Mamandar jastardyń nashaqorlyqqa salynýynyń birneshe sebebin aıtty
SQO qoǵamdyq keńestiń múshesi, Petropavl qurylys-ekonomıkalyq kolledjiniń dırektory Aǵybaı Kúshimbaevtyń aıtýynsha, jastar arasynda psıhobelsendi zattarǵa degen qyzyǵýshylyqtyń óskenin baıqaýǵa bolady. Tájirıbe kórsetkendeı, jastardyń nashaqorlyqqa kelýiniń birneshe sebebi bar.
«Onyń biri – sengishtik jáne elikteýge beıimdilik. Ekinshisi – otbasyndaǵy qarjylyq qıyndyq, «jeńil aqsha» tabýǵa qushtarlyq. Máselen, bilikti jumysshy kadrlar bóliminiń stýdenti esirtki zattaryn satyp alý kezinde ustaldy. Ol áńgime barysynda osylaısha aqsha tappaq bolǵanyn aıtty. Jumysty oǵan telegramm kanalynda usynǵan. Stýdent qolǵa túsken kezde, saraptama qorytyndysyna sáıkes, esirtki tutynbaǵan boldy. Sottyń sheshimi boıynsha oǵan shartty túrde jaza kesildi. Qazir ol 3 kýrsta oqyp jatyr», - deıdi Aǵybaı Kúshimbaev.
Ustazdyń aıtýynsha, jastardyń bir toby esirtki qoldaný arqyly qatarlastarynyń arasynda ózin tanytady.
«Tehnologııa bóliminiń stýdenti esirtki zattaryn qoldanyp, minez-qulqy ózgerdi. Ata-anasymen janjaldasyp, ákesimen tóbelesetindi shyǵardy. Sabaqty qaldyrdy. Jigit esirtkige jaqyn jandarmen aralasty. Áke-sheshesi de, jigit te mamannyń kómeginen bas tartty. Eki jaqty kelisimmen stýdent óz erkimen áskerge attandy. Bıyl áskerden keıin kolledjde «aspaz» mamandyǵyn alyp shyqty», - deıdi kolledj dırektory.
Nashaqorlyqqa ákeletin taǵy bir sebep – otbasyndaǵy maskúnemdik, ata-ana men bala arasynda senimdi baılanystyń bolmaýy.
«Matveı esimdi jasóspirim bizge arnaıy oqý-bilim ordasynan kelip, bilikti jumysshy kadrlar bólimshesine oqýǵa tústi. Alaıda sabaqqa sebepsiz kelmegen kúnderi kóp. Áleýmettik-psıhologııalyq qyzmet birneshe ret úıine bardy, osyndaı áńgime barysynda stýdenttiń ógeı anasy jigittiń ákesi sııaqty esirtki qoldanatynyn aıtty. Stýdenttiń ákesi balasyn psıhıkalyq densaýlyq ortalyǵyna aparyp emdetýden bas tartty. Osyǵan baılanysty tıisti sharalar qoldanyldy. Matveı sabaqqa kelmegeni úshin oqýdan shyǵaryldy», - deıdi Aǵybaı Kúshimbaev.
Ustazdyń aıtýynsha, ata-ana tarapynan durys baqylaýdyń bolmaýy, stýdenttiń jıi sabaqty qaldyrýy, qıyn ómirlik jaǵdaı, kóbine nashaqorlyqpen aıaqtalady.
SQO densaýlyq saqtaý basqarmasynyń málimetinshe, bıyl 23 jasóspirim psıhıatr-narkologtyń jáne 18-i psıhologtyń kómegine júgingen.