Maǵzum Myrzaǵalıev Aqtóbe ekologııasyna qatysty Prezıdent tapsyrmasyn qalaı oryndaýda
Aqtóbedegi ekologııalyq problemalar: Alǵa qalasyndaǵy hımııa zaýytynyń qaldyǵy, káriz sýy qondyrǵysynan shyqqan jaǵymsyz ıis, ózen sýlarynyń tartylýy jáne Kókjıde sý qory.
Birinshiden, Alǵa qalasyndaǵy hımııalyq zaýyttyń qaldyǵyn zalalsyzdandyrý jumysy birneshe jyl boıy kóterilip keledi. Tipti eki jyl buryn arnaıy joba tanystyryldy. Negizgi jumys 2009 jyly bastaldy. Múlikti túgeldeý kezinde 17 nysannyń ıesi bar ekeni anyqtaldy. Olardyń keıbiri múlikti jalǵa alyp otyr. Jekeniń qolynda barlyǵy 7 jer telimi tirkelgen. Eski óndiristik qaldyq jınaqtaǵyshynda 15 mıllıon tonna, jańasynda 11 mıllıon tonna qaldyq bar. Al Alǵa hımııalyq zaýytynda 730 myń tonnadan astam óndiristik, hımııalyq qaldyq jatyr. Alǵa hımııalyq zaýytynyń ornyn zalalsyzdandyrýǵa 7 mıllıard teńge qajet. Jobalyq-smetalyq qujat daıyndalyp, QR Energetıka mınıstrliginde qaraldy. Sonymen qatar aldaǵy ýaqytta eski hımııalyq zaýyttyń ornyna Alǵa ındýstrıaldy aımaǵy salynady dep josparlandy. Arada jyldar ótkenimen, hımııalyq zaýyttyń máselesi ashyq kúıinde qalyp otyr.
Ekinshiden, Aqtóbedegi jaǵymsyz ıis týraly Prezıdent Qasym - Jomart Toqaevtyń issapary kezinde aıtyldy. Sol kezde jaǵymsyz ıis, Elek, Jaıyq ózenderiniń lastanýy, káriz sýyn tazalaý nysandaryn salý jumysyn Úkimet pen ákimdikke tapsyrdy. Aıta keteıik, ótken jyly aqtóbelik eriktilerdiń shaǵymy kúsheıip, arnaıy top jergilikti ákimdikpen jumys istedi. BAQ ókilderi ıis shyǵaryp turǵan nysandardy aralady. Al bıyl ekologtar aýa lastanýynyń sebepterin naqty atady.
«Birinshiden, káriz sýy. Tipti ydys jýýǵa arnalǵan suıyqtyqtar da asa zııandy, ıis shyǵarýdy kúsheıtedi. Ekinshiden, spırt zaýytynan qalǵan qaldyqtar. Ótken jyldan beri «Ekopolıs» kompanııasymen jumys bastalyp, jalǵasyp jatyr. Nájıesinde 30 paıyzy zalalsyzdandyryldy», - dedi oblystyq ekologııa departamenti basshysynyń orynbasary Erbolat Qojyqov. Aqtóbe qalasyndaǵy sasyq ıisti tolyq ketirý úshin káriz qubyryn tazalaý qurylǵysyn qaıta jóndeýge 16 mıllıard teńge qajet.
«Kúndelikti monıtorıng júrgiziledi. Taıaýda ruqsat etilgen shekti kontsentratsııa 12-ge jetti. Mundaı tańda nemese túnde bolady. Keıde ıis bolady, biraq normadan aspaıdy. Negizi 12-ge jetse, adamdarǵa zııany bar, tynys alý nasharlaıdy», - dedi oblystyq ekologııa departamenti basshysynyń orynbasary Erbolat Qojyqov.
Úshinshiden, osy ekologııalyq máseleler qataryna ózen arnasyn keńeıtý kezinde sýdyń tartylýy qosyldy. Baý-baqsha sýsyz qalyp, eriktiler óz kúshterimen demalys kúnderi bulaq kózderin ashýmen shuǵyldana bastady. Olar 18 bulaqtyń kózin ashty. Ekologııa, geologııa jáne tabıǵatty qorǵaý mınıstri Maǵzum Myrzaǵalıevtiń Aqtóbege sapary kezinde de tabıǵat janashylary ere júrip, bárin ózderi túsindirdi.
