Mal sharýashylyǵy salasy sýbsıdııasyz jumys isteýge daıyn

None
ASTANA. QazAqparat - Premer-Mınıstrdiń orynbasary – Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Serik Jumanǵarın mal sharýashylyǵymen aınalysatyn kásiporyn basshylarymen ótken kezekti iskerlik tańǵy asta mal sharýashylyǵy salasyn damytý máselelerin talqylady, dep habarlaıdy QazAqparat.

Kezdesýge et naryǵynyń tehnologııalyq tizbeginiń býyndaryn quraıtyn barlyq óndirister men uıymdardyń ókilderi keldi: salalyq birlestikter men saýda jelileri odaǵy, asyl tuqymdy reprodýktorlar men bordaqylaý alańdary («Azat Agro» JShS, «Aktep» KT, «Terra» KT, «Atameken-Agro» JShS), iri qara mal ósirý, et óńdeý jáne konservileý («Kýbleı» JShS, «Beefexportgroup» JShS, «Astana Agroprodýkt» JShS, «BIJAN» et óńdeý zaýyty), salqyndatylǵan ónim («Meat Processing Group» JShS), «Atameken» UKP, memlekettik organdar.

Serik Jumanǵarın mal sharýashylyǵy bıznesiniń ókilderine salanyń negizgi máselelerin jáne ony damytý jónindegi usynystardy talqylaýǵa usyndy.

- Bıyl biz SQO-nyń jemisti tájirıebesin birqatar oblystarda engizýge daıynbyz, osy arqyly elimizdiń sútke, qus etine jáne kókóniske degen ishki suranysyn jaýyp, sýarmaly jer kólemin ulǵaıtýdy josparlap otyrmyz, - dep atap ótti Serik Jumanǵarın. - Aldaǵy jyldary mal sharýashylyǵy boıynsha jobalardy qarastyrýǵa daıynbyz. Damýdyń naqty vektorlaryn anyqtaý úshin bizge sizderdiń saraptama qajet.

Et odaǵynyń basshysy Maqsut Baqtybaev Qazaqstanda mal sharýashylyǵy salasynyń qalyptasýy men damýynyń negizgi kezeńderi týraly, 2008 jyldan bastap, elimizde asyl tuqymdy mal sharýashylyǵyn damytý bastaý alyp, mal bordaqylaý alańdaryn qurýǵa jáne shaǵyn fermerlik sharýashylyqtardy qoldaýǵa deıingi kezeńder týraly málimdedi.

- Sońǵy úsh jylda biz saladaǵy belsendiliktiń shamamen 80% tómendegenin, sondaı-aq ınvestıtsııalyq tartymdylyqtyń aıtarlyqtaı tómendegenin baıqadyq, - deıdi Maqsat Baqtybaev. - Mal satyp alý shamamen 5 esege tómendedi, kásiporyndardyń úshten biri toqtap tur, qalǵandary satyp alynatyn mal basynyń kólemin edáýir azaıtty, et kombınattary kóbine bos tur. Negizgi sebep - mal men et eksportyna engizilgen shekteýler. Eksport kóleminiń tarıhı shyńy pandemııaǵa deıingi 2019 jylyna keldi, ol kezde tiri jáne et túrinde et balamasynda 80 myń tonna eksporttaldy. Eksporttyń shektelýine jáne pandemııaǵa baılanysty bári ishki naryqqa qysym jasady, kóterme baǵa 20% tómendedi jáne búkil tizbekke taraldy: eksport joq - naryq qatysýshylarynyń fermerlerden mal satyp alynbaýy - mal basynyń azaıýy - bıznesten shyǵý. Máseleni túbegeıli sheshetin kez keldi. Eger turaqty eksport pen valıýtalyq kiris bolsa, biz sýbsıdııasyz jumys isteýge daıynbyz.

Ony Aqtóbe oblysyndaǵy «Aktep» KT Nurlan Saǵnalın qoldady:

- Salanyń damýy úshin bizge sýbsıdııa emes, ádil baǵa qajet. Oǵan qol jetýdiń birneshe joly bar: eksportty shekteýdiń qajeti joq, biraq SWOT taldaý jasap, baǵasy joǵary 10 eldiń qataryna tiri maldyń eksporty, et eksporty ne beretinin saralaý kerek. Arzan jem qajet. Tek mal sharýashylyǵynda ǵana emes, kókóniste de statıstıkaǵa qatysty suraqtar kóp.

Іskerlik tańǵy astyń qorytyndysy boıynsha qatysýshylar mal sharýashylyǵy salasynyń ókilderi qysqa merzimde ortaq sheshim men usynystar salanyń negizgi máselelerin qalyptastyrady dep kelisti.

Olar bir aıdan keıin úkimet deńgeıinde qaralady.


Сейчас читают
telegram