Maldan mol ónim alý úshin aldymen jerdi qunarlandyrý kerek
agrarlyq sektorda etti mal sharýashylyǵyn damytý jóninde buryn-sońdy bolyp kórmegen joba júzege asyrylatynyn atap kórsetken bolatyn. Bul maqsatqa qazynadan 130 mıllıard teńgelik nesıe resýrstary bólinip, sonyń nátıjesinde 2016 jyly Qazaqstannyń syrtqa shyǵarylatyn et eksporty 60 myń tonnaǵa jetetini mejelengen. Árıne, ata kásip sanalatyn mal sharýashylyǵyna munshalyqty qamqorlyq jasalsa agrarly Qazaqstan úshin 60 myń tonna et eksporttaý túk emes tárizdi. Buǵan eldiń de jerdiń de áleýeti jetetindeı. Alaıda Elbasy Joldaýynda júktelgen mindetti baǵyndyryp, ondaı áleýetti bolashaq urpaqqa da jetkizý ońaı sheshile salatyn másele emes ekendigi ańǵarylady. Óıtkeni, dál búgingi Qazaqstannyń jerge qatysty jaǵdaıyna birqatar sarapshy mamandar alańdaýshylyq bildirip otyrǵany jasyryn emes. Jyldar boıy «qamqorlyqsyz» qalyp, kúıi ketip, tozyǵy shyǵa bastaǵan jerdi «jańǵyrtý» týraly másele kótergen aýyl sharýashylyǵy mamandary, onsyz eshteńe ónbeıtinin, óndirý de múmkin emestigin alǵa tartýda. Bir sózben aıtqanda mal ónimin arttyrý úshin eń birinshi kezekte sol malǵa azyq beretin jerge úlken qamqorlyq kerek bolyp otyr.
Áýeli búgingi Qazaqstandaǵy jerdiń jaı-kúıine kelsek. Jer resýrstaryn basqarý agenttiginiń málimetinshe, sońǵy jyldary shóleıttený úderisterine Qazaqstannyń jer aýmaǵynyń 70 paıyzy ártúrli yqtımal mólsherde ushyrap otyr. Jerge monıtorıng júrgizýdiń nátıjesi mynadaı: respýblıka boıynsha barlyq egistik jerlerdiń (24,2 mln. gektar) 16,3 mln. gektarynyń sapasy jaqsy bolsa, 2,0 mln. gektary - tuzdy, 2,5 mln. gektary - sortańdanǵan eken. Al jel jáne sý erozııasyna beıim jerler - 1,6 mln. gektardy quraıdy, 1,3 mln. gektar aýmaq - qıyrshyq tastaqtalǵan jáne 0,4 mln. gektar jer shamadan tys ylǵaldanǵan bolyp otyr. Alańdaıtyn taǵy bir másele - jyl saıynǵy topyraq qunarynyń joǵalýyna qatysty bolyp otyr. Atap aıtsaq, Sońǵy on jylda 17,7 mln. gektar egistik jerge júrgizilgen agrohımııalyq zertteý nátıjesi boıynsha respýblıkanyń sýarylmaıtyn egistigindegi qarashirigi tómen aýmaqtar 60 paıyzdy, al sýarmaly egistik boıynsha olardyń kórsetkishi 98 paıyzdy qurap otyr. Sońǵy jyldary jerdi tyńaıtý múldem nazardan tys qalǵan. Máselen, 1990 jyly 1 gektar egistikke jumsalatyn tyńaıtqysh mólsheri 19 kelini qurasa, bul kórsetkish 2000 jyly - 0,7 kelini qurap, 2010 jylǵa qaraı áýpirimdep 4,4 kelige jetken.