«Men ózenderdiń arnasyn tazartý jobasyn kóre almadym. Jergilikti ákimdik te suraqtaryma jaýap bermedi. Ózender bulaq sýymen qorektenedi. Ózen arnasyn keńeıtý kezinde sol bulaq kózderi jabyldy. Meniń oıymsha 3-4 jylda Aqtóbe aýyz sýsyz qalady dep oılamaımyn. Sol kezde adamdar ýaqytymen sý alyp, sý tasıtyn kólikterdi kútetin bolady. Qazir toqtatyp, qaıta qarap, ózenderdi saqtap qalýǵa bolady. Vandalızmdi toqtatýdy suraımyz», - dedi zeınetker geolog Petr Kotık.
Al jergilikti ákimdiktiń jospary basqa. Joba sý tasqynynyń aldyn alýǵa kómektesedi.
«2018-2019 jyldary sý qoımasyna az sý jınaldy. Al sý tasqyny bolǵan 2017 jyly qoımada 168 mıllıon tekshe metr sý bolyp, taǵy 68 mıllıon tekshe metr jınaldy. ıAǵnı, toldy. Sý qoımasy tolyp qalǵan soń 266 mıllıon tekshe metr sý jiberildi. Munda barlyǵy bes shlıýz bar. Onyń bireýin ashyp, kúnine 200-600 tekshe metrin jiberip otyrdyq. Aqtóbe qalasyna keletin sýdyń 69 paıyzy baqylaýda, ıaǵnı, sý qoımalarymen basqarylady. Qalǵan jeti kishkentaı ózen kóktem kezinde qadaǵalaýsyz qalyp, tasqynǵa bir sebep bolyp tur», - dedi «Qarsýshar» RMK oblystyq fılıal dırektory Ádiljan Alızaq.
Aqtóbege jumys saparymen kelgen ekologııa, geologııa jáne tabıǵatty qorǵaý mınıstri Maǵzum Myrzaǵalıevke qala ákimi Іlııas Ispanov jergilikti jerdegi jumysty túsindirip berdi. Qarǵaly, Jaman Qarǵaly, Sazdy, Butaq, Elek, Tamdy, Peschanka ózenderiniń arnasyn tórt kompanııa keńeıtip jatyr. Báriniń de bul salada tájirıbesi bar. Respýblıkalyq bıýdjetten 6,7 mıllıard teńge bólingen.
«Qazir tazartý ári qaraı jalǵasa ma degen suraq bar. Eger jalǵassa, taldardy kesý de jalǵasady. Aǵash kesý jáne bulaq kózderin japty degen oı narazylyq týdyryp jatyr», - dedi qala ákimi Іlııas Ispanov.
Aqtóbelikterdiń oıy ekige jaryldy. Ózen jaǵasynda, baý-baqshada turatyn halyq bul jumystardan soń ózenniń tasyp ketpeıtinine qýandy. Al tabıǵat janashyrlary ondaǵan jyldar buryn egilgen taldardy saqtap qalýdy qoldaıdy. Tehnıkalyq negizdeme boıynsha ózenniń eni 15 metrden 50 metrge deıin keńeıtilip jatyr.
«Qazir 50 metrge sý jetpeıdi. Biraq aldaǵy ýaqytta sý kóp jınalsa, sý qoımasynda tótenshe jaǵdaı bolsa osy jumysymyzdyń tıimdiligi kórinedi. Sý irkilmeı, ótip ketedi. Apat aıtyp kelmeıdi. 2017 jyl osyǵan dálel. Tótenshe jaǵdaıdar qyzmeti de eki ózenniń toǵysqan tusyn keńeıtýdi surady», - dedi qala ákimi Іlııas Ispanov.
Keńeıtý jobasynyń avtory Erkin Tájiǵalıevtiń aıtýynsha, ózen arnasyn tazartý tehnologııasy burylmaǵan. Alaıda, turǵyndar kúmánmen qaraıdy.
«Keshe qurǵaq boldy, biraq búgin sý jiberip, ózen aǵyp jatyr. Biz jobany iske asyrýǵa qarsy emespiz, biraq tehnologııasyn durys saqtamaı otyr. Saz da bar, jaǵany bekitken qumy talapqa saı kelmeıdi», - dedi Olga Evtýshenko.
Ekolog Aleksandr Mandrykın mınıstrmen kezdesýde Kókjıde sý ken ornyn saqtap qalýdy da surady.
«Prezıdent Qasym - Jomart Toqaev barlyǵyn baqylap otyr. Sondyqtan arnaıy komıssııa qurylyp, Aqtóbege keldi. Munda josparlanǵan jáne josparlanbaǵan, tabıǵat janashyrlary aıtqan nysandar qaraldy», - dedi mınıstr.
Aldaǵy eki aptada 5-6 adam Aqtóbe ekologııasyn, ásirese, 8 ózenniń jaǵasyn bekitý, keńeıtý jumystaryn qaraıdy. Komıssııa quramynda prokýratýra, ekologııa departamenti men sý resýrstary komıtetinen ókilderi bolady.
