arada eshqandaı qıyndyqsyz, sapaly túrde lıpomektomııa otasyn jasady, men úshin bul qýanyshty jaǵdaı boldy. MÁMS júıesiniń arqasynda tez arada, kezeksiz ota jasata alǵanym úshin, №9 qalalyq emhana ujymyna jáne bilikti hırýrg Arslan Úsenulyna rahmet! Otadan keıingi baılap-tańý sharalaryn da ózi qadaǵalap, emniń sońynda tigis jibin ózi aldy»-dep alǵysyn bildirdi patsıent M.A.
Búginde MÁMS boıynsha kóptegen ota túrlerin (ýrologııalyq: varıkotselektomııa, gıdrotselektomııa, búırekten stent alý, t.b.; hırýrgııalyq: teri jáne teri asty shel maıynan túzilisterdi alý, jaryqtarǵa, kıstektomııa, t.b.; travmatologııalyq: súıekterden MOS alý, gıgromektomııa, býrsektomııa, úzilgen jalǵamaly plastıkalaý, t.b.; proktologııalyq: gemorroıdektomııa, tik ishek túzilisterin alý, paraproktıtterdi kesý, jáne t.b.) aýrýhanaǵa barmaı-aq, kezek kútpeı-aq ambýlatorııalyq emhana deńgeıinde jasatýǵa bolady. Sonymen qatar angıohırýrgııalyq, oftalmologııalyq otalardy da jasaýǵa múmkinshilik bar.
«Osy salada júrgen dáriger retinde qazirgi tańdaǵy qoǵamda jıi talqyǵa túsetin MÁMS júıesiniń artyqshylyqtary óte kóp ekenin atap aıtqym keledi. Ambýlatorııalyq hırýrgııa ortalyǵynda MÁMS arqyly tegin ota jasatýǵa múmkindik týdy. Bul tusta, ambýlatorııalyq hırýrgııa ortalyǵynyń statsıonardan ereksheligine toqtalǵym keledi:
birinshiden, keıbir otalar buryn tek statsıonarda jasalynatyn bolsa, qazirgi kezde kúndizgi statsıonar ıaǵnı ambýlatorııalyq hırýrgııalyq ortalyqta kóptegen ota túrlerin jasaýǵa múmkinshilik bar. Osy jyldyń basynan, ıaǵnı qańtar aıynan bastap, bizdiń emhananyń ambýlatorııalyq hırýrgııalyq ortalyǵynda MÁMS boıynsha 400-den asa ota jasalyndy. Operatsııa bólmesi zamanaýı kerekti medıtsınalyq qural jabdyqtarmen jabdyqtalǵan;
ekinshiden, MÁMS júıesiniń taǵy bir halyqqa tıgizip otyrǵan paıdasy –patsıent otaǵa kezegin (kvota) kútpeı, tez arada ambýlatorııalyq tekseristerden tegin ótip, ambýlatorııalyq hırýrgııa ortalyǵynda sapaly da nátıjeli, tolyq medıtsınalyq kómek alýǵa múmkindik berilgen, ıaǵnı ota jasaýǵa jaǵdaı qarastyrylǵan. Ambýlatorııalyq emhanalyq deńgeıde ota jasatý patsıentterge óte yńǵaıly. Kúndiz emin alyp, keshke úı-jaılaryna orala alady. MÁMS - medıtsına salasyndaǵy birden bir oń ózgeristerdiń bolýyna yqpalyn tıgizip jatqan júıe dep esepteımin» - dep pikir bólisti elordadaǵy №9 emhananyń mamandandyrylǵan hırýrgııa bólimshesiniń jáne ambýlatorııalyq hırýrgııa ortalyǵynyń meńgerýshisi Arslan Úsenuly Abdýllaev.