Al halyqtyń turmysy sharýashylyqqa baılaýly bolyp sanalatyn kóbinese ońtústik óńirge tán sýarmaly jerdiń jaıy she? Senat depýtaty Qýanysh Aıtahanov sońǵy jyldary respýblıkadaǵy sýarmaly jerlerdiń jaǵdaıy syn kótermeıtin deńgeıge quldyraǵanyn aıtady. Máselen, onyń sózine qaraǵanda 2010 jyly 1991 jylmen salystyrǵanda sýarmaly jerler kólemi 298 myń gektarǵa azaısa, 575 myń gektar sýarmaly jer aýyl sharýashylyǵy aınalymynan shyǵyp qalǵan. Paıdalanylymdaǵy sýarmaly jerlerdiń ózi kóp kútimge zárý. Óıtkeni, qarapaıym sharýanyń qaltasy kótermeı, sonyń saldarynan sýarmaly jerdegi sý jáne kárizdik júıeleri ýaqytyly tazalanbaı uıyq basyp, jerdiń sorlanýyna, tuzdanýyna jáne ónimdiliginiń tómendeýine ákelip otyr. «Sýarmaly jerlerdiń aýyspaly egis júıesinde jem-shóp daqyldarynyń kólemi ǵylymı negizdelgen 32 paıyzdyń ornyna 11,8 paıyzdy ǵana quraıdy. Sondyqtan, bul jerlerde asa baǵaly, joǵary belokty jem-shóp daqyldarynyń kólemin 2-2,5 esege ulǵaıtý kerek. Al ondaı ulǵaıtý tek paıdalanylmaı jatqan sýarmaly jerlerdi aınalymǵa engizý arqyly ǵana iske asyrylady. Ol úshin sýarmaly jerlerdiń melıoratıvtik jaǵdaıyn jaqsartýǵa tıisti kólemde sýbsıdııalar men nesıeler berilýi kerek. Jem-shóp daqyldarynyń kólemin ulǵaıtý, tuqym sharýashylyǵyn damytýdy, onyń kólemin 2-3 esege kóbeıtýdi kerek etedi», - deıdi senator.
Mine, elimizdegi sýarmaly jerlerdiń jaǵdaıy osyndaı. Mal ónimine tikeleı yqpal etetin tabıǵı jaıylymdardyń háli de maqtanarlyq deńgeıde emes. Máselen, Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń málimeti boıynsha, elimizde 182 mln. gektar tabıǵı jaıylymnyń 70 mln. gektary nemese 38 paıyzy ǵana paıdalanyp keledi eken. Bul kórsetkish 1990 jylmen salystyrǵanda eki esege az. Budan bólek, qoldanystaǵy jaıylymdardyń jartysynan kóbi, maldyń sanynyń kóptiginen, onyń bir aýmaqqa uzaq shoǵyrlanýynan jutańdap, isten shyǵa bastaǵan. Aldaǵy ýaqytta sany onan saıyn kúrt ósetin mal basyn jaıylymmen tolyq qamtamasyz etý úshin jyl saıyn mıllıondaǵan gektar tabıǵı jaıylymdy ıgerý qajet etiletin kórinedi. Sondyqtan da, senator Q. Aıtahanov elimizde mal ónimi baǵasyn arzandatý jáne etti eksporttaý kólemin arttyrý úshin negizgi bes máselege nazar aýdarý qajettigin alǵa tartady. «Birinshiden, jemdik astyq daqyldaryn óndirýge basymdyq berip, Úkimet tarapynan qoldaý kórsetý. Memlekettik jemdik astyq qory jasaqtalsa ıgi. Ekinshiden, joǵary belokty, qajetti amın qyshqyldary bar, sapaly jemshóp daqyldaryn ósirý úshin sýarmaly jerlerdiń melıoratıvtik jaǵdaıyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan sharalardy júzege asyrýǵa qajetti sýbsıdııa berý júzege asýy shart. Úshinshiden, paıdalanylmaı jatqan sýarmaly jerlerdi aınalymǵa endirip, jem-shóp daqyldarynyń kólemin ulǵaıtý úshin aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshilerine jeńildetilgen, uzaq merzimdi nesıe berý sheshimin tapqany abzal. Tórtinshiden, mal ónimderiniń ózindik qunynyń 40-45 paıyzyn mal azyǵy quraıtynyn eskere otyryp, onyń kólemi men sapasyn arttyrý qajet. Osy maqsatta jem-shóp daqyldarynyń tuqym sharýashylyǵy men qurama jem óndirisin damytýǵa baǵyttalǵan yntalandyrý sharalaryn qarastyrý kerek. Besinshiden, elimizdegi tabıǵı jaıylymdardy tıimdi paıdalaný, mal basyn jáne onyń ónimdiligin arttyrý úshin mal jaıylymdaryn sýlandyrý maqsatynda arnaıy baǵdarlama jasalsa ıgi. Sýarmaly jerlerge arnaıy uńǵymalar men qudyq, taǵy basqa sýlandyrý júıelerin engizgennen utar kóp», - deıdi Q. Aıtahanov.
