Maqsut Nárikbaev ádilettilik pen zańǵa qyzmet etý túsinigin qalyptastyrdy
ASTANA.KAZINFORM - Memleket jáne qoǵam qaıratkeri Maqsut Nárikbaevtyń týǵanyna 85 jyl tolýyna oraı MNU-de «Asyl mura» atty eske alý keshi ótti.
Іs-sharaǵa belgili zańgerler, memlekettik organdardyń ókilderi, ýnıversıtettiń oqytýshylary men qyzmetkerleri, týystary, dostary jáne shákirtteri jınaldy. Bul kúni MNU qurmetti rektorynyń bilim ordanyń damýynda ǵana emes, adamdardyń júreginde qandaı mura qaldyrǵany týraly estelikter aıtyldy.
Kesh estelikter men áserli sátterge toly jyly jáne rýhanı atmosferada ótti. Qonaqtar Maqsut Sultanulynyń danalyǵy, talapshyldyǵy, ádildigi jáne óz isine adaldyǵy sııaqty qasıetterin atap ótti. Sonymen qatar, onyń memlekettiń qoǵamdyq-saıası ómirindegi róli týraly baıandaıtyn derekti fılm men saıt tanystyryldy. Teatrlandyrylǵan qoıylymdar men mýzykalyq nómirler aqsaqal janynyń tereńdigi men zańger urpaqtaryna yqpalyn beıneledi.
Sharada Bas prokýratýra, Joǵarǵy sot jáne Ádilet mınıstrliginiń basshylyǵynyń úndeýleri oqyldy. Bul úndeýlerde Maqsut Nárikbaevtyń memlekettiliktiń nyǵaıýy men quqyqtyq júıeniń damýyna qosqan eleýli úlesi, sondaı-aq joǵary bilikti mamandar daıarlaýdaǵy eńbegi atap ótildi. Kórnekti zańgerdiń basshylyǵymen Qazaqstan Respýblıkasynyń «Prokýratýra týraly» zańy qabyldanyp, sot bıligi memlekettik bıliktiń derbes tarmaǵy men arnaıy konstıtýtsııalyq memlekettik fýnktsııa bolyp bekitilý boıynsha sharalar júzege asty.
«Maqsut Nárikbaev prokýratýra organynyń mártebesin kúsheıtý boıynsha naqty qadamdar jasady. Azamattardyń quqyqtary men bostandyǵynyń saqtalýyn qadaǵalaý, jedel-izdestirý qyzmeti men ákimshilik is júrgizýdiń zańdylyǵyn saqtaý, sondaı-aq kámeletke tolmaǵandardyń quqyǵyn qorǵaý máseleleriniń tıimdi baǵyttaryn aıqyndady. Qalalyq jáne aýdandyq deńgeıdegi bólimshelerdiń jumys aýqymyn eskerip, olardyń shtat sanyn arttyrýǵa kúsh saldy. Jalpy, sol kezeńdegi ýaqyt talabyna saı prokýratýra qyzmetin tujyrymdamalyq turǵyda ózgertip, ony zań qorǵany retinde qalyptastyrý, sondaı-aq qoǵamda jańa quqyqtyq mádenıetti nasıhattaý jolynda aıanbaı eńbek etti», dep atap ótti Qazaqstan Respýblıkasynyń Bas prokýrory Berik Asylov óz hatynda.
Bas prokýror (1995-1996), Joǵarǵy sottyń tóraǵasy (1996-2000) qyzmetterin atqarǵan Maqsut Nárikbaev respýblıkada quqyqtyq memleket qalyptastyrý jáne damytý isine zor úles qosty. Eske alý keshinde keıbir qonaqtar, zań ǵylymdarynyń doktory Qazaqstan Sýdıalar odaǵyn qurý men Joǵarǵy sottyń Ádilet mınıstrliginen bólinýine bastamashysy bolǵanyn atap ótti. Bul elimizdegi joǵary sot organynyń táýelsizdigin qamtamasyz etti. Sonymen qatar, professor Nárikbaev jańa kadrlardy belsendi túrde daıyndap, zańgerlerdiń birneshe býynyn tárbıelep, quqyq mamandyǵy - ádilettilik pen zańǵa qyzmet etý túsinigin qalyptastyrdy.