Mamandar tarapynan kóterilgen taǵy bir nazar aýdararlyq másele - jerdi paıdalanýdyń tıimdiligin arttyrý. Resmı málimetke júginsek, byltyr kúzdegi derek boıynsha elimizde 207,9 myń sharýa jáne fermer qojalyqtary, 6,1 myń aktsıonerlik qoǵamdar nemese sharýa seriktestikteri, 1,3 myń óndiristik kooperatıvteri jumys isteýde. Olardyń ıelikterine barlyq aýyl sharýashylyǵy jerleriniń 98,4 paıyzy berilipti. Jer resýrstaryn basqarý agenttiginiń tóraǵasy Ómirzaq Ózibekov te jerdiń tıimdi paıdalanylmaı otyrǵanyna alańdaýshylyq bildiredi. «Ókinishke qaraı, sońǵy 15 jylda aýyl sharýashylyǵy salasynda basty nazar jerdiń quqyqtyq mánisine, ıaǵnı menshik máselesine qaraı oıysyp ketti. Keńes odaǵy ydyraǵannan soń sol júıede qalǵan ujymshar, keńshar jerlerin taratýǵa kóp kóńil bólinip, jer sapasy jaǵdaıyna mán berilmedi. Ásirese, jerdi tıimdi paıdalanýdyń birden-bir quramdas bóligi sanalatyn ishki sharýashylyqty durys jerlerge ornalastyrý jobalary udaıy keıinge shegerilip keldi. Ondaı jobany jasaýǵa bıýdjetten sońǵy 15 jylda bir tıyn da qarastyrylmady. Atalǵan máseleni sheshý jerdi tıimdi paıdalanýǵa óz septigin tıgizer edi», - dedi keshegi Úkimet saǵatynda Jer resýrstaryn basqarý agenttiginiń tóraǵasy Ómirzaq Ózibekov.
Jerdiń tıimsiz nemese maqsatqa saı paıdalaný máselesine kelgende agenttik tóraǵasy, ásirese, jaıylym men shabyndyqtyń da salaqtyqtan «toza» bastaǵanyn alǵa tartady. Osylaısha tozyǵy jetken jerler birtindep jaramsyzdyqqa ushyrap, «tastandy jerge» aınalyp ta jatyr.
Bir sózben aıtqanda, mamandar jerdiń qunarlylyǵy joǵalyp bara jatqanymen qosa, ony tıimdi paıdalaný máseleleri áli de qajetti deńgeıde sheshilmeı jatqanyna nazar aýdartady. Sondyqtan da, Elbasy Joldaýynda júktelgen aýyl sharýashylyǵyndaǵy eńbektiń ónimdiligin arttyrýdy qolǵa almastan buryn, aldymen mamandardyń jerdiń jaı-kúıine qatysty alańdaýshylyǵyn nazarǵa alǵan mańyzdy bolatyny sózsiz.