«Men Maqsut Sultanulynan ujymdy basqarý, qyzmetkerlerge degen qarym-qatynas, jalpy qyzmettik boryshty oryndaý boıynsha mol tájirıbe jınaqtadym. Bas prokýror, Joǵarǵy sot tóraǵasy, ýnıversıtet basshysy retindegi qyzmeti árqashan aınalasyndaǵy barlyq adamdardan jan-tánimen tolyq berilip jumys isteýdi talap etti. Onyń eńbegi, qoǵamǵa degen kózqarasy qanshalyqty batyl adam bolǵanyn taǵy da kórsetedi», - dedi MNU Professor Emeritus Marat Qoǵamov.
«Maqsut Sultanuly – energııa men ıdeıanyń qaınar kózi boldy. Qandaı ispen aınalyssa da, bárin tamasha atqaratyn. Ol óz yntasymen, sheksiz belsendiligimen barlyǵyn ózine tartyp alatyn. Uly adam ómirden ozǵan kezde oǵan eskertkish ornatylady. Ǵalymnyń aty óshpes degendeı, meniń oıymsha, artynan úlken iz retinde óshpes bilim qaınaryn – qazirgi tańda onyń esimi berilgen ýnıversıtetti qaldyrdy», – dep atap ótti MNU qurmetti professory Igor Rogov.
Shyn máninde, Maqsut Nárikbaevtyń ómirindegi basty jobalardyń biri – KAZGıÝÝ Ýnıversıteti (qazir - Maqsut Narikbayev University) boldy. Ýnıversıtette ol rektor (2000-2007, 2012-2013), Dırektorlar keńesiniń tóraǵasy (2007-2008), prezıdent (2008-2012, 2013-2015) qyzmetterin atqardy. Ol ǵylymı kadrlardy daıarlaýǵa belsene atsalysyp, bilim men ǵylymdy jetildirýdiń jańa ádisterin engizdi. MNU kóshbasshy oqý oryndarynyń qataryna kirip, jahandyq bilim keńistiginde ózindik ornyn dáleldedi. Onyń strategııalyq bastamalary akademııalyq protsesti jaqsartýǵa, ınfraqurylymdy damytýǵa, joǵary bilikti mamandar daıarlaýǵa jáne ýnıversıtet baǵdarlamalaryn bedeldi halyqaralyq akkredıtatsııalyq agenttikterde moıyndatýǵa úlken serpin berdi.
«Maqsut Sultanulynyń bilim salasyna sińirgen eńbegi aıryqsha. Ýnıversıtetimizdi 15 jyldan astam ýaqyt boıy basqaryp, Astanadaǵy qazirgi jańa oqý ǵımaratyn salynýyna jeke kepildigimen úlken nesıe alyp, táýekelge barǵan bolatyn. Biraq, onyń oıynsha, eń bastysy ǵımarattyń ózi emes, onyń ishindegi bilim sapasy boldy. Ol stýdentterdiń bolashaǵy úshin jumys istedi», - dep atap ótti MNU basqarma tóraǵasy Talǵat Nárikbaev.
Maqsut Nárikbaevtyń ádiletti qoǵam qurýǵa degen ıdeıalary, eńbekteri men talpynystaryn onyń shákirtteriniń isterinde, ýnıversıtet qabyrǵasynda jáne Qazaqstannyń quqyqtyq júıesine engizgen ózgeristerinen baıqaýǵa bolady. «Asyl mura» is-sharasy uly tulǵaǵa qurmet bolyp ǵana emes, onyń eńbekteri men prıntsıpteriniń azamattarda, ýnıversıtettik ortada, sot tájirıbesi men eldiń quqyqtyq salasynda áli de ómir súrip jatqanyn eske salatyn kesh boldy. 2025 jylǵy 30 naýryzda Maqsut Sultanuly 85 jasqa tolar edi.
Aıta keteıik, Maqsut Narikbayev University stýdentteri Ózbekstanda tájirıbe almasady